Monday, December 13, 2010

tagasi aussi

Kuna ma praaq ootan kuni pildid siin sada aastat mu blogisse ära laevad, siis kirjutan eilsest lennust, mis suht huvitavaks kujunes :D
Igatahes Nadi lennujaamas istudes tuli kõlaritest kogu aeg mingi nimi ja et kiirustage väravasse bla bla, viimane kutse ja üks hetk kuulen oma nime, et Kadri Kivimaa kiirustage väravasse number 3. Mul süda seisma jäi, et mida helli meil pole boardingi veel pihta hakanud, miks ma juba minema pean. Selgus et mul vahetati pilet teise istekoha vastu, et suht lamp oli a ma ikka ehmatasin. Lennukis olid meie kohad varuväljapääsu juures ehk hullud vip kohad, sest ruumi oli igat pidi väga palju. Austraaliasse jõudes passi kontrollist läbi minnes see kontrolliv naine tükk aega uuris ja puuris mu passi ja siis äkki kutsus kellegi teise ja andis mu passi tema kätte ning see ütles, et ma talle järgneks, mul oli jälle nii et mis nüüd viga on. Tema mingi tegeles mu passiga tükk aega, ma küsisin et mis viga ja ta vastas et seda ei saa skännida vms, aga kui valepass pole,siis pole põhjust muretseda. Igatahes ka tema ei saand sellega hakkama ja kutsus mingi mehe, kes hullu mikroskoobiga hakkas mu passi vaatama ja siis lõpuks öeldi, et kõik on korras. Nii, läksime siis edasi ja mingi koer pidi nuusutama kõiki ja iseenesest mõista hakkas ta minu koti peale sitsima seal ja tulemuseks sorteeris mingi naine mu koti ka veel läbi. Täiesti ulme, mul oli vahepeal tunne, et mind ei lastagi enam Austraaliasse tagasi, iga nurga peal kus keegi midgai kontrollis olid mul mingid jamad. Aga tagasi ma olen ja nüüd hakkan paaniliselt mingit tööd otsima.
Nägin täna unes jõule...siin kuusk väljas ja igal pool lastakse jõululaule aga see pigem jõulude mõnitamisega tundub kui palava päikese käes kuulen mingit rudolfi laulu. Jõuludeootus ja jõulutunne vist küll see aasta vahele jäävad, aga teile seal kaugel, kellel maa on valge ja päkapikud hommikuti sussi sisse midagi toovad soovin ja Ilusat jõuludeperioodi !

Fidzi

Bula!(ehk  Tere, Terviseks ja muud sada asja fidzi keeles) We are on Fijian time (ehk kell on täiesti lamp ning kehtib põhimõte, et küll jõuame). Vinaka vaka levu ( suur aitäh!- see lampi tuli :D)
Kui ma seda postitust kirjutan viibime me veel Fidzil eelviimast ööd. Tripp on olnud megaäge ja kuigi meid hoiatati ja netis ka kirjutas, et siin n-ö aastaaegade üleminekuhooaeg ehk vihma pidavat suht iga päev sadama, siis meil vedas, et ainult 2 päeva on sadanud ja mitte ka terve päev. Hakkan kirjutama kohtade kaupa, kus me käisime  ja  mis seal tegime.
Kõigepealt hakkas meie tripp pihta Brisbane lennujaamast, kus me juba kl 6 hommikul pidime kohal olema ning maganud olime tund aega ja eelmine öö 3 tundi ehk olek oli uimane kuubis ja ruudus. Lennukis tuli suure üllatusena see, et avasin lennuki ajakirja ning suur pealkiri oli, et top 10 reisikohta aastal 2011 ja 3. Oli EESTIIIIII, väikesed pildid viru väravatest ja tekst oli ka juures, nii hea kodune tunne oli kohe J (et palju austraalia turiste meile siis aastaks 2011 J) Muidu oli see mu kõige jubedam lennureis üldse, sest ma magasin oma kaela täiesti ära+ läbi une tundus see turbulents palju suuremana ja ma reaalselt läbi une arvasin, et see lennuk küll kuskile Fidzile ei jõua :D Õnneks ikka jõudis ja 3 tundi hiljem leidsime end juba Nadi lennujaamast...

