Monday, December 13, 2010

tagasi aussi

Kuna ma praaq ootan kuni pildid siin sada aastat mu blogisse ära laevad, siis kirjutan eilsest lennust, mis suht huvitavaks kujunes :D
Igatahes Nadi lennujaamas istudes tuli kõlaritest kogu aeg mingi nimi ja et kiirustage väravasse bla bla, viimane kutse ja üks hetk kuulen oma nime, et Kadri Kivimaa kiirustage väravasse number 3. Mul süda seisma jäi, et mida helli meil pole boardingi veel pihta hakanud, miks ma juba minema pean. Selgus et mul vahetati pilet teise istekoha vastu, et suht lamp oli a ma ikka ehmatasin. Lennukis olid meie kohad varuväljapääsu juures ehk hullud vip kohad, sest ruumi oli igat pidi väga palju. Austraaliasse jõudes passi kontrollist läbi minnes see kontrolliv naine tükk aega uuris ja puuris mu passi ja siis äkki kutsus kellegi teise ja andis mu passi tema kätte ning see ütles, et ma talle järgneks, mul oli jälle nii et mis nüüd viga on. Tema mingi tegeles mu passiga tükk aega, ma küsisin et mis viga ja ta vastas et seda ei saa skännida vms, aga kui valepass pole,siis pole põhjust muretseda. Igatahes ka tema ei saand sellega hakkama ja kutsus mingi mehe, kes hullu mikroskoobiga hakkas mu passi vaatama ja siis lõpuks öeldi, et kõik on korras. Nii, läksime siis edasi ja mingi koer pidi nuusutama kõiki ja iseenesest mõista hakkas ta minu koti peale sitsima seal ja tulemuseks sorteeris mingi naine mu koti ka veel läbi. Täiesti ulme, mul oli vahepeal tunne, et mind ei lastagi enam Austraaliasse tagasi, iga nurga peal kus keegi midgai kontrollis olid mul mingid jamad. Aga tagasi ma olen ja nüüd hakkan paaniliselt mingit tööd otsima.
Nägin täna unes jõule...siin kuusk väljas ja igal pool lastakse jõululaule aga see pigem jõulude mõnitamisega tundub kui palava päikese käes kuulen mingit rudolfi laulu. Jõuludeootus ja jõulutunne vist küll see aasta vahele jäävad, aga teile seal kaugel, kellel maa on valge ja päkapikud hommikuti sussi sisse midagi toovad soovin ja Ilusat jõuludeperioodi !

Fidzi

Bula!(ehk  Tere, Terviseks ja muud sada asja fidzi keeles) We are on Fijian time (ehk kell on täiesti lamp ning kehtib põhimõte, et küll jõuame). Vinaka vaka levu ( suur aitäh!- see lampi tuli :D)
Kui ma seda postitust kirjutan viibime me veel Fidzil eelviimast ööd. Tripp on olnud megaäge ja kuigi meid hoiatati ja netis ka kirjutas, et siin n-ö aastaaegade üleminekuhooaeg ehk vihma pidavat suht iga päev sadama, siis meil vedas, et ainult 2 päeva on sadanud ja mitte ka terve päev. Hakkan kirjutama kohtade kaupa, kus me käisime  ja  mis seal tegime.
Kõigepealt hakkas meie tripp pihta Brisbane lennujaamast, kus me juba kl 6 hommikul pidime kohal olema ning maganud olime tund aega ja eelmine öö 3 tundi ehk olek oli uimane kuubis ja ruudus. Lennukis tuli suure üllatusena see, et avasin lennuki ajakirja ning suur pealkiri oli, et top 10 reisikohta aastal 2011 ja 3. Oli EESTIIIIII, väikesed pildid viru väravatest ja tekst oli ka juures, nii hea kodune tunne oli kohe J (et palju austraalia turiste meile siis aastaks 2011 J) Muidu oli see mu kõige jubedam lennureis üldse, sest ma magasin oma kaela täiesti ära+ läbi une tundus see turbulents palju suuremana ja ma reaalselt läbi une arvasin, et see lennuk küll kuskile Fidzile ei jõua :D Õnneks ikka jõudis ja 3 tundi hiljem leidsime end juba Nadi lennujaamast...

Nadi
Meie lennuk maandus Nadil 1 dets ja olime seal ära bookinud hosteli 5ks ööks. Kui aga kohale jõudsime (koha nimi oli Beach escape villas) siis oli pettumus suur. Türkiissinistest randadest ja villadest oli asi väga kaugel. Meie hostel oli suht lamp ja tuba oli täpselt nii suur, et mina, Krissu, meie kotid ja 2 voodit mahtusime sisse, rand oli suht rõve, isegi stromka on kohati ilusam. Lähim väike toidupood asus pool h kõndida (troopika ilmaga tundub see pigem 3 h-d). Igatahes jah, esimene päev olime suht karp lahti kuskil Fidzil in the middle of nowhere, aga hakkasime kiiresti uurima trippe mujale ja 2 ööd olime ära Nadil ning siis läksimegi edasi. Ah ja ning kõigele muule lisaks on Nadil miljooooon sääske. Ma sain esimese õhtuga üle 70 sääsehammustuse ning enamuse neist jalgadele ehk 2. päeval nägin ma välja nagu oleks tuulerõuged endale saanud. Suht friiki. Peale 2 ööd Nadil oli meie järgmiseks peatuskohaks...
Robinson Crusoe Island
…mis on imepisike saareke Nadist umbes tund aega bussiga ja siis 30 min paadiga sõita ning I LOVE THIS PLACE…me mõlemad tegelt. Igatahes läksime saarele nii, et ma olin sigaväsinud, sest esimene öö Nadil ma magasin 14 tundi jutti ja teisel ööl ei suutnud uinuda, aga pidime vara ärkama, et RCI-le sõita. Terve paadisõit ma magasin ja kohale minnes oli ka mõte paar tundi uinakut teha, aga kus sa sellega, sest kohe hakkasid mingid teatevõistluste moodi asjad pihta ja peale seda pidime sõdalase kostüümi igast okstest ja lehtedest tegema ning siis juba õhtune programm, mis oli megaäge. Igatahes oli meil päev läbi 2 võistkonda ja õhtul oli nende vahel veel igast võistlusi ja siis KAVA tseremoonia(tüüpiline Fidzi jook, milles on mingi taime juured, mis on pulbriks tehtud ja veega sagatud ja see teeb asju tuimaks, nt huuled, kui poolikukookosekooretäis (?) juua, aga maitses suht magu muda, et väga mõttetu , aga kohalikud armastavad seda ja see rohkem siuke seltskonnajook :D). Tseremoonia ajal kohalikud hullu kildu viskasid ja muideks mu Fb update “I C U BABY” tulebki sealt, sest tseremoonia ajal pidid kõik tutvustama ja siis lõppu lisama, et kas on vallalised v hõivatud ja kõikidele vallalistele tuli öelda I c u baby .Õhtul muss käima läks ja kõik kohalikud ja külastajad koos tantsisime, megamegaäge oli…parim õhtu Fidzil. Kusjuures koos kõikide töötajatega oligi saarel tavaliselt kuskil 25-40 ringis elanikke. Päevad veetsime enamus niisama lesides, snorgeldades, SÜÜES (3 toitu päevas oli hinnas ja need MEGAHEAD olid). Kohalikud tegid veel ka igast tule- ja nugade showd ja tantsisid kohalikke tantse. Ja kõik niiiii sõbralikud ja toredad olid, et tõesti, need inimesed sealt saarelt jäävad veel pikaks ajaks meelde. Tegime veel endale täiesti ise kookosekoorest käevõrud ka.
Seal olles tundus küll elu nii lill lihtsalt, sest istuda detsembrikuus kuskil palmi all, valge liiva peal ja vaadata sinist taevast ja lihastes sokolaadipoisse samal ajal kokteile juues- see ongi minu paradiis :P
Ööd oli ka nii soojad, et lühieste pükste ja maikaga oli siuke tunne nagu saunas istuks. AHHHHH...ma ei oska seda aega seal sõnadessegi panna, see lihtsalt niiii ilus oli. Kuigi saar oli väike ja inimesi vähe, aga kogu aeg midgai toimus ning kõik teadsid kõiki nimepidi. Ma ei oskagi praegu siia rohkem RCI-st kirjutada, sets ma nagunii ei oskaks seda tunnet sõnadega edasi anda, koht oli ilus, inimestega saime juba sõpradeks,toidud olid supper, põnevad tegevused ja ilus ilm.
Muidu viibisime seal 4 ööd ning järgmiseks sihtkohaks oli...




