Poola/ Poland 🇵🇱

Nagu eelmise postituse lõpus mainisin, siis olime juba teel Poola. See päev venis oi-oi kui pikaks. Kõigepealt lahkudes Kaunasest saime edasi 10km ning olime kuskil bensuka juures aga suht ei-kusagimaal. Õnneks peatus seal Poola rekka, kes meid peale võttis ja umbes 3h Poola piirist edasi viis. Mul oli eriti lebola seal voodis tukkuda kui Annika purssis juhiga, kes inglise keelt ei rääkind, midagigi suhelda. Lõpuks pani ta meid maha keset kiirteed, kui ta ise kuskile linnakese peale pidi ära pöörama ja nii me seal siis seisime nagu puuga pähe saanud, et sinna me vist jäämegi, kuna peatumiseks väga head kohta polnud ja kõik tuhisesid meist nagu raketid seal mööda. Olukorra tegid veel paremaks saabuvad vihmapilved. Kuid taaskord meil näkkas ja juba 5 min hiljem jäi auto seisma. Annika suutis enne autosse istumist ukse ära lõhkuda ning ma juba olin valmis uuesti sinna keset kiirteed seisma,kui juht oli supppppper tore ja vastas ainult et "no problem". Temaga saime Varssavisse ning, et ta meie nahka juba niigi palju polnud päästnud, viis ta meid teisele poole Varssavit, kust me saime hakata Krakowi poole edasi hääletama. Ausõna, see mees lihtsalt oli kui taeva kingitus too päev. Ja sealt samast teeotsast saime ka suht kohe auto peale, kes viis otse Krakowisse. Kuna me polnd kindlad, kas me sinna üldse jõuame või peame Varssavis ööbima, siis alles autos hakkasime majutust otsima ja ohooò, reede õhtu ja pea midagi järgi polnud (hiljem tuli välja, et Poolas oli pikk nv+2 suurt kontserti, seetõttu oli kõik välja müüdud). Lõpuks saime hosteli kuskil 10km linnakeskusest, a la Õismäe sarnases hoodis ja juht viskas meid sinna ära ehk supper näkkas meil too päev ikka. Kokku trippisime umbes 800km.
Järgmine päev kolisime linnale lähemale, päeva veetsime Krakowi peal süües ja snäkkides (tundub nagu me oleks paksukeste suvelaagrisse tulnud 😄) Vahepeal sattusime täiesti juhuslikult ühte pulma. Ma ütlesin, et lähne vaatame ühte kirikusse sisse ning äkitselt mingi mees juhatas meid ettepoole, et vahekäik tuleb vabaks teha ning 10min hiljem kõndis pruut altari ette. Supper lamp. Õhtul vedasin Annika ta elu esimesele pubirallile, mis oli väga äge ja igast põnevate inimestega.
Pühapäeval kerget väsimust trotsides ajasime kotid selga ja asusime Slovakkia poole. Saime linnapiiride seest (kuna me rohkem ei viitsinud jalutada😁) autole, kes taaskord tegi endale suure ringi ja viis meid piiripunktini ära. Ausõna, poolakad on niiiiiiiii sõbralikud ja toredad. Kuigi enamus, kes meid peale võtsid, ei rääkinud inglise keelt üldse, siis ikka viisid meid ekstra kuhu meil oli vaja. 🇵🇱

 As said in my last post, we were on our way to Poland. This day ended up lasting forever and ever. We started our day from Kaunas and first car took us only 10km, thankfully a polish truckdriver stopped and took us to Poland. This was a super comfy ride, since I was able to nap in a bed, whilst Annika tried to communicate with the driver and he spoke no english whatsoever. We drove around 4 hours with him and he dropped us off in the middle of a highway, when he had to turn away and we stood there, bit schocked, because firstly it is illegal to hitchhike in Poland and especially on highways since cars are not allowed to stop. And the rainclouds coming towards us made the situation even worse. Thankfully a car stopped only 5 minutes after we raised our hands again. But somehow Annika managed to breake the door of the car and at first I tried to hold my laughter back, but then her and the driver couldn' t fix it, so it wasn' t so funny anymore. Somehow they managed to close it and the driver was suppppppper nice, just said "no problem". He took us to Warschau and made a massive detour for himself and took us to the other side of the city since we said we want to go to Cracow next. This guy was like a gift from heaven that day. Soon we got to a car that took us straight to Cracow and since we were not sure if we are going to make it so far we had no accommodation booked and only one left was 10km outside of the center in a random neighbourhood and the driver took us right infront of the hostel. Altogether we travelled around 800km that day. 
Next day we moved to another hostel closer to the city and explored our way around (mostly eating on every other corner. We actually are like fat kids in a summercamp). One moment we accidentally crashed a wedding right before bride started to walk down the aisle. I just said lets check out that church and when we got in some organiser guy told us to go more infront and free the aisle. Was supper random. In the evening we took part of a pub crawl which was a lot of fun.
On Sunday despite our exhaustment we packed our bags again and went to the road. We started in the city, because we couldn't be bothered walking anymore and first car passing us took us in and once again took us to the border of Poland and Slovakia, although his town was way before that. Polish people are sooooooooooooooo friendly and even despite the fact, most who gave us lift didn't speak almost any english, they still tried to communicate with hands and legs and took us way further that they should have. 🇵🇱