Nadi
Meie lennuk maandus Nadil 1 dets ja olime seal ära bookinud hosteli 5ks ööks. Kui aga kohale jõudsime (koha nimi oli Beach escape villas) siis oli pettumus suur. Türkiissinistest randadest ja villadest oli asi väga kaugel. Meie hostel oli suht lamp ja tuba oli täpselt nii suur, et mina, Krissu, meie kotid ja 2 voodit mahtusime sisse, rand oli suht rõve, isegi stromka on kohati ilusam. Lähim väike toidupood asus pool h kõndida (troopika ilmaga tundub see pigem 3 h-d). Igatahes jah, esimene päev olime suht karp lahti kuskil Fidzil in the middle of nowhere, aga hakkasime kiiresti uurima trippe mujale ja 2 ööd olime ära Nadil ning siis läksimegi edasi. Ah ja ning kõigele muule lisaks on Nadil miljooooon sääske. Ma sain esimese õhtuga üle 70 sääsehammustuse ning enamuse neist jalgadele ehk 2. päeval nägin ma välja nagu oleks tuulerõuged endale saanud. Suht friiki. Peale 2 ööd Nadil oli meie järgmiseks peatuskohaks...
Robinson Crusoe Island
…mis on imepisike saareke Nadist umbes tund aega bussiga ja siis 30 min paadiga sõita ning I LOVE THIS PLACE…me mõlemad tegelt. Igatahes läksime saarele nii, et ma olin sigaväsinud, sest esimene öö Nadil ma magasin 14 tundi jutti ja teisel ööl ei suutnud uinuda, aga pidime vara ärkama, et RCI-le sõita. Terve paadisõit ma magasin ja kohale minnes oli ka mõte paar tundi uinakut teha, aga kus sa sellega, sest kohe hakkasid mingid teatevõistluste moodi asjad pihta ja peale seda pidime sõdalase kostüümi igast okstest ja lehtedest tegema ning siis juba õhtune programm, mis oli megaäge. Igatahes oli meil päev läbi 2 võistkonda ja õhtul oli nende vahel veel igast võistlusi ja siis KAVA tseremoonia(tüüpiline Fidzi jook, milles on mingi taime juured, mis on pulbriks tehtud ja veega sagatud ja see teeb asju tuimaks, nt huuled, kui poolikukookosekooretäis (?) juua, aga maitses suht magu muda, et väga mõttetu , aga kohalikud armastavad seda ja see rohkem siuke seltskonnajook :D). Tseremoonia ajal kohalikud hullu kildu viskasid ja muideks mu Fb update “I C U BABY” tulebki sealt, sest tseremoonia ajal pidid kõik tutvustama ja siis lõppu lisama, et kas on vallalised v hõivatud ja kõikidele vallalistele tuli öelda I c u baby .Õhtul muss käima läks ja kõik kohalikud ja külastajad koos tantsisime, megamegaäge oli…parim õhtu Fidzil. Kusjuures koos kõikide töötajatega oligi saarel tavaliselt kuskil 25-40 ringis elanikke. Päevad veetsime enamus niisama lesides, snorgeldades, SÜÜES (3 toitu päevas oli hinnas ja need MEGAHEAD olid). Kohalikud tegid veel ka igast tule- ja nugade showd ja tantsisid kohalikke tantse. Ja kõik niiiii sõbralikud ja toredad olid, et tõesti, need inimesed sealt saarelt jäävad veel pikaks ajaks meelde. Tegime veel endale täiesti ise kookosekoorest käevõrud ka.
Seal olles tundus küll elu nii lill lihtsalt, sest istuda detsembrikuus kuskil palmi all, valge liiva peal ja vaadata sinist taevast ja lihastes sokolaadipoisse samal ajal kokteile juues- see ongi minu paradiis :P
Ööd oli ka nii soojad, et lühieste pükste ja maikaga oli siuke tunne nagu saunas istuks. AHHHHH...ma ei oska seda aega seal sõnadessegi panna, see lihtsalt niiii ilus oli. Kuigi saar oli väike ja inimesi vähe, aga kogu aeg midgai toimus ning kõik teadsid kõiki nimepidi. Ma ei oskagi praegu siia rohkem RCI-st kirjutada, sets ma nagunii ei oskaks seda tunnet sõnadega edasi anda, koht oli ilus, inimestega saime juba sõpradeks,toidud olid supper, põnevad tegevused ja ilus ilm.
Muidu viibisime seal 4 ööd ning järgmiseks sihtkohaks oli...