                                          Robinson Crusoe Island

Mango Bay
Mis on lihtsalt puhkuseresort peasaarel Coral coastil ja Nadist mingi 2 h bussiga ida poole. Koht oli hoopis teistsugune, sets majad ja restoran ja reception on hästi suure ala peale ära jaotatud. Aga mis mulle siin rohkem meeldib on vesi, sest see on täiesti kristallselge, ma pole veel elusees kuskil nii  läbipaistvat vett näinud. Täna just käisime siin ka snorgeldamas, räägiti et kui piisavalt kaugele minna võib väikeseid haisid ka näha, mida me täna ei näinud, aga türkiissinised kalad ja elektrisinised meritähed on siin küll, et päris ilus oli. Kusjuures vesi kogu aeg oli nii, et sai jalad põhja panna ja siis ühets kohast tuli mingi sügavik, mis oli vähemalt 6 meetrit sügav, niii jube oli maskiga seda vee alt vaadata, aga samas hull äge. Siin tegevustest on põhilised võrk, basseinivõrk ja niisama lesimine(jälle :D). Üks õhtu mängis terve selle koha elanikkond vist erinevaid joogimänge nt beerpong ja võistkondadega mingeid, päris äge oli. Mida ma muidu selle koha juures vihkan on see, et kohe kui läheb pimedaks tekib siia igale poole sadu (ilma liialdamata) konni ning olgu mainitud, et ma kardan konni. Iga kord pimedas õue astudes on tunne, et saan kohe südamerabanduse. Kõike parem oli eile, kui mõtleisn, et lähen vannituppa hambaid pesema ja vaatan et ohoooo, laes on 9 gekot (need väiksed sisalikud), olgu mainitud, et ma üleüldse kardan roomajaid ja kahepaikseid. See oli lihtsalt niiiii rõve kuidas nad seal laes kõik siblisid, prageu ka külmavärinad peale tulevad sellets mõeldes. Igatahes tulin võdisedes tuppa ja vaatan, et mu voodi kõrval seina peal ka 2 gekot ringi siblivad. Terve öö ei julgenud magada, ärkasin mingi 5 korda üles, sets nii kartsin, et äkki nad mu peale tulevad. Ok suht lamp minu foobiate jutt siia vahele, aga Mango bay jääb mulle meelde oma ilusa vee ja sadade rõvedate elukatega. Muideks, ma sain siin eluparimat kokteili, kus sees on Tia Maria, Baileys, Kahlua, jäätis ning vaarika ja sokolaadi siirup...:P

Suva
...ehk siis Fidzi pealinna otsustasime sõita lihtsalt päevaks, kui olime juba Mango Bayl...vihma sadas hullu padukana kui me kohale jõudsime ja autod sõitsid täiesti kaootiliselt ringi, aga mulle meeldis, sest RCI ja Mango bay on mõlemad sellised maailmast ära lõigatud kohad ja hea oli tagasi tsivilisatsiooni jõuda. Kuigi tegelt jätavad linnad siin küll mulje täielikust arengumaast, sest igal pool on kerjused, palju väikeseid räpaseid poode ja söögikohti ning kuidagi veider...ma panen pilte ka siis saate aru, millest ma räägin. Aga Suva jättis mulje siiski hea mulje sest kõik on niiiii odav, näiteks sain 2 tervet ananassi, 5 mangot ja mingi 15 banaani umbes 40 krooniga ja igast ilusaid ehteid sain ka...happy happy :P Aga naljakas oli see, et reaalselt olidki kõrvuti mingi suur ja fancy kaubamaja ning täielik rotipood. Kokku trippisime see päev 9 tundi ja kui Mangosse tagasi jõudsime olid konnad juba väljas.

Üldiselt siis seda, et reis oli megatore ja puhata sai rohkem kui krooni eest ning arvestades seda, et Fidzi on reaalselt Eestist täiesti teisel pool maakera ja võimalus, et ma Eestist sinna kunagi oleks tulnud on suht nullilähedane, siis saime me selle reisi megaodavalt ja mul hea meel, et siia tulime, kuigi nüüd Austraaliasse tagasi minnes peab VÄÄÄGA kiirelt mingi töö leidma, sest rahadega oleme me mõlemad juba miinustes, aga siiski oli asi seda väärt. Päevitus on ka siuke nagu hakkaks kohe rassi vahetama.
Kui keegi peaks tahtma kunagi Fidzile tulla, siis ma soovitaks peasaarelt nii kiiresti kui võimalik minema minna, sest väikesed saared omavad endas palju rohkem paradiisikohti ning kohalikku kultuuri. Toit ja majutus on Fidzil megaodav ( aussiga võrreldes peaaegu poole odavam ja muideks rahaks on siin Fidzi dollar mis on umbes 3/5 aussi dollarist), sääski, krabisid, gekosid ja muid elukaid on väga palju, kohalikud on megasõbralikud ja ilm on ka enamus aega megailus, ka siis kui pole päris hooaeg. Ja räägitakse siin Fidzi keelt, aga enamus kohalikke valdab vägaaa heal tasemel inglise keelt ka.
Täna kui ma selle postituse lõpetan on juba 11. Dets ehk homme juba tagasi Aussi. Viimaseks ööks tulime tagasi Nadile, sest lendame nagunii siit, aga ööbime hoopis teises kohas ja palju parem siin olla J
Niii palju asju on tegelt millest tahaks veel rääkida, aga kui ma seda teksti siin kirjutan, siis tunduvad need laused nii mõttetud, sest nagunii ei suuda ma sõnadega seda tunnet ja kogemust edasi anda ehk ma parem lõpetan ära ja lähen oma viimasele Kava tseremooniale.
Killuke Fidzi päikest teile!
I C U BABY!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Thursday, December 2, 2010

Veel pilte

                                                        Sam ja minu uue fotoka 2. pilt :P
                                                           Tinbilly-meie baar
                                                  Krissu ja Brissi jõgi
                                                              Brisbane            
                                                     Byron
                                                    Austraalia kõige idapoolsem tipp                 

                                                          Beach party tööl jälle
                                          3 lambi prantslast+ Kenny,Sam,Megan ja Seb ehk minu lemmikud!
                                                       Byron Bay beach

Wednesday, November 24, 2010

Deutsch :)

Hey hey J
Ich habe schon lange nichts auf deutsch geschrieben, aber jetzt probiere ich ein bischen über alles schreiben was hier los war. Mir geht´s immer noch gut, im moment wohne ich in Nimbin, das ist eine kleine hipidorf wo alle sind 24/7 high. Ich wohne in einen wunderschönen hostel, das ist eigentlich nicht wie ein hostel,sondern wie ein privathaus, sieht sehr süss aus. Jeden morgen müssen wir housekeeping machen (bette machen und badezimmer putzen) und dann müssen wir nichts bezahlen hier für wohnen. Housekeeping ist sooo einfach,es dauert maximum 2 stunden und danach haben wir alles frei.
Brisbane haben wir am 10. November verlassen, weil dort ganz langweilig war. Ich meine Brisbane ist cool und alles aber es ist wie jede gross-stadt in der welt, da gibts fast nichts typisch Australien, ausserdem boost bars :D Am ende hat das arbeit auch nicht mehr soo viel spass gemacht,weil ich müsste fast jeden tag arbeiten bis mitte der nacht und ich war einfach sooo müde die ganze zeit. Trotzdem denke ich, dass Tinbillys bar ist eine tolle platz zum trinken und chillen ist. Jetzt vermisse ich die bar und die leute da ganz sehr, aber wir gehen zurück für 2 nächte am ende November J
Sooo…nach Brisbane waren wir eine woche in Byron Bay und ICH LIEBE die stadt, alles da ist einfach soo chill, alle leute laufen barfuss und tragen nur strandklamotten, es ist einfach sooo chill, weil überall sind nur die junge leute und es gibt´s party every day :D Ich glaube das es war meine beste woche in Australien wenn wir in Byron waren. Wenn ich in Byron war habe ich auch skyjump(weiss ich nicht wie ist das wört auf deutsch) gemacht und es war toll. Erste 60 sekunden hat der instructor paraschute nicht geöffnet und wir sind einfach runter gefallen, es war geiiiil :P
Und was mich besonders glücklich macht ist dass am 1. December gehen wir (wir ist ich und Kris aus meine klasse,wir reisen zusammen) nach FIJIIII, ich bin soo begeistert, weil Fiji sieht aus wie ein paradies (hoffentlich ist ja auch). Mit die tickets haben wir so viel glück gehabt, weil eigenltich waren wir im internet weil wir wollten hostel in Byron reservieren und ich habe gesagt dass lass uns schauen kurz die flugs auch an und geanu im diesen zeit war happy hour und wir hatten nur 30 minuten zeit die flug zu reservieren und wir haben hin und zurück tickets nur mit 350 dollars gekriegt und twin zimmer dort haben wir mit 12 dollars gekriegt( hier ist dorm,wo wohnen 8 leute oder so und es kostet ungefähr 25 dollars,so 12 ist echt billig).
In Australien ist sehr schön und warm…ok es hat geregnet letzte 5 tagen,aber ist immer noch ganz warm und dass macht mich soo glücklich,weil alle freunde und famile zu hause schreiben dass dort ist soo kalt und schneit es,aber jetzt habe ich kein bock auf schnee :D
Und was noch dass die wellen(? =waves) hier sind RIESIG, man kann einfach nicht schwimmen, weil die soo stark sind :P
Soo, hoffentlich geht´s euch gut und vllt schreib ich etwas über Fiji wenn wir zurück sind.
Grüsse J