Elu on seiklus/Life is an adventure

...kui seda ise tahta. Mina tahan seda väga,lausa vajan oleks õigem öelda ning taaskord asusingi seiklusi otsima. Otsustasin täita ühe oma ammuse unistuse,milleks oli hääletades läbi Euroopa trippida, muud maailma juba nähtud küll, et paras aeg ka oma ümbruskonda uurida. Kuid see tripp on paljuski teismoodi, kui minu viimatised reisid olid. Nimelt ei ole ma seekord oma rännakutel üksi vaid mul on suuuuuurim heameel, et mul on olemas sõbranna, kes jagab totaalselt minu ellusuhtumist, maailmavaadet ja on sama crazy kui ma ise. Annika on see kreisi tsiiika,kes oli nõus minuga kaasa tulema. Kuid eks see kahekesti reisimine saab kindlasti omaette katsumus olema, kuna oma reisidel ma lähen suht vooluga kaasa ja teen mida tahan ja millal tahan,ilma kellegi teisega otseselt nõu pidamata, kuid loodan,et me jõuame tagasi Eestisse ikka sõpradena 😋 See reis on ka üle pika aja tripp,kus ma reaalselt backpackin ehk ostsin endale suure seljakoti, millega ka ofc juba jama hakkas pihta,kuna see ei saabunud õigel ajal ja lõpuks peale omniva piinamist sain ma selle tund aega enne tripi algust kätte.
Agaaaa anyyyways, esimene päev on seljataga. Võib öelda,et suht edukas. Jõudsime 8,5 tunni ja 3 autoga Kaunasesse, Leetu. Esimena võttis meid peale üks vanem meesterahvas, kes luges sõnad peale,et telefonid laetuna hoiaksime, võõrastelt jooki ei võtaks jne jne ning temaga saime Pärnuni. Sealt saime edasi Riia lähistele ühe Nigeeria tüübiga,kes elab Riias. Ta auto oli nii pann, et ma vahepeal arvasin, et peame Flintstone tegema seal mootorihaisu sees, aga ei virise, sest edasi me jõudsime. Kolmandana sealt Riia lähistelt võttis meid peale üks Leedu tüüp,kes töötab Tallinnas ning tõi meid 10meetri kaugusele meie hostelist ehk suht edukas. Kokku seisime tee ääres vast 10 minutit üldse😋
Hetkel istume (mina laman) rekkas teel Poola väike poola tümm taustaks.
Kui keegi oskab jagada soovitusi või pakkuda öömaja Krakowis, Viinis, Slovakkias, Sloveenias ja Horvaatias , oleks super tore😊

...if you want it to be an adventure. And I certainly do. Few months ago I decided to make one of my dreams to come true- hitchike through Europe. Thankfully I have a friend who is as crazy as I am and agreed to come with me. I realized I have travelled around the whole world, but seen so little of my own hood, so we chose to make the trip through Eastern Europe and make it to Croatia for my birthday. First time in ages I use backpack again, since normally I am always travelling with a luggage, so this is an ultimate backpacking trip for us 😋 but of course as always with me then things won't go too smootly and my backpack was not delivered on time and finally I recieved it an hour before our trip, after I annoyed the post-office workers for 2 days.

First day was a great success. We made it from Tallinn to Kaunas (Lithuania) in 8.5 hours and with three cars. First car took us to Pärnu and an older fella worried if our phone batteries are full, we shouln't take drinks from strangers etc. Second car was a Nigerian guy living in Latvia and he took us near Riga, but his car was so broke, I thought we're gonna play Flintstones soon. And the third car was a really friendly Lithuanian guy who dropped us off 10meters from our hostel.
Currently we are in a truck on our way to Poland listening polish hits 😄
I anyone can give recommendations or accommodation for/in Krakow, Vienna, Slovakkia,Slovenia and Croatia, we would be very thankful 😊

Last one

Hetkeseis- reis on kohe-kohe läbi saamas, kell on 6.27 olen Londoni lennujaamas ootamas lendu Tallinnasse. Hetkest mil lahkusin Mirissast ja hakkasin Colombo lennujaama poole trippima on möödas 32 tundi, ma olen praeguseks 3 ööd magamata, et raske on praegu emotsioone kirja panna, sest ainuke emotsioon, mida ma hetkel tunnen on väsimus.

