Kuna ma praaq ootan kuni pildid siin sada aastat mu blogisse ära laevad, siis kirjutan eilsest lennust, mis suht huvitavaks kujunes :D
Igatahes Nadi lennujaamas istudes tuli kõlaritest kogu aeg mingi nimi ja et kiirustage väravasse bla bla, viimane kutse ja üks hetk kuulen oma nime, et Kadri Kivimaa kiirustage väravasse number 3. Mul süda seisma jäi, et mida helli meil pole boardingi veel pihta hakanud, miks ma juba minema pean. Selgus et mul vahetati pilet teise istekoha vastu, et suht lamp oli a ma ikka ehmatasin. Lennukis olid meie kohad varuväljapääsu juures ehk hullud vip kohad, sest ruumi oli igat pidi väga palju. Austraaliasse jõudes passi kontrollist läbi minnes see kontrolliv naine tükk aega uuris ja puuris mu passi ja siis äkki kutsus kellegi teise ja andis mu passi tema kätte ning see ütles, et ma talle järgneks, mul oli jälle nii et mis nüüd viga on. Tema mingi tegeles mu passiga tükk aega, ma küsisin et mis viga ja ta vastas et seda ei saa skännida vms, aga kui valepass pole,siis pole põhjust muretseda. Igatahes ka tema ei saand sellega hakkama ja kutsus mingi mehe, kes hullu mikroskoobiga hakkas mu passi vaatama ja siis lõpuks öeldi, et kõik on korras. Nii, läksime siis edasi ja mingi koer pidi nuusutama kõiki ja iseenesest mõista hakkas ta minu koti peale sitsima seal ja tulemuseks sorteeris mingi naine mu koti ka veel läbi. Täiesti ulme, mul oli vahepeal tunne, et mind ei lastagi enam Austraaliasse tagasi, iga nurga peal kus keegi midgai kontrollis olid mul mingid jamad. Aga tagasi ma olen ja nüüd hakkan paaniliselt mingit tööd otsima.
Nägin täna unes jõule...siin kuusk väljas ja igal pool lastakse jõululaule aga see pigem jõulude mõnitamisega tundub kui palava päikese käes kuulen mingit rudolfi laulu. Jõuludeootus ja jõulutunne vist küll see aasta vahele jäävad, aga teile seal kaugel, kellel maa on valge ja päkapikud hommikuti sussi sisse midagi toovad soovin ja Ilusat jõuludeperioodi !
No comments:
Post a Comment