Saturday, November 20, 2010

Byron ja Nimbin

Heihei…nüüdseks on Byron Bay seljataha jäetud ning elame jälle uues kohas. Nädal Byronis oli SUPPPER, see mu lemmik koht Austraalias, kus ma siiani olen viibinud. Siiamaani ei saa üle, kui lebo ja tsill seal kõik oli. Ega me tegelt suurt midgai ei teinudki, enamus päevi veetsime rannas lainetes hullates ja õhtuti käisime kuskil väljas, elu kees seal linnakeses küll IGA päev, polnud vahet kas oli esmaspäeva õhtu või laupäeva õhtu. Kohtadest meeldisid mulle kõige rohkem Cheeky monkeys ja Beach Club. Viimane öö ehk siis teisip. öö polnud me hostelit bronanud ja mõtlesime, et savi lähme magame rannas (kuna meil rahadega veits valesid arvestusi tegime ja polegi enam nii palju alles, kui me arvasime) sest ilmad megasoojad olid ja see omamoodi põnev ka. Plaan jäi, et lähme viskame kotid Grete (üks megatore eesti tüdruk kellega lampi tänaval kohtusime) juurde ära, lähme peole ja pärast  pidu võtame kotid ja paneme soojemad riided selga ning lähme randa, aga kui me Grete ja Madise juurde jõudsime, siis nad hakkasid meile oma põrandale voodit tegema, et ei pidandki seekord lageda taeva all ööbima. Pidu oli päris jõhker, sest seal toimus n-ö tantsuvõistlus mis läks küll väga käest ära ja me kõik 3 vaatasime lollide nägudega lava poole, et mida hekki seal toimub, sets tantsimisest oli asi väga kaugel. Muide cheeky monkeys on selline koht, kus inimesed tantsivad laudade peal aint :P.
Järgmine päev siis suundusime NIMBINI poole, kus me antud hetkel pesitseme. Nimbin on Byronist poolteist tundi bussisõitu ja seda küla tuntakse üle kogu Austraalia, kui hipilinna ja nii see ongi. Tänaval jalutades pakub iga teine kohalik kas seeni, kansaküpsiseid või lihtsalt kanepit ning majad on siin kõik ülivärvilised ning inimesed totaalsed hipid. Suht huvitav iseenesest, kuigi kui me täna külakeskusesse läksime, siis vaatasime küll, et need kohalikud vist vapsjee segi end tõmmand, sets nad suht veidrad (ilusti öeldes).
Meie tulime siia seepärats, et kuna meil rahadega otsakorral, aga Fidzi vajab ka avastamist, siis oli meil tähtis raha kasvõi säilitada, isegi kui tööd ei leia( sest Fidzini 2 nädalat aega oli pm, aga keegi ei taha vähem kui kuuks ajaks uusi inimesi palgata) ning nägime oma Byroni hostelis kuulutust, et Nimbinisse hostelisse vajatakse koristajaid majutuse eest ning kui Kris siia helistas siis pm kohe saimegi, et täiega vedas, sest enne oli siin 2 norrakat a nad just pidid minema minema, kui meie tulime. See hostel siin on üliiiiiarmas, polegi nagu hostel vaid pigem kui eramaja ning me elame ka staff ruumis, kus hetkel peale meie veel aint 1 prantsuse paarike, et nii väheste inimestega polegi veel ühes toas elanud. Meie tööks on hommikuti kella 10st tubades linad ära vahetada ja vannitoad ära koristada. Jeps, ei tundu just kõige meeldivam töö, aga eile tegime seda ainult poolteist tundi ja täna veidi alla 2 tunni, et vähemalt saab kiiresti tehtud ja ülejäänud päev on vaba ning töö iseenesest ka suht lebo. Iga päev peame seda tegema hommikul ning saame siin tasuta ööbida, reedeti tasuta grilli, tasuta internet ja pesupesemise (mis muidu on 3-6 dollarit ühe pesukorra pealt). Ning kuna Brisbane ja Byronis oli pm iga päev pidu pidu pidu, siis oligi meil vaja veidike puhata ja akusid laadida. Nimbin muidu üliiiiiväike koht,siin ongi 1 tänav ja kõik,rohkem pole midagi, meie hostel asub veel kuskil kõrgemal mäe otsas nii, et ühel pool teed on hobused ja teisel pool teed lehmad ning ümberringi mets ja aas, et täietsi siuke koht, kus ma veedan oma päevad mööda magades, muideks terves asulas pole isgei mobiililevi, et kuni 28. Novembrini ei satu ma arvatavasti levisse. Muideks, kuna siin nii igav on, siis mõtlesin üks päev, et lähen jooksma, üks omanikets on siia mingi metsaraja ka teind ja pm ma olin 200 m jooksnud, kui äkki vaatan,et teepeal ees seisab KÄNGURU. Ma ehmatasin täiega ära ja jooksin kohe vastassuunda :D ja hoiatati, et siin tagaaias meil mingi püütoneid võib leida jne…väga ei kipu siin ringi vanderdama küll enam.
Muidu rohkem uudiseid polegi, veeretame siin oma päevad õhtusse ja ootame Fidzit. Päris hull see, et mul juba 3. päev jutti pea valutab ja täna üldse siuke kahtlane olla, nagu pea käiks kogu aeg ringi ja hakkaks topelt jälle nägema vms, arvan et äkki rõhust ja kõrgusest vms, aga loodan, et see terve aeg nüüd niimodi ei jää… :/
Muideks kuna Eestis ka kella keerati, siis nüüd juba ajavahe 9 tundi…päris jõhker ikka, msni ühel ajal sattumise võimalus suht väike vist.
Aga muidu kirjutage mulle, kuidas teil, läheb ja millega tegelete, sets mul siin niiiii igav ja tasuta nett, et siis ma saan teie tegemistest ka veidike teada J
Kallid siit vihmasest hipikülast!
maja Nimbinis

Nimbini ainus tänav pm

Tuesday, November 16, 2010

pildid...lõpuks

                                         Beach Party at work,with Toddy and Kenny
                                                    Halloween
                                                   Byron Bay beach club
                                                    Kenny
                                                      Brisbane
                                             Surfers Paradise
                                           Nimbin and the weird chocolate shop
                                                    Our stinky, smelly and tiny room...but already felt like home...a little bit :D