Võtan siis paari sõnaga reisi kokku. Olid tõusud, olid mõõnad, õnneks tõuse oli kõvasti rohkem. Üldkokkuvõttes jäin rohkem kui rahule ning tunnen kui väga see reis mind aitas igatepidi. Elu oli seiklus ning iga päev tõi uusi inimesi, kohti, olukordi, lahendusi jne ning täpselt sellist elu ma tahangi. See on see mis mind õnnelikuks teeb ehk ausalt öeldes antud hetkel mõte koolist ja tööst tekitab tunde, et tahaks siit samast hoopis uue pileti osta ja tagasi lennata. Kuid samas leian, et poolteist kuud on piisavalt pikk aeg, et saada õige bäkkimise tunne sisse ning vaikselt juba hakkavad tekkima igatsused ka kodu juures (minu puhul heeringas ja inimesed :D) kuid see öeldud, siis ma supper hea meelega tripiks veel paar kuud ringi.

Kohtadest on minu vaidlematu lemmik Filipiinid ning olen supper õnnelik, et seal ka nii pikalt otsustasin olla. Mis mind seal võlus- nagu juba 10x mainitud siis inimesed, kellega seal kohtusin, supper ilusad rannad, hea toit, sõbralikud kohalikud ning üleüldine olemine. Miinuseks tooksin välja, et seal reisimine on kallim kui mujal Aasias, kuna saarte vahel peab lendama ning üleüldiselt on hinnad seal suht krõbedad, eriti vähegi turistikamates kohtades. Mina näiteks raiskasin 2/3 terve oma reisi eelarvest esimese 2 nädalaga Filipiinidel, shokk oli korralik kui ühel ilusal päeval netipanka otsustasin minna. Õnneks palmi all magama ei pidanud, ning see on ka koht, kus minu kõige suuremad tänud lähevad mu emale ja vennale, kes mu privaatpankadeks osutusid raskematel aegadel ning kes arvatavasti mõtlesid, et ma olen idioot, et oma minimaalsete säästudega piletid Aasiasse ostsin, aga õnneks nad seda väga välja ei öelnud...vähemalt mitte minu kuuldes :D

Teise kohana meeldis mulle Singapur, sest ma lihtsalt ei oodanud sealt midagi ning nagu öeldud, siis see koht võttis mu sõnatuks, kuid ka seal peab arvestama põhimõtteliselt Euroopa hindadega, kohati kallimategagi.

Kolmandana Kambodža, sest sealne toit ning supper odavad hinnad võitsid ületasid mu ootuseid. Väga rahul, et seal käisin ning kindlasti läheks tagasi, kuid võib-olla mitte eelisjärjekorras.

Ning neljandana Sri Lanka, mis oli hoopis teistsugune nii inimeste, kultuuri kui ka söögi poolelt. Rannad olid seal ilusad, kuid kuna Filipiinid olid juba mul nii südames, siis raske oli seda üle trumbata.

Vastaks ka kiirelt küsimustele mida minult väga sageli küsitakse.

     

      1)    Millal sa maha rahuned ja paikseks jääd?

Arvatavasti mitte kunagi. Reisimine on minu asi. Mul ei möödu mitte ühtegi päeva, kui vähemalt korra ei käi minu peast läbi mõte uutest sihtkohtadest ning plaanides uusi trippe, isegi kui ma tean, et lähiajal seda ei juhtu, siis minu peas on mul kogu aeg miskit soolas. Minu jaoks trippimine pole, et ma lähen nädalaks kuskile hotelli basseini äärde ja lebotan seal. Bäkkimine on hoopis teine asi ning see ei sobigi kõigile- magada 4-20 võõraga ühes toas narides, mitte teades mida homne toob jne, kuid kelle teema see on, siis sellest lahti juba ei saa. Eks reisistiil muutub vanusega, kuid pisik jääb alati sisse. Kahjuks või õnneks.

      2)    Miks ma üksi reisin?

     

    Nagu paljud teavad, siis minu esimene solo reis oli Lõuna- Ameerika ja sinna minnes oli mul kabuhirm, sest üksi sellisesse kohta minek hirmutas mind jubedalt, kuid peale seda reisi tundsin, et üksi reisimine on minu teema. Reisimine üleüldiselt on väga vabastav tegevus ning üksinda reisimine tekitab sellise vabaduse tunde, et sõnadesse ma seda panna ei oska. Ning bäkkides ei ole keegi nagunii üksi, iga päev sain tuttavaks uute ja huvitavate inimestega üle kogu maailma.