                                          Robinson Crusoe Island

Mango Bay
Mis on lihtsalt puhkuseresort peasaarel Coral coastil ja Nadist mingi 2 h bussiga ida poole. Koht oli hoopis teistsugune, sets majad ja restoran ja reception on hästi suure ala peale ära jaotatud. Aga mis mulle siin rohkem meeldib on vesi, sest see on täiesti kristallselge, ma pole veel elusees kuskil nii  läbipaistvat vett näinud. Täna just käisime siin ka snorgeldamas, räägiti et kui piisavalt kaugele minna võib väikeseid haisid ka näha, mida me täna ei näinud, aga türkiissinised kalad ja elektrisinised meritähed on siin küll, et päris ilus oli. Kusjuures vesi kogu aeg oli nii, et sai jalad põhja panna ja siis ühets kohast tuli mingi sügavik, mis oli vähemalt 6 meetrit sügav, niii jube oli maskiga seda vee alt vaadata, aga samas hull äge. Siin tegevustest on põhilised võrk, basseinivõrk ja niisama lesimine(jälle :D). Üks õhtu mängis terve selle koha elanikkond vist erinevaid joogimänge nt beerpong ja võistkondadega mingeid, päris äge oli. Mida ma muidu selle koha juures vihkan on see, et kohe kui läheb pimedaks tekib siia igale poole sadu (ilma liialdamata) konni ning olgu mainitud, et ma kardan konni. Iga kord pimedas õue astudes on tunne, et saan kohe südamerabanduse. Kõike parem oli eile, kui mõtleisn, et lähen vannituppa hambaid pesema ja vaatan et ohoooo, laes on 9 gekot (need väiksed sisalikud), olgu mainitud, et ma üleüldse kardan roomajaid ja kahepaikseid. See oli lihtsalt niiiii rõve kuidas nad seal laes kõik siblisid, prageu ka külmavärinad peale tulevad sellets mõeldes. Igatahes tulin võdisedes tuppa ja vaatan, et mu voodi kõrval seina peal ka 2 gekot ringi siblivad. Terve öö ei julgenud magada, ärkasin mingi 5 korda üles, sets nii kartsin, et äkki nad mu peale tulevad. Ok suht lamp minu foobiate jutt siia vahele, aga Mango bay jääb mulle meelde oma ilusa vee ja sadade rõvedate elukatega. Muideks, ma sain siin eluparimat kokteili, kus sees on Tia Maria, Baileys, Kahlua, jäätis ning vaarika ja sokolaadi siirup...:P

Suva
...ehk siis Fidzi pealinna otsustasime sõita lihtsalt päevaks, kui olime juba Mango Bayl...vihma sadas hullu padukana kui me kohale jõudsime ja autod sõitsid täiesti kaootiliselt ringi, aga mulle meeldis, sest RCI ja Mango bay on mõlemad sellised maailmast ära lõigatud kohad ja hea oli tagasi tsivilisatsiooni jõuda. Kuigi tegelt jätavad linnad siin küll mulje täielikust arengumaast, sest igal pool on kerjused, palju väikeseid räpaseid poode ja söögikohti ning kuidagi veider...ma panen pilte ka siis saate aru, millest ma räägin. Aga Suva jättis mulje siiski hea mulje sest kõik on niiiii odav, näiteks sain 2 tervet ananassi, 5 mangot ja mingi 15 banaani umbes 40 krooniga ja igast ilusaid ehteid sain ka...happy happy :P Aga naljakas oli see, et reaalselt olidki kõrvuti mingi suur ja fancy kaubamaja ning täielik rotipood. Kokku trippisime see päev 9 tundi ja kui Mangosse tagasi jõudsime olid konnad juba väljas.

Üldiselt siis seda, et reis oli megatore ja puhata sai rohkem kui krooni eest ning arvestades seda, et Fidzi on reaalselt Eestist täiesti teisel pool maakera ja võimalus, et ma Eestist sinna kunagi oleks tulnud on suht nullilähedane, siis saime me selle reisi megaodavalt ja mul hea meel, et siia tulime, kuigi nüüd Austraaliasse tagasi minnes peab VÄÄÄGA kiirelt mingi töö leidma, sest rahadega oleme me mõlemad juba miinustes, aga siiski oli asi seda väärt. Päevitus on ka siuke nagu hakkaks kohe rassi vahetama.
Kui keegi peaks tahtma kunagi Fidzile tulla, siis ma soovitaks peasaarelt nii kiiresti kui võimalik minema minna, sest väikesed saared omavad endas palju rohkem paradiisikohti ning kohalikku kultuuri. Toit ja majutus on Fidzil megaodav ( aussiga võrreldes peaaegu poole odavam ja muideks rahaks on siin Fidzi dollar mis on umbes 3/5 aussi dollarist), sääski, krabisid, gekosid ja muid elukaid on väga palju, kohalikud on megasõbralikud ja ilm on ka enamus aega megailus, ka siis kui pole päris hooaeg. Ja räägitakse siin Fidzi keelt, aga enamus kohalikke valdab vägaaa heal tasemel inglise keelt ka.
Täna kui ma selle postituse lõpetan on juba 11. Dets ehk homme juba tagasi Aussi. Viimaseks ööks tulime tagasi Nadile, sest lendame nagunii siit, aga ööbime hoopis teises kohas ja palju parem siin olla J
Niii palju asju on tegelt millest tahaks veel rääkida, aga kui ma seda teksti siin kirjutan, siis tunduvad need laused nii mõttetud, sest nagunii ei suuda ma sõnadega seda tunnet ja kogemust edasi anda ehk ma parem lõpetan ära ja lähen oma viimasele Kava tseremooniale.
Killuke Fidzi päikest teile!
I C U BABY!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

Thursday, December 2, 2010

Veel pilte

                                                        Sam ja minu uue fotoka 2. pilt :P
                                                           Tinbilly-meie baar
                                                  Krissu ja Brissi jõgi
                                                              Brisbane            
                                                     Byron
                                                    Austraalia kõige idapoolsem tipp                 

                                                          Beach party tööl jälle
                                          3 lambi prantslast+ Kenny,Sam,Megan ja Seb ehk minu lemmikud!
                                                       Byron Bay beach