Sunday, November 14, 2010

Langevarjuhüpe

Jeiii...olen elus ja sain hakkama ühe suurima julgustükiga oma elu jooksul. Eile siis lõpuks toimus mu langevarjuhüpe. Oli megaäge ja soovitan kõigile, kes ei karda kõrgust nii meeletult, sest see vaade ülevalt on ikka päris ´jõhker ja teadmine,et ei maandu vaikselt rahulikult lennukiga vaid peab seal ise välja astuma on suht hirmutav, aga ma olen megarahul.
Kõigepealt sõitsime hommikul Byronist umbes 40 km eemale Bellina linnakesse, muideks viis sinna ja tõi tagasi mind limusiin :P
Lennuk, kust me hüppama pidime oli nii logu,et mul tekkis soov seal alla hüpata suht kohe kui olime õhku tõusnud, mingi turvavöö seoti mul ainult 1 jala külge ja toole seal polnd,et istusime suht üksteise ostas lennukipõrandal :D aga vaade ülevalt oli päris jõhker, sest Bellina asub kohe ookeani ääres. Kuna 2 hüppajat on korraga lennukis ja mina ühe inglise tüübiga olin, siis ladies first põhimõtte järgi pandi mind enne hüppama. Sinnamaani kuni uks oli kinni olin ma megapõnevil ja naeratud näol, aga see hekt kui uks lahti tõmmati ja ma teadsin, et ma seal kohe alla lendan jättis süda küll paar lööki vahele. Kuna ma sain pakkumisega kaasa wingshotid ehk tiiva pealt tehtud pildid, siis intsruktor tiris mind veits välja ja ütles,et naerata ning ma alles poseerisin ja naeratasin kui ühel hetkel vend lihtsalt lükkas mind alla...väga friiki...60 seki toimus vabalangemine mingi 220 km tunnis umbes nii,et varju ei avanud ja siis ta avas varju ka ja vaikselt liuglesime maale. Hüpe toimus umbes 4km kõrguselt (14 000 jalga?) ja intsruktor tegi igastpöördeid ja asju seal õhus,et mul lõpuks süda jumala paha oli. Pärast istusime veel veits ja jõime õlut kõikide instruktorite ja hüppajatega ning tagasi viies saime limus veel shampust ka. Ühesõnaga oli ainukordne kogemus elus ja ma ei kahetse küll ning soovitan kõigil vähemalt 1 korra elus selle ära proovida :)

Friday, November 12, 2010

Bris viimane ja BYRON BAY!

Heihopsti. Eile ehk siis kolmap. jätsime Brisbane selja taha ja sõitsime Byron Baysse, kes teab, siis see üks väike linnake New South Walesi osariigis v asjas ja mulle megalt megalt meeldib see koht siin, sets siin pole üldse suuri maju,ainult väikesed 2 kordsed ja siin on hästi palju väikeseid kohvikuid,surfipoode jms ägedat. Inimesed on ka ülitsillid, kõik jalutavad paljajalu linnas ringi ning kannavad rannariideid ja on megapruunid. Igastahes see koht siin täiesti Austraalia linnake minu jaoks, midagi sellist mida ma ette kujutasin.
Aga kirjutan ka Brisbane viimasest nädalast vedike. Pühap. Käisime Katre, ta kuti ja selle sõpradega Sunshine coastil asuvasse Mooloolaba randa. No need lained seal olid kõige hullemad üldse, mida ma oma elus näinud olen, laine oli pm 2 minu pikkust kõrge, proovisime ka body surfi, aga mul tuli see ainutl 1 korra välja ja siis ka surfasid mu bikiinid seljast rohkem ära, kui ma lainega surfata jõudsin. Pärast läksime Mitchi koju grillima ja hiiigelsuuri krevette sööma. Megaäge päev oli, kuid pidin kella 7ks tagasi Brissi sõitma, sest ees ootas VIIMANE tööpäev Tinis. Megavaikne oli ja suht igav, aga mul oli tuju jumala laes, kuigi õhtul oli päris hea see, et Joan, kellega ma pidin koos sulgema, läks minema kuna tal paha oli olla ja ma pidin baari üksinda ära koristama, külmkapi ära täitma ja uue kauba lattu viima. Ma lõpuks jumala kuri Kenny peale olin, sest lao täitmisel olid nii rasked kastid ja tegelikult on seal ette nähtud, et poisid teevad seda tööd mitte tüdrukud. Muidu ma oleks megakuri, et ma üksi sulgema pidin, aga kuna oli viimane päev, siis eriti ei häirindki, kuigi meeletult väsind olin küll, sest see niigi 5. päev jutti tööl oli. Lõpuks Kenny kallas mulle klaasi baileyst ning kinkis pudeli vahuveini, et see ka tuju paremaks tegi.
Muidu nädalavahetusel jõudsime veel Valleys (see peotänav Brissis) ka ära käia, enne ainult 1 korra olime seal käind ja siis ka aint stripikas. Aga see koht päris jõhker ikka on, nii palju inimesi ja baar/klubi üksteise otsas kinni, igav seal ei hakkaks.
Esmasp. Leppisime hosteli rahvaga kokku, et joome baaris ja lähme down underisse meie lahkumise puhul. Võtsime mingist mängust ka osa ja meie tiim võitis (jeeeeii) ning saime 100 dollarit baarikrediiti, aga kuna meid üle 10 oli, siis saime aint 1 shoti kõik, aga meie Krissuga nagunii lahkumise puhul 75 dollarit krediiti juba saime, elu oli Malibu sel õhtul :P Down underis tantsisime kõik koos mingi 2-3 tundi jutti vähemalt ning megaaaäge poeõhtu oli. Järgmine hommik algas ka ülihästi, sest läksime Krissuga netti, et Byroni bussi ja hostelit bronada ning ma lampi ütlesin, et lähme vaatame korra Virgini lehele, äkki mõni hea lennupakkumine kuskile on ja oh üllatust, et pool tundi kestis veel pakkumine FIDZILE ning me isegi ei arutanud vaid kohe bronasime ära, ehk 1-12 detsember viibime Krissuga paradiisis nimega FIDZIIIIIIIIIIIII, ma reaalselt terve päev hüppasin ja kilkasin ringi, sest eesti rahas saime pileti edasi-tagasi 3500 krooniga :P aga kahjuks tulid kohe halvad uudised otsa, mitte küll meie kohta aga baari kohta ning ma ei viitsi sellesse teemasse süveneda, aga viimasel päeval küll mu arvamust baarist ja manedzeridest langes kõvasti ja nii hea meel oli sealt minema minna.
Homme ehk laup. Lähen langevarju hüpet ka tegema kui tuul enam nii tugev pole.(pidin täna tegema aga suur tuuli oli)
Muideks, kuna me liikusime Austraalia kõige idapoolsemasse kohta, siis nüüd on meil ajavahe Eestiga 8 tundi.
Aga okei ma lõpetan, hoidke pöialt, et mu langevari avaneks ikka :D