     3)    Mitmes riigis ma käinud olen?

Seisuga 6.02.2017 olen käinud 34 riigis. Ning tegin eelmine aasta lubaduse, et iga aasta lähen vähemalt 2 uude kohta, siiani on hästi läinud J

    4)    Mis on minu lemmik riik?

Minu lemmik koht siin maailmas on Eesti. Minu jaoks on see vaatamata halvale suusailmale ja sajale muule asjale mis võiks teisti olla siiski kodu ja koht mida ma armastan. Kuid minnes nüüd patriotismist natuke kaugemale, siis koht mis võitis minu südame väga ootamatult ning kuhu kibelen väga tagasi on Kolumbia ning samuti on Saksamaa minu jaoks väga eriline koht.

    5)    Kuhu järgmisena?

     

     Nagu ma ütlesin, siis mõtteid on mitmeid, eks see kõik oleneb pangakontost, tujust jms kuhu tuuled mind järgmisena viivad.

    6)    Kust ma reisimiseks raha saan?

       Lihtne vastus on, et käin tööl. Reaalsus on see, et minu jaoks on mu prioriteedid paigas ning nr 1, kuhu ma oma raha tahan kulutada on reisimine. Seetõttu pole mul fäänsisid firmariideid, kotte, ehteid jms, ma ei käi tihti väljas söömas ega kokteile joomas, pigem teen neid asju harva, kuid see-eest on mul passis templid ning lõputu hulk lugusid, mida rääkida ning mälestused mis mind alati naeratama panevad.

Neid küsimusi kuulen ma päris tihti ehk nüüd on vastatud J

Aga selleks korraks ma arvan, et panen blogi taaskord puhkusele. Olid supper toredad poolteist kuud, kuid praegu on mul väga, väga vaja voodit ja und. Uute seikluste ja sihtkohtadeni J

Current situation- I am in London, waiting for my flight to Tallinn, it has been 31 hours since I left Mirissa to go to the airport in Colombo and I haven’t slept for 3 nights. Its hard to write something emotional, since the only emotion I feel right now is tiredness. But I try to sum up my trip with few words.

Past month and a half had its ups and downs, thankfully much more ups and I am beyond happy I took the trip.

About the countries then my favourite was Philippines. As I mentioned 10 times already then the people I met there just stayed in my heart, beaches were amazing, food was delicious and overall the vibe was awesome. Only negative I could bring out is that it is more expensive than in most of the Asian countries. I spent 2/3 of my whole trips budget during first two weeks in Philippines. You can imagine my face when I opened my online banking one day.

Secondly Singapore just blew my mind and this was such a surprise to me and I can not wait to go back there, but again the prices are quite high, in some cases even higher than in Europe.

Thirdly I enjoyed both Cambodia and Sri Lanka, especially because they were so cheap, finally. I am so glad I went to both of them and would go back no problem,  but wouldn’t hurry back straight away.

Im also going to answer some questions that I get quite often.

1)    When do you stop travelling?

I think never. Travelling is just who I am and there is not a single day in the year when I am not thinking about travelling. Even when I know it won’t happen anytime soon, I still have several destinations and plans in my head. To me travelling is not going somewhere warm and just chillax by the pool, backpacking is totally different thing. I mean sleeping in a bunk bed with 4-20 strangers in one room, not knowing what tomorrow brings, is not for everyone, but it is for me. Of course my trips will change as I get older (hopefully :D ), but the travelling bug is deep inside me and I think I will never get rid of it.

2)    Why do I travel alone?

My first trip alone was to South- America and it was not supposed to be alone, but back then I decided to take the risk and see what happens and travelling alone gives me the feeling of freedom that I don’t have words to describe. And now I find it hard to imagine having to consider with someone else while travelling, solo is just my thing.

3)    How many countries have I visisted?

          As of 6.02.2017 I have been to 34 countries and last year I made a                          promise to myself, that I have to go to 2 new countries every year, close or far, it doesn’t matter, just somewhere new and so far I have done good J

4)    Which one is my favourite country?

Simple answer is Estonia. With all its faults I absolutely love this little place. Tallinn is always my hardest take-off and the most heartwarming landing. But other than my patriotism, then Colombia absolutely stole my heart and I would go back there in a heartbeat. And also Germany has a special place in my heart.

5)    Where next?

As I said I always have several destinations in my head, but it all depends on the size of my bank account and mood when I actually am planning something.

6)    Where do I get money for travelling?

I work for it is another simple answer, but in reality I just prioritise things and to me travelling is where I want to spend all my money. I don’t have fancy brand clothes, jewellery, bags etc and I eat out quite rarely, but instead I have a passport full of stamps, thousands of stories to tell and so many memories that make me smile.

So now all these questions are answered, I think it is time to send this blog for a little holiday with a hope to open it again soon.

                 Until new adventures and new places J

Sri Lanka

Praeguseks olen end sisse seadnud Sri Lanka lennujaamas ning ongi järjekordne seiklus lõppemas. Ma siin postituses pikalt heietama ei hakka vaid kirjutan Sri Lanka tegemistest ja toimetamistest ning väike kokkuvõttev/heietav postitus tuleb hiljem.

Alustades algusest, siis Sri Lanka lisandumise kohta minu reisilistis mul mälu puudub. Mäletan vaid, et vaatasin ja uurisin Aasia kaarti päris pikalt, et välja mõelda huvi pakkuv ja soodne marsuut ning kindel tingimus oli, et kohad kus ma varem pole käinud. Ühtäkki oli Sri Lanka silmapiiril ning kuna leidsin väga soodsad lennud sealt Euroopasse, siis sinna listi ta jäigi.

See tripp oli mul üleüldiselt palju organiseeritum kui Lõuna Ameerika, kuid Sri Lanka oli ainuke koht, kus mul polnud mitte ühtegi plaani ega tegevust, teadsin vaid, et mis kuupäev ma Colombosse lendan ning millal minema ja see oli kõik.

Esialgu lendasingi siis pealinna ehk Colombosse ning broneerisin kesklinnas kaheks ööks voodi, et veits aimu saada kus ma üldse olen ja mis siin teha ja näha on. Colombo jaoks rohkem vaja ei lähegi, segi ühest päevast piisab täiesti. Linn ise pole üldse tüüpiline Aasia suurlinn, vaid kuidagi palju rahulikum ja vaiksem ning midagi erilist siin näha ega teha ei ole.Muidugi omaette tripp oli lennujaamast hostelisse, kuna lend jäi hiljaks ja maandus 10.30 õhtul ning hinnavahe, kas võtta takso või kohalik buss oli utoopiline, siis otsustasin võtta öösel kohaliku bussi Colombosse. NOT A GOOD IDEA! Ma olin enamuse ajast seal ainuke naisterahvas, ainuke valge ning terve see tripp kestis ülikaua, kuna see bussilogu peatus igal pool. Lõpuks hostelisse jõudes oli minu (ehk siis Kamboodža) aeg kell 4 hommikul -.-

Igatahes peale 2 ööd Colombos võtsin rongi Hikkaduwa nimelisse rannalinnakesse. Kohe rongijaamas sain tuttavaks ühe šveitslasega, kellega järgmised paar päeva koos trippisime ning kuna ta isa oli Sri Lankalt pärit, siis ta teadis nii palju kohaliku toidu kohta rääkida ja otsida asju, mida tavaliselt menüüdes üldse ei olnudki.  Kahel päeval rentisime rollerid ning käisime erinevates randades, kuukivi kaevanduses, Galle nimelises linnakeses ja proovisime väga paljusid erinevaid kohalikke toite. Hikkaduwa ise on mõnus koht, kuid natuke liiga turistikas minu maitsele, aga paar päeva seal tsillida oli päris mõnus. Või noh tegelt ma jäin sinna neljaks ööks, aga tänu sellele, et rolleritega trippisime niipalju erinevates suundades ringi, et ei passinud ainult seal.

Edasi liikusin mööda lõuna rannikut Mirissa nimelisse rannalinnakesse ning peatusin seal kaks ööd. Mirissa iseenesest on Hikkaduwa miniversioon, aga mulle meeldis sealne vibe rohkem. Ning veespordi harrastajatele on see paradiis- surf,wake,sukeldumine,snorgeldamine jne. Esimese päeva Mirissas lebotasin niisama maha, kuna mu rong hilines ja igast toimetamist oli, siis päev kuidagi kadus käest. Teisel päeval võtsin tuk-tuki juhi ja trippisin Handunugoda tee istandusse, mis oli ca 20km Mirissast. Kui Sri Lanka mu plaanidesse tekkis, siis ainuke asi, mida ma kindlalt siin tahtsin teha oli minna tee istandusse. Handunugoda oli väga ilus istandus, kus toodeti nt virgin valget teed, mille pisike karp maksis 40 euri, kuid on väga väga kasulik. Seal räägiti meile tee valmimise protsessist- millal korjatakse, kuidas, mis edasi jne. Samuti olid seal kaneelitaimed, mustade pipraterade taimed, kummipuu, sidrunhein ja sada muud asja ehk kõik mis teele maitseks oli lisatud, pärines kohapealt. Lõpetuseks saime maitsta ka kõiki teesid, kokku oli neid julgelt üle 30 ma pakun. Teetripp oli väga mõnus ning Sri Lankal kohustuslik ma ütleks J.