Wednesday, November 3, 2010

tere tere

Pole jälle 2 nädalat midgai kirjutanud,et nüüd vist päris pikk postitus tuleb.
Meil Krissuga 2 vaba päeva oli ja mõtlesime,et tahaks Tinist eemale ja teise keskonda ning otsustasime Surfers Paradise sõita. Ütleme nii,et seda oli vaja. Kõige parem oli see,kui ma läksin subwaysse wrapi tellima ja kutsusin Krissut enda juurde,äkki müüja küsib eesti keeles, et ohoo,eestlased või,aga päris suure aktsendiga. Tuli välja,et ta on Karl,kes on Eestis sündinud, elanud Rootsis ja nüüd aasta tagasi tuli siia. Väike maailm. Muidu ööbisime ühes suht normaalses hostelis,kus isegi väike bassein oli ning õhtul hostel korraldas välja mineku,kuhu vist suht kõik tulid. Läksime kohta nimega Beer Garden, kuhu meil oli tasuta sissepääs ning tasuta esimene jook. Joogid seal üldse suht odavad olid (PS! Asutraalias on cheap Tuesdays, et teisipäeviti erinevates kohtades odavamad hinnad jne) näiteks jug oli 8 dollarit ja viin,viski jms olid 3 dollarit. Pärast läksime veel mingisse brasiilia klubisse ka korra ja siis koju.
Järgmine päev õnneks megailus ja soe ilm oli ning läksime juba kl 11st randa peesitama,kuhu Jessica ja Eliise ka tulid korraks. Vahepeal Krissu karjus,et HAI ja tuligi ranna suunas 2 suuremat uimedega kala, ma hullu ära ehmatasin, ujumise tuju läks sekundiga minema, aga õnneks tegemist vist delfiinidega oli…ma loodan :D
Täiega äge oli seal jälle, mulle see koht ikka väga väga meeldib. Aga mul mase möödas, sets ilmad ilusad ja palk tuli üle :D Me veel 2 nädalat töötame siin ning siis plaanis Byron Baysse puhkama minna nädalaks, kus ma kavatsen langevarjuhüppe ka ära teha. Nagunii juba ammu mõttes olnud ja miks mitte siis paradiisi hüpata.
Kuna ma eelneva teksti kirjutasin nädal tagasi valmis,siis lisa kõigele sellele tuleb. Hakkas meie VIIMANE nädal TinBillys ja mul muidu jälle terve nv ehk siis N-P tööl :/ Kui ma mõtlen siit lahkumisele siis nii kurvaks muutun,sest reaalselt need inimesed siin, see töö ja baar on nii koduseks muutunud, et megaraske lahkumine tuleb. Ja ma usun,et mitte ainult meile, sest iga jumala päev mõni meie ülemustest tuleb ja ütleb,et neil megakahju,et me minema tahame minna ja iga päev kõik kallistavad meid ja Toddy ütles, et me nende lemmikud ning lubasid meile igast head soovitused kirjutada jne J et selle kohaga siin läks küll väga õnneks. Ning kuigi mul Brisbanest kopp täiesti ees, siis seda väikest tini baari jään ma MEGALT igatsema L
Aga ok,ma räägin mis toimunud ka on,põhimõtteliselt töö,töö ja töö.Eelmise nädala eest peaks päris hästi palka saama, sets meil umbes 43 töötundi tuli, aga see ikka päris hull nädal oli. Me Krissuga olime mõlemad N-P jälle tööl,aga kuna oli halloweeni nädalavahetus, siis pidime peale tööd igats kaste tassima jne, et iga päev kuidagi pikale venis. Kõige suurem pidu oli laupäeval, kus enamus külalisi oli kostüümides ja meie pidime ka kandma (ma olin vampiir ja Krissu haiglaõde, panin paar pilti feissi ka). Terve baar oli ära kaunistatud ämblikuvõrkude ja kõrvitsatega ning kostüümid niiiiii lahedad olid. Kõige ägedam oli Brad  (meie kõige suurem ülemus) sets ma lihtsalt ei tundnud teda ära kui esimest kora nägin:D Muidu ta ütles,et võisime terve õhtu tema krediidiga endale jooke teha (töö ajal). Aga see õhtu väga killer oli, sets me alustasime kl 16st ja lõpetasime kell 3 öösel, aga see oli mu elu esimene tõeline halloweeni pidu,et ma suht rahul olin. Järgmine päev ehk siis pühap. Oli meil 4. Päev järjest tööl ja reaalselt energiat polnud ÜLDSE. Ma vahepeal reaalselt istusin tuima näoga baari leti ääres ega ei suutnud ennast liigutada ja Kenny lihtsalt tõi mulle energia jooke. Ei mäletagi millal viimati niiiiiiiiiiiiiiiiii väsind olin. Aga nagu öeldud,siis selle nädala palga eest saaksime me siin vabalt 3 nädalat ära elada, et ei virise. Esmasp. Otsustasime,et kuna pole siin oldud aja jooksul midgai tarka teind ega näind, siis oleks viimane aeg Brisbanega tutvuda. Kõigepealt läksime Queenslandi muuseumisse (ma reaalselt vihkan muuseume,aga oli vaja midagi kultuursemat kogeda,kui baari leti ääres istuda). Aga kuna meil Krissuga reaalne üleväsimus oli,siis me tegime seal igast lolle nalju ja pilte,et vähemalt läks see käik huvitavalt J Pärast ma läksin veel kunsti galeriisse, aga kuna Krissu megaväss oli,siis ta ootama jäi. Õhtul tähistasime Janeti sünnat,oli plaan Valleysse minna(hull peotänav Brissis), AGA ei jõudnud me kuskile,kes teavad, siis oli Otepää vol2.
Täna ehk teisip. käisime mingite eestlastega, keda ma enne kohandki polnud botaanika aias ja õnneks jälle megailus ilm oli, kuigi siiani on siukeeee väsimus peal, et hulluks ajab. Õnneks mul homme aint 2 tundi mingit promotööd, aga siis hakkab hull nv jälle pihta.
Kuna me Krissuga teisip. v kolmap. lähme Brisbanest minema, aga ei tea ise ka veel kuhu, siis ma järgmine kord kirjutan, kui juba uues kohas oleme, siis midagi põnevamat ka J
Olge tublid ja sada kallit teile Eestimaale!

Sunday, October 24, 2010

ˇmaseee...

Täna reede ja mul jumala nukker tuju. Eile kolis Seb täiesti teise Austraalia otsa ja mul seepärast mot. maas,kuna ma temaga kõige paremini üldse siit läbi sain. Selles mõttes on backpackeri elu suht nõme,et kui kellegagi sõbraks saad,siis nagunii kumbki peab edasi liikuma. Ainuke lohutus praegu on see,et me ka Krissuga otsustasime edasi liikuda. Järgmise nädala lõpuks anname lahkumisavaldused sisse ja siis peame veel nädala töötama ning edasi suundume kas Byron Baysse või Surfers Paradise tööd ja elupaika otsima. Tegelikult lähme Bayron Baysse juba teisipäeval ja jääme sinna ka ööseks ning plaan on juba minna natuke cv-sid jagama, kuigi meil on praeguseks piisavalt teenitud,et kuu aega täiesti niisama elada,aga siiski oleks parem tööd leida,kuna suvehooaeg algab ja mõne nädala pärast on palju raskem kõik see teema juba.
Mul hetkel Brisbanest niiiii kop pees. Okei see pole mingi hull linn vms,aga lihtsalt suht mõttetu ja pole eriti midgai teha. Kuu aega oli siin tore elada,aga nüüd on küll tunne,et enam ei viitsi siin olla ja tahaks ranna äärde elama. Eile kirjutasime mingile vennale ka toa üürimise asjus,et siis veidike privaatsem ja ei peaks enam hostelis elama. Kui Byron Baysse teisip lähme,siis käime arvatavasti tema juurest ka läbi. Hostelis tegelt megaäge elada selles mõttes, et kunagi pole eriti igav, sest siin nii palju inimesi ja kõik megasõbralikud ja alati rääkima tulevad,aga privaatsust pole+ köögipool ajab ka meganärvi,sets terve hosteli peale on üks köök ja seal ka pooled potid pannid on katki ning pooled pliidid ei tööta ja on üks kraanikauss kus nõusid pesta,mille taga on alati hull järjekord ning kohati varastatakse ka asju. Minult õnneks süüa pole varastud,aga terve nõudekomplekt on küll ära võetud ja olgu mainitud,et mul olid nad kasti sees ja mu nimi oli peal, et ses suhtes nõme.
Muide, meie tuppa kolisid uued inimesed ja nüüd 6kesi oleme selles ülitillukeses toas. Juurde kolisid Greg Kanadast,kes on kokk all baaris, Jonathan Saksamaalt ja mingi nimi,mis mulle meelde ei jää Lõuna-Aafrikast,et suht kirju seltskond on nüüd koos, aga mulle ei meeldi need uued tüübid eriti. Mul pole midgai nende vastu,aga mulle nii meeldis,kui toas olime mina,Kris,Seb,Sam ja Andy ning nüüd ei suuda enam harjuda uutega. Eile tööl muidu oli rannapidu,suht äge oli,kõikidel need Hawaii paelad kaelas ja wet t-shirt toimus ja siuke suht nalja sai, aga samas baarist ka praegu kopp ees, kuigi seal äge, aga kui kogu aeg tööl olla, siis lihtsalt ei suuda enam minna lõbusa tujuga sinna. Ühesõnaga,on aeg edasi liikuda.
Suht masendav postitus tuli, aga see hostel pole enam sama ilma Sebi ja Andyta sama ning uued kohad ootavad avastamist.

Tuesday, October 19, 2010

Pole ammu midagi kirjutanud,aga ärge muretsege, olen veel elus ja terve,ükski krokodill pole veel nahka pistnud. Tegelt ei toimunudki vahepeal midagi erilist,mis oleks kirjutamist väärt olnud, olin põhimõtteliselt terve aja tööl ja peale tööd niisama vedelesin ja uimasin. Siin sadas ka jälle päris hullult vahepeal,et mingid piirkonnad uppusid jne,et ei olnudki eriti midgai huvitavat korraldada,kui väljas mingi padukat tuli 24/7, aga nüüd õnnnnnnnnneks vihmaperiood natukeseks läbi ja Austraalia on see, millena ma teda ette kujutasin.Hakkan siis vaikselt asju kokku võtma, mis vahepeal toimunud on.
Tööl olin ma palju ja see väsitas päris hullult, aga ma ikka megarahul ja õnnelik olen selle tööga, kuigi praegu on küll veits kopp ees, aga õnneks mul 3 vaba päeva järjest,et kulub suht marjaks ära. Töö selles mõttes on megaväsitav,et kuigi tunde korraga vb aint 5-6 mõni päev,aga kogu aeg peab püstijalu olema ja ringi jooksma leti taga ja saalis, muusika on kogu aeg nii kõva,et ilma naljata on seda kuulda ka 3 tänavat eemale ning osade inglise keel on küll päris hull. Näiteks prantslastest on VÕIMATU aru saada,nad teevad ka kõige lihtsama joogi tellimise siukseks tuumatehnikaks oma aksendiga,et mul aju kärrsab lõpuks. Õnneks oleme mõlemad Krisiga praeguseks enamus jooke ja lühendeid selgeks saanud ja siuke tunne nagu oleks siin baaris juba ammu ammu töödand.
Eelmine kolmap. läks Andy (meie toakaaslane Inglismaalt,kokk) minema L,millest mul megakahju,sest see inimene lihtsalt rääkis huumorikulda. Iga kord kui ta suu lahti tegi ma naersin. Aga ta leidis parema töö paremas kohas ning oli nagunii juba mitu kuud Brisbanes olnud,et tegelikult megaäge,et ta parema töö ja koha leidis. Teisip hakkasime tema n.ö lahkumispidu pidama. Alguses läks suht rahulikult, võtsime happy houri õlled ja läksime baari istuma,aga siis tuli Kenny ja ütles,et annab meile kamba peale Andy lahkumise puhul 100 dollarit(umbes 1000 krooni) baarikrediiti ja minu õhtu võis alata. :P Malibud ja baileysed läksid nagu soojad saiad+ saime veel tasuta shotte ja kõiki kokteile topelt alkoholiga :D (btw kamba moodustasime pm mina,Kris ja Andy ning suuremas osas sellest mina). Hiljem läksime siis edasi Down Underisse ja pm kõik töökaaslased+ Kenny tulid sinna,et megaaaäge õhtu oli,ma supper rahul igastahes. Kuigi mind pandi ootamatult järgmiseks hommikuks tööle koos kõige suurema bossiga 2kesi ning hommikul kui mu äratuskell helises ma küll väga naerul ei olnd,aga õnneks suht kiiresti see tööpäev läbi sai.
Laup. Läksime vanast hostelist mingi rahvaga Kangaroo pointi grillima ja jälllle megaäge päev oli,siuke hästi päikseline,kuigi veist jahe,aga megaäge rahvas ja hea toit ja kõik supper oli:P kuigi seal kaljud ja mingi mitukümmend nahkhiirt hakkas üle meie peade lendama kui pimedaks läks,päris jube oli.
Pühap. Ka päikseline ja megasoe ilm oli ning kuna ma alles 4st tööle pidin minema,siis läksime hosteli rahvaga parki ja seal toimus mingi erinevate rahvuste festival,et hästi paljude riikide telgid olid ja müüsid oma rahvustoite jne (ei,Eestit polnud) ning igast esinejad ja siuke hull melu oli. Tööpäev ka hästi tsill oli,sest valvur oli lampi ostnud meile söögiks krõpsu,kommi ja sokolaadi+ iirlasi ei tulnud see pühap eriti,et suht rahulik ka oli. Muidu mu ülemus Kenny,ta nagu maailma kõige armsam inimene,igakord kui temaga tööl oleme,siis ta mu tuju heaks teeb ning hästi ütleb. Seekord oli nii,et üks iirlane oli jumala täis ja unustas 2 korda oma passi letile ja siis me Kennyga rääkisime sellest ja ma ütlesin,et seepärats ma ei võtagi kunagi passi peole kaasa,et kui ära kaob,siis ei saa riigist välja ja Kenny ütles selle peale,et tema küll tahaks,et ma oma passi ära kaotaks,sest siis ma jääks siia :P ta nagu tegelt ka üks mu lemmikuimaid inimesi Austraalias ning kuidagi väga hoiab mind,kuigi ma ei tea miks,aga vähemalt kui mul peaks tööl probleeme olema,siis on keegi,kes mu kaitseks kindlasti välja astub. Kuna õhtu lõpp oli megavaikne,siis tund enne sulgemist mina,Kenny ja Sam(kes kõik olime tööl) lihtsalt istusime ja jõime baileyst ja Jack Danielsi(baari kulul). Ütleme nii,et ideaalne viis tööpäeva lõpetuseks.
Täna agaaaaa,esmasp mu esimene vaba päev otsustasime Megiga (töökaaslane Iirimaalt),et võiks kuhugi minna,kuna ilm ilus ja meil mõlemil vaba päev ning me läksime SURFERS PARADISE. Nimi ütleb kõik. Pm kuna mina läksin magama umbes kl 4 paiku ja Meg 5 paiku,siis hommikul olime mõlemid,et ei viitsi,aga siiski ajasime end maast lahti ja lippasime rongile ning tunnike sõitu ja olimegi kohal. Pm koht ise on siuke,et hull city on täpselt ranna ääres,aga minu jaoks oli see täietsi uus vaatepilt ja huvitav. Liiv oli nii pehme,vesi soe ja surfarid trallisid ringi.Ning ma käisin esimest korda Austraalias ujumas,kuigi seda mida ma seal tegin ei saa ujumiseks nimetada,sest lained olid nii massiivsed,et ma tegelesin lihtsalt sellega,et end püsti hoida. Megaäge igastahes,elusees pole nii suuri laineid näinud,enamus üle pea olid,väga hull aga üliäge :P Niii hea oli lihtsalt liiva peal lesida sooja päikese all. Kui ma vahepeal keset suuri vihmasadusid jõudsin juba ära unustada,miks ma siia tulin,siis täna tuli see mulle jälle meelde. Otsustasime Megiga,et kuna me juba nii kaugele tulime,siis lähme teeme ühe korraliku söögi ja kokteili ka ning läksime kuskile suht kallisse kohta,aga seal oli pakkumine,et 2 põhirooga on 1 hinnaga ja ma mõtlesin,et üritan Austraalia sööki proovida ja tellisin känguru liha. Päris huvitav oli, iga päev ei sööks,aga vahel harva on hea eksootika. Tagasi Brissi jõudsime peale kl 23 ja nüüd ma siis üritangi siin oma emotsioone jagada,sest mul oli just parim päev Austraalias ja ma megarahul ja puhanud hetkel. Nüüd veel 2 vaba päeva ees,et tahaks midgai põnevat teha ja näha.
Üritan pildid ka kas facebooki või siia võimalikult ruttu üles laadida,siis näete millest ma räägin.