Oma viimase õhtu kohta Sri Lankal ja sel tripil üldse saan vaid öelda, et reis sai väga kihvtilt ära saadetud. Kõigepealt tahtsime ühe inglise tüdrukuga odavat jooki saada ning kuna Mirissas ei müüdud mitte kuskil midagi alkohoolset peale baaride, mis on Sri Lankal supper kallid, siis võtsime rolleri ja läksime kõrval linna alksi jahtima. Jõudsime kohale muidugi 10 minutit peale ainsa alkoholipoe sulgemist. Aga terve see sõit oli nii naljakas, sest kohalikud tahtsid nii aidata meil õlut leida :D Edasi läksime hostelirahvaga randa jooma, istusime lõkke ääres ja rääkisime juttu ning edasi liikusime rannapeole. Siin on nimelt nii, et erinevatel õhtutel on erinevates baarides pidu, ehk ainult üks pidu toimubki iga õhtu ja kõik on seal kohal, mis  minu arvates on päris äge. Seal sai hommikutundideni tantsitud ja siis päikesetõusu vaadatud. Ütleme nii, et ei oskaks kihvtimat lõppu oma reisile soovidagi J

Viimasel päeval käisin veel rannas, praadisin end natuke ning juba kell 2 pidin Mirissast lahkuma, et kõrvallinnast rong tagasi Colombosse võtta ning nüüd ma siis istungi lennujaamas ja üritan pardale laskmiseni ärkvel olla.

Sri Lanka iseenesest meeldis mulle, kuid siit lahkudes ei ole mul sellist nukrust sees nagu oli Filipiinidelt ja isegi Kambodžast minnes. Ilmadega näkkas mul väga, täna olevat olnud 37 kraadi näiteks ja sinine taevas- supper, mida veel veebruaris tahta eksole. Kindlasti on siin veel palju teha ja näha, kuna mina tegin ju ainult lõunaranniku, et kui ma järgmine kord siia satuks läheks kindlasti uuriks põhjapoolt, ning ma supper hea meelega tuleksin siia kindlasti tagasi, kuid see pole päris minu listis eesotsas. Miks? Ma ei oskagi öelda, midagi halba siin polnud, kuid ma ei tundud, et see nii väga minu koht oleks. Aga õnnelik olen ma ikka, et siia tulin, sest Sri Lanka on hoopis teistsugune võrreldes teiste Aasia riikidega kus ma siiani käinud olen.

Mis mulle enim meeldisid olidki rannad ning ma pakun, et mu elu kihvtim rongisõit lahtiste ustega rongis mööda rannikut. Ka toit oli väga hea ning supper odav, näiteks 1 euro eest sai terve suure taldrikutäie kohalikku karrit.

Huvitav kogemus oli Sri Lanka päris kindlasti J

At the moment I am sitting in Colombos airport to finish up my Asia trip for this time. About Sri Lanka then I can’t  recollect exactly how this country ended up in my travels list. I just remeber that I was looking the map of Asia for days on a row to decide which places would be cool and cheap to go to. Somehow Sri Lanka popped into my head and when I found cheap flights back to Europe from there then I knew this will be my last stop.  This trip has been much more organised than my South American one, but Sri Lanka was the only place where I had no idea where to go or what to do. At first I booked two nights in Colombo city, but the drive there was a joke by itself already. So my plane landed at 10.30pm  and the price differece between a local bus or a taxi to Colombo city was huge, so I decided to take the bus. Well first of all, most of the ride I was the only female in the bus, secondly I was the only white person in the bus and thirdly they drive like lunatics and the bus took over two hours to get there, so for me, coming from Cambodia, it was 4am by the time I actually got to my hostel. And then they charged me double because of my luggage. Lovely start to Sri Lanka. Anyways Colombo is not like any other Asian big city, because it is not that big and somehow its quite calm, but there is not much to do or see, so one day is more than enough for this place. I stayed for two, because I got in so late and I had to make plans first. In the hostel I asked around and was recommended a little beach town called Hikkaduwa, which is south from Colombo. In the train station I met a swiss guy with whom we travelled together for the next couple of days and the cool part is that his roots are from Sri Lanka, so he knew so much about the food and local stuff and knew to ask things that were not shown for normal tourists. In Hikkaduwa I spent 4 nights. Two days on a row we rented scooters and went to see the beaches around the area, moonstone mining and a little fortress town called Galle and of course had lots of different local food. Hikkaduwa itself is cool for relaxing and surfing, but in my liking it is bit too touristy and renting scooters to see around is highly recommended.