Thursday, October 7, 2010

Katre Bday!! :P

Sellest tuleb nüüd kõige veidram blogi postitus, aga ma lihtsalt pean seda jagama. Igastahes kolmap. oli Katre sünna ja siis hommikul ajasime end Krissuga äärmiselt vara (meie jaoks) 10.30 voodist üles ning läksime Katrele külla.Ta elab linnast 40 min rongiga sõitu. Meganunts maja tal ja aed ning ilm ka megasupper oli,et sai aias päevitada ja siis sõime pannkooke ja eestipärast kartulisalatit ja siuke tsill oli. Ma pidin aga kella 5ks juba tööle minema ja keset tööpäev tuleb äkki mu ülemus (Kenny) minu juurde ja küsib,et kas ma õhtul välja viitsin minna,et paar töökaaslast veel tuleb jne. Ma ütlesin,et ja ikka mõeldes,et lähme võtame paar  õlle kuskil vms,aga kus sa sellega, tema mõte oli minna stripibaari. :D mina vaikse eestlasena hakkasin tagasi ajama,et mida ma seal teen,et need meestele ja ma peale tööd väss ja bla bla,aga lõpuks ta rääkis nii auku,et ma olin nõus. Ma veel ütleisn,et kaine peaga ma küll sinna ei tule ja kohe lendas mu poole jägerbomb ning ma sain baari krediidi eest veel jooke ja kui muidu on Kenny alati see, kes uimerab ja ootab baari sulgemisega, siis eile oli tal küll megakiire,et see koht kinni panna, pm hea,et rahvast välja ei visanud. Ning mina ,Meg,Kris, Sam,Kenny ja meie turva kelle nime ma ei tea läksimegi sripikasse. Aga kuna Kris ja Meg ei pidand töötama,siis nad juba ammu jooke libistasid ning heas meeleolus olid,aga ma jumala kaine ja nagu peata kana seal olin. JA SIIS äkki tellis Kenny(tuletan veelkord meelde,et ta meie ÜLEMUS) meile tüdrukutele sületantsu, täiesti pekkis nagu, mind praegu see kõik nii naerma ajab,aga siis olin ma küll liiga kaine selle koha jaoks. :D Muideks me saime päris mitu lapdance kokku,sest mingi lambi vend saatis ka meile stripprid sülle.Vahpeal Kenny kogu aeg jooke käis ostmas,et ma ka lõpuks õigele lainele vähemalt sattusin,aga no nalja sai rohkem kui krooni eest :D Kell 4 hommikul hakkasime kõik täis peadega sealt ära jalutama. Baaris tulid mingid vennad meilt ka küsima,et how much,me mingi vaatasime otsa,et tere hommikust,me nagu ei tööta siin ega ei näe eriti välja ka nagu stripparid. Aga uus kogemus,kuigi siiski veidi veider:D
Muidu veits üldisemat juttu,siis on paar inimest mult küsind,et mis tööd ma baaris teen. Ühesõnaga lihtsalt kallan jooke ja võtan raha jms tavaline baaritöö. Piltide kohta seda,et neid ma millegipärats ei saa blogisse laadida,sest siin igal pool niii sigaaeglased netid,et ma ei jõua lihtsalt ära oodata,et mingi 1 pilt end üles suudaks laadida. Pilte ma panen facebooki,et illustratsiooni saab sealt J
Ja seda,et ma kirjutan kahtlaselt, MA TEAN,aga ma ei suuda sinna midgai parata. Katre just eile ütles,et  ma kirjutan  saksa grammaatika järgi,et tegusõnad lause lõpus ja ma panin ise ka seda tähele oma tekste lugedes ja mul pole halli aimugi, miks selline lauseehitus mulle sisse on jäänud,aga kui ma kirjutan,siis sel hetkel tundub kõik väga õige. Et ärge palun mu lolle lauseid ega trükivigu tähele pange,sest ma ei viitsi neid tekste siin eriti lihvida. Vot, niipalju siis targast jutust.
Täna ka muidu vist veits välja lähme, sest Katre tahab oma sünnat tähistada vms,aga arvatavasti meie baaris istume,sest kuskile kaugemale ma küll täna ei suuda liikuda, terve päeva olen kudedes mööda saatnud suht. Muidu toakaaslastest veel seda,et ma ARMASTAN neid. Nad nagu niiiii ägedad,siuke tunne nagu teaks neid juba mitu kuud ja hetkel nii naljakas mõelda,et ma alguses ei tahtnud siia nende pärats kolidagi, aga nad kohati end liiga vabalt tunnevad, näiteks üks peeretab kogu aeg kõvasti ja ei pane ust kinni kui vetsus käib,et see veits veider,aga samas ta tore tüüp,lubas mind igal hommikul hakata lauluga äratamaJ (Btw ta unistuste naine on lady gaga, praaq tuli meelde,sest ta just lauab siin gagat :D)
Muideks üks öö ostsime kasti seda odavat veini või mis iganes see on (guun ja maksab 90 eesti krooni 4 liitrit ja see siin MEGASUPPER odav,kõik reisijad joovad seda)ja hakkasime meie toa rahvaga (ma ei mäleta kas ma neid tutvustanud olen,aga igaks juhuks teen seda nüüd Sam ja Andy Inglismaalt ning Seb Kanadast)igast joomismänge mängima ja lõpuks viimaste klaasidega tegime i have neverit,ütleme,et päris huvitavaid fakte sai teada :D see sama öö ei olnd mul ja Sebil üldse und ja läksime lihtsalt välja jalutama täietsi lambi tänavatele ja see nagu niiiiii äge oli,sest päike tõusis ja taevas heleroosa oli,aga megasoe väljas ja käsime täiega ägedatel kõrvaltänavatel, kuhu kunagi varem pole sattunud. Lõpuks jõudsime kell 7 hommikul koju tagasi alles ja peale seda ööd on mul unereziim jälle täiesti sassis,aga õnneks ma alutan tööd tavaliselt kl 5st v 7st õhtul,et suva see reziim.
Aa, mis veel meelde tuli.Teate kui haige süsteem siin telefoni kõneajaga on. Igastahes kui on sama võrk,siis kõik kõned ja sms-id tasuta aga teistesse võrkudesse ja Eestisse nt on ka jumala odav ja meil sai kõneaeg otsa, täiega üllatunud olime,et mis mõttes, me polegi ju teistesse võrkudesse helistanudki vms ja tuli välja,et siin on mingi kehtivusaeg, et me alguses laadisime 10 dollarit ehk 100 krooni ja pm me selle summa kehtivus sai 10 päevaga otsa,et kui 10päevaga seda summat ära ei räägi,siis enda probleem suht,et jääd ilma,et veits kahtlane süsteem see.
Ma muidu see nädal olen 6 päeva tööl ja täna ainuke vaba päev,et päris jõhker nädal tuleb see, sets igast tähistamised ka peale tööd ootavad ees. Aga positiivne on see,et mulle meeldib tööl olla ja mul juba on majutuse eest töötunnid täis,et nüüd juba hakkan raha eest tööd tegema.
Ok päris pikk postitus tuli,aga kuna ma selle oma voodis wordi valmis tegin,siis juttu jätkus kohe kauemaks, kui kuskil raamatukogu õuel istudes.

Sunday, October 3, 2010

Heiheiii.Eile oli mu esimene tööpäev ja see läks megahästi, kuigi kui me kl 1 sulgesime siis mul silmad lihtsalt kinni vajusid ja jalad olid surnud. Aga ma ei jõua ära rääkida, kui väga see baar mulle ikka meeldib,niii hea muusika ja atmosfäär ja üldse siuke ülitsill koht,üritan pilti ka kunagi teha.Aga mis mulle ei meeldi on rahvas,ok tegelt nad ka tsillid,aga kuna enamus töötajatest on mehed,siis kliendid mingi pöördes on,et nüüd 2 tüdrukut juurde tulid. Ma isegi ei tea mitu korda ma eile pidin rääkima,et kust ma tulen ja mitu korda nr-t küsiti, aga õnneks mul hea vabandus,et mul pole veel kohalikku nr-t. Tegelt on ja kuikellelgi midagi VÄGA VÄGA olulist on,siis mu nr on +61422461787, et ärge palun sinna nr-le helistage mitte mingil juhul,aga sms-id on suht odavad,et hädaolukorra puhul saatke sms.  Igastahes ma megarahul olin oma esimese tööpäevaga ja tippi saime ka päris hästi :P aga täna jälle kl 7st tööle ning kusjuures ma sain teada et Austraalias on kõige kiirem tööpäev pühapäev,vähemalt meie baaris, ma kuulsin, et siis kõik alustavad joomist kl 12  ja jooksevad paljalt ringi,et saab vist huvitav tööpäev olema :D .
Muidu rääkidest veel meie räpasest toast, siis enam see ei haise okse järgi vaid kellegi haisvate sokkide järgi,aga see parem ikka. Ning meie toakaaslased meganaljakad on.Üks nt eile õhtul käis terve õhtu pinda,et ma peale tööd nendega paar jooki võtaks,ma lõpuks ütlesin,et dvaiks siis,aga selleks ajaks kui am töö lõpetasin oli see sama tüüp nii täis,et magas meie vannitoa põrandal :D :D edukad vennad ikka.
Hoiame siis pöialt,et tänane tööpäev ka hästi läheks ja hästi tippi teeniks. Btw jumala haige on see,et mul alati sada head juttu ja mõtet mida siia kirjiutada,aga kui läpaka lahti teen,siis ei tule enam midagi meelde. :D
Ok nüüd juba jälle 2 päeva mööda läind,aga ma pole vahepeal netti saand,et jutt ära postitada ja kijrutan siis kohe otsa.Täietsiiii ulme ikkakuidas see baari ja baaritöö mulle meeldib,kuigi päris korraliku joogikursuse saab vist ka,sets ülemus iga jumala kord tuleb ja viskab mingid joogid ette,kõige populaarsem on jägerbomb(mis muidu eesti rahas maksab 95 L) mis on siis shot jägeriga ja paar tilka red bulli + siin üks megahea shot.butterschotch ja kahlua vms...Ja toaga ma olen ka juba niii ära harjunud. Eile muidu oli Steni sünna,siis alguses veits meie baaris jõime ja siis läksime linna aga me Krissuga suht vara ära tulime. Oh kuidas mulle see elu siin meeldib...siuke tunne nagu oleks juba pikka aega siin eland ja seda tööd teind.Muideks ma üldse ei kannata enam kui keegi küsib,et kust ma pärit olen,sest iga jumala päev ma pean mingi krdi 7 korda vähemalt oma nime ja päritolu seletama ja see jumala üle on visand.Mõtlesin et hakkan kõigile ütlema,et mu nimi on Jenny vms rahvusvaheline nimi.