After Hikkaduwa I went to another little beach town called Mirissa, which was bit more down south and I stayed there for two nights. Mirissa is like mini Hikkaduwa, but I liked the vibe over there bit more. First day I was just hanging around and on the second day I hired a tuk-tuk driver who took me to Handunugoda tea plantation. Tea plantation was actually the only thing I really wanted to do in Sri Lanka and I was not dissapointed at all. I got a free tour around the plantation where they showed the whole process of how to make tea. They also had lemongrass, cinnamon, latex and black peppercorn plants there, so all the falvours added to the tea were from there (not sure about the latex tree tho :D ) And at the end there was a tea tasting with more than 30 different flavours. So I would defo recommend the tea tour, it is chill and calm, but really interesting and tasty J

The 3rd of February was my last proper night in Sri Lanka and I really wanted it to be awesome and tbh, it was absolutely amazing. First me and an english girl wanted to get cheap drinks, because in Mirissa you can only buy alcohol from the beach bars, but it is so expensive there (in general, alcohol in Sri Lanka is ridiculously expensive) so we got a scooter and drove to the next town, but got there 10min after the only bottle shop closed, so we just drove back. But was such a funny trip. Then we went with some other people from the hostel to the beach and sat by the bonfire and had few beers before we made our way to to beach party. In Mirissa there is a different party in different bar every night, so there is only one party where everyone go and I think it is awesome, because literally- everyone are at the same party. And it was amazing. We were dancing until the early morning and then watched the sunrise. Perfect ending for the trip!

On my last day I was just hanging at the beach for a while and then had to take the afternoon train back to Colombo already. These 8 days went by wayyyy too fast.

Sri Lanka in general is such a nice place with awesome beaches and I had so much luck with the weather as well, but somehow I don’t fell like it is 100% my place. I mean would come back here any day and naturally there is so much more to do here- I didn’t do any of the north coast, so that’s what I would do next time, but in a weird way I am not as sad to leave here as I was from the Philippines and even Cambodia.

But Sri Lanka is definately a worth visit- lots of culture, interesting food, soo cheap( besides alcohol) and it is not so ruined by the toursim yet.

Cambodia

Kambodža oli äge! Kokku olin seal 8 päeva ning kas ma arvan, et mul jäi midagi väga suurt tegemata/nägemata- ei, 8 päeva on piisav selle riigi jaoks, kuid kas ma  oleks tahtnud kauemaks jääda- kindlasti!

Kõigepealt alustasin pealinnast Phnom Penhist, kus olin 2 ööd. Kohe esimesel hommikul ärgates oli jalavalu päris korralikuks muutunud ning otsustasin arsti juurde minna, kus selgus, et paranemata haavad on väikse põletiku tekitand. Sain siis salvi ja antibiootikume, ehk minu peotripp oli natukeseks pausile pandud. Õnneks juba järgmiseks päevaks oli silmaga näha, kuidas asjad paranema hakkasid. Phnom Penhis olles käisin ka Killing fieldil ja S21 vanglas. Peale seda päeva oli nii imelik tunne sees, varem ma polnud kuulnudki millestki sellisest ja nüüd seal kohapeal olles neid lugusid kuulates ja kohti nähes oli väga väga kõhe. Käisin seal ühe saksa poisiga oma hostelist ja poole peal ta ütles, et tal pole mingit peotuju ega tuju naeratada. Täpselt selline tunne oligi, istusime lihtsalt vaikides terve tee tagasi hostelisse, ei osanud midagi öelda ega kommenteeridagi, peale selle kui kohutav see kõik oli. Lühidalt öeldes siis seitsmekümndndatel oli Kambodža riigi eesotsas valitseja, kes oli eriti paranoiline ja sadistlik. Ta võttis vangi inimesi, kahtlustades, et nad on spioonid ning tema motoks oli, et parem hukata süütu inimene, kui lasta vaenlasel ellu jääda. Mõne aasta jooksul hukkas ta 1/3 Kambodža elanikkonnast, ta ei säästnud ka lapsi ega beebisid, terved pered hukati korraga ja mitte ainult seda, neid piinati niii jubedalt ja neid samu piinamisruume ja massihaudu me vaatamas käisimegi. Teate, see kõik on nii jube, mida me seal kuulsime, et ma pikemalt isegi ei peatuks siin, kes tahab saab ise S21 kohta uurida ning kes tahab, siis võin Eestis olles rääkida pikemalt.

Peale killing fieldsi külastasime ka kuninglikku paleed kuid nagu öeldus, siis tuju oli suht must juba tolleks päevaks.