Wednesday, September 29, 2010

Jeeiii...kell on 11 õhtul ja ma istun üksinda kuskil raamatukogu ukse taga netis...aga see on austraalia ilma wifita. Muiduuu täna tundub elu jälle väga lill,kuigi hommik algas küll suht masendavalt.Igastahes pidime sinna haisvasse tuppa siis kolima ning kuna poistele ainti 2 päeva see tuba korda teha,siis mul olid silme ees läikivad põrandad ja lillelõhn,aga kus sa sellega,see krdi tuba oli täpselt samasugune ja haisev nagu enne. Ja ma suht närvi läksin kohe hommiku vara,sest soov sinna tuppa kasvõi korraks sisse astuda,veelvähem sinna kolida oli suur null. Ja poiste vabandus muideks oli see,et eile oli tuba korras aga kuna nad õhtu end jumala kasti jõid,siis läks jälle sassi...KINDLASTI.Krissu läks igastahes kl 4ks tööle ja kuna mul anyways midgai muud tarka teha polnud,siis ma hakkasin seda lauta koristama ja uskuge v ei aga ma leidsin nurgast mingi karbi,kus sees oli mingi niiske(ma ei tea kas täis oksendatud v mingist joogist läbi imbunud särk) ja tühjad nõud ja asjad ning see oligi selle rõveda haisu põhjuseks.Anywyas kui ma oma asjakesed julgelt lahti pakkisin,karbi eemaldasin ja toa korda tegin,siis tuju paremaks läks kohe. Aga koos elame me muidu 2 inglise poisi ja 1ga Kanadast ning parem oleks kui nad koristama hakkaksid. (PS! Taavi ja Eerik,ma vist never ei vingu enam,et teil asjad sassis :D). Muidu nad kõik megasuppper sõbralikud on,et ses suhtes ka hea meel,et mingite töllerdistega ei pea päris elama.
Homme mu esimene ametlik tööpäev ka...jeeeeiiii :P ootan juba,sets megaigav passida lihtsalt tühja kogu aeg+ see baar kus me töötame on nagu sigaäge!! seal iga päev erinevad üritused ja happy hourid ja esinejad. Just tulingi baarist ära ja seal laiv bänd esines,mis megaaäge oli.Ja kaastöötajad ja üldse see koht niiii koduseks muutunud,et ma megaõnnelik selle töö üle olen.
Antud hetkel kui ma siia kõndisin oli jälle kriips kõrvuni,sets kõik kuidagi kiiresti ja hästi läks. Nädala ajaga sain am töö, elamise(ok,selle koha pela ei tasu väga hõisata)ja mingid algelised sõbrad siin. Ning kõik nii huvitav,iga päev uued inimesed,kohad ja sündmused ja hall rutiin on tundmatu sõna siin.

Monday, September 27, 2010

Uus nädal :)

Täpselt nädal sai täis ajast,mil saabusime Brisbane. On ainult nädal,aga tundub nagu oleks juba mitu kuud siin elanud. Eile õhtul käisime sakslastega linnapeal, see ikka täiestiiiiii ulme, kui palju siin on saksa backpackereid, aga mulle meeldib :) kuigi pole tunnet nagu ma oleksin Austraalias, vaid nagu viibiks Saksamaal. Täna pidime oma pilvekese hostelist siis välja kolima ja olgu mainitud,et mul sellest sigakahju, sets seal niiiiiii toredad inimesed ja see koht ise ka juba koduseks muutus, kuigi ma alguses ei jõudnud ära vinguda, et see siuke rotikas koht on. AGA meie uus hostel,hahaaa,uskuge või mitte ON HULLEM. Täiesti ulme nagu, aga jah,kolisime täna Krisiga siis ära, sets hakkame selle hosteli baaris tööle ja üks eeldus nagu ma juba varem kirjutasin on see,et hostelis peba sees elama.Väljast hostel väga luks,asub kohe kesklinnas ja registratuur ka mega ilus,AGA kui meid saaeti meie tuppa, siis me avasime ukse ja pidime nutma hakkama pm, sets meid panid tuppa,kus on meie kaastöötajad ja ainult mehed ja seal toas oli SIUKEEE lebra, et niitis jalust suht maha. Täpselt selline tunne oli,nagu keegi oleks nurka roopind + põrandal vedelesid taldrikud vana toidu ja sigarettidega ning ühtegi akent toas pole. Et väga jube oli see, ning me otsustasime alla minna asja klaarima. 2ks ööks saime ühe väga ilusa toa,kuni need tüübid seal ära koristavad,kuid siis peame sinna kolima. Ütleme nii,et ma loodan,et need 2 ööd kestavad igavesti, sest see teine tuba oli lihtsalt kaos. Aga vähemalt on tööga kindel, et millal täpselt alustame seda ma ei tea,aga loodetavasti saame täna v homme graafikut sättima hakata.
Mis veel on see, et AUSTRAALIASSE jõudis SUVIII!!!! jeeei....täna hull rannakas oli, et me peale ärkamist läksime terrassile päevitama ja pm poole tunniga olid päris normaalsed randid. Hetkel istun ma raamatukogus ja tegin RSA-d(mingi alko teema,et saaks kuskil üldse töötada) ja see maksis 75 dollarit,väga ulme,et kõik siin maksab.Muideks ma polegi vist mainind,kui kallis siin on. Igastahes VÄGA kallis on,näiteks bounty sokolaadi tahvel maksab eesti rahas umbes 30 krooni ja jäätis tänavalt ostes on 50 krooni 1 kuul ning meie peame välja töötama tunde 3500 krooni eest NÄDALAS,et seal näruses hostelis koos 4 räpakolliga elada.Täna pole üldse olukord enam nii lill nagu mõni päev tagasi oli :D aga pole hullu elame üle,sets töö iseenesest peaks täiega tsill olema ja töökaaslased ka,vähemalt senikaua kuni ma nendega tuba ei pea jagama.Aga ok ma liigun hosteli poole tagasi,sest siin raamatukogus miinus 20 kraadi suht ja ma plätude ning rannakleidiga aint olen.
Päikest ja natuke sooja ka teile sinna kaugele kaugele :)

Saturday, September 25, 2010

Auf Deutsch

Grüss gott!
Ich probiere etwas auch auf deutsch schreiben,hoffentlich versteht ihr was ich schreibe :)
Sooo...am 20.september bin ich in Brisbane angekommen,der flug hat 35 stunden gedauert,war voll krass :S wir sind geflugen Tallinn-Mailand-Abu Dhabi-Singapur-Brisbane. Die erste 4 tage haben wir nur geschlafen und am donnerstag śind wir in die stadt gegangen und haben arbeit versucht. Gott sei dank und ich habe am ersten tag eine arbeitstplatz gefunden :) jeeeeeiiiii :P Ich hatte einfach so viel glück,weil ich war schon vorbei gelaufen aber habe gedacht das ja ok,ich kann  auch da probieren und nach 4 minuten hat der scheff angeruft und gefragt ob ich nach 3 śtunden zurück kommen kann für probetag und nach porbetag haben die gesagt dass ich habe das arbeit gekriegt :P voll cool,ich war den ganze tag sooosoooo glücklich. Aber ding ist dass ich muss 18 stunden arbeiten pro woche und dann kann ich dort wohnen (das ist auch ein hostel bar,aber sieht viel schöner aus als das hostel wo ich jetzt wohne und liegt gerade im stadt centrum) und alles was ich über 18 stunde arbeite kriege ich als geld :)
Am montag fing ich an, so mir geht es supper im moment :) PS! in Brisbane gibt es soooo viele deutschen..krass, auch jetzt 2 tische weiter spricht eine aus deutschland in skype :) UND was noch,dass die deutsche typen sind die süssesten hier,wenigstens in meine hostel :) :D
ok...hoffe,ich habe nicht sooo viele fähler gemacht und ihr versteht..viele küsse aus Brisbane :) ich porbiere ab und zu noch was auf deutsch schreiben wenn etwas interessant passiert.