Peale pealinna suundusin Sihanouvkville nimelisse linnakesse, et sealt võtta paat saarele. Kuna mul oli paar tundi vaja surnuks lüüa siis jalutasin seal ringi ja leidsin ühe eesti restorani, mis oli päris äge, sest need olid esimesed eestlased, keda ma oma tripil nägin. Sihanoukvilles veetsin ka päeva tagasi tulles ning kui aus olla, siis mina ei soovitaks seal väga pikemalt peatuda. See on väga turistikas koht, kus on küll rand, kuid see pole isegi väga ilus. Ma ise mõtlesin sinna paariks päevaks jääda, aga rääkides Tyleriga (Kanada sõber Filipiinidelt), kes elas Kambodžas mõnda aega, siis ta ütles, et pole mõtet ning ma 100% nõustun temaga. Aga seal lähevad paadid kahele saarele- Koh Rongile ja Koh Rong Samloemile. Mina otsustasin minna väiksemale ehk Koh Rong Samloemile, kus ideeks oli 2 ööd/3päeva seal olla, rannas lesida, pruuniks saada, ujuda ja lugeda. Aga üllatus, ülatus, ärkasin esimesel hommikul üles ja väljas oli niii tuuline, et ma arvasin meie putka läheb lendu. Nimelt on see pisike ökosaar, kus internetti ei ole, tubades pole isegi pistikuid ning magamine oli hütikestes, kus oli ainult 2 seina ning magada tuli sääsevõrguga, sisalikud ja gekod jooksid toas ringi ja üldse siuke väike hippi kohake.  Ja see sama tormine ilm jätkus ka teisel päeval, mingi hetk ma juba hakkasin muretsema, kas sealt saarelt üldse minema saab, kuna transport põhisadamaga oli üks närune paadike ainult. Ühesõnaga minu troopilise saare elu läks tormi nahka, kuid samas oli päris mõnus, sest ma lugesin palju ning läksin vara magama ja sain vähemalt esimest korda selle tripi jooksul ilusti välja puhata. Peasadamasse minnes oli paat nii ülerahvastatud, kuna kõik tahtsid sealt tormi käest minema, ning lained oli hullu suured. Ma oma peas juba vaatasin, et kui paat kummuli käib, siis millisest otsast ma kõige paremini välja saaks hüpata. :D

Tagasi Sihnaoukvilles veetsin seal päeva jälle ning õhtul võtsin ööbussi Siem Reapi, mis asub põhja pool. Ööbuss oli väga luks wifi ja vooditega, mis oli suur üllatus mulle, kuid magada seal ikka ei saanud, sest konditsioneer oli nii põhjas, et ma lõdisesin terve öö. Siem Reapi jõudes oli ilm supppppper luks, tormist polnud haisugi- sinine taevas ja 35 kraadi sooja. Päeva veetsin basseini ääres ning õhtul 8 paiku olin supper väsinud oma magamata ööst ning olin ka päikesetõusu Ankor wati tuuri broneerinud, mis algas kell 4 hommikul, ehk suhteliselt vara tahtsin magama minna, aga muusika oli nii vali ja jube, et ma ei suutnud seal hostelis ollagi ja läksin hoopis pub streedile peole. Lõppes see sellega, et teist ööd jutti ma magada ei saanud ning kell 4 kui mu templite tuur algas, siis olin ma lihtsalt surmväsinud.  Ankor wati kohta seda, et ilmselgelt on see Kambodža number 1 vaatamisväärsus ning see oli ilus, eriti päikesetõusu ajal, KUID...mul ei olnud mingit väga suurt vaimustust. Minu silmis oli see tempel nagu iga teine, olen Tais jne ka ilusamaid näinud. Peale Ankor wati vaatasime ka teisi templeid läheduses ning pärastlõunal oli lõpuks kaua oodatud UNI.  Õhtul avastasin lampi, et eesti tüdruk Ena, kellega tutvusime Austraalias, elasime samal ajal Iirimaal ning oleme ka Eestis kokku saanud, on samal ajal Siem Reapis, ehk läksime temaga välja peole. Väike maailm ikka :D Samal õhtul kohtasin ka Tyleriga, kellega lampi kuupäevad olid klappinud Siem Reapi osas ning oli üks mõnus peoõhtu. Järgmine päev oli Austraalia päev ning samuti minu viimane päev Kambodžas. Kui ma kella 10 paiku ärkasin, oli pool rahvast hostelis juba purjus ja terve see päev läkski passionfruit mohiitode nahka kui aus olla. Õhtul suutsin Tyleri ööturule veel vedada, et midagigi muud teha peale joomise, kuid see oli ka kõik.

Kambodža riigina meeldis mulle väga, ma olen positiivselt üllatunud, sest ootasin midagi palju vähem arenud. Kohalikud on väga sõbralikud ning hinnad niiiii madalad. Näiteks sain kookosekokteili, mereandidega paretud riisi ja krevettidega riisipaberlirullid (minu Siem Reapi special :D) 4.5 euriga ning toit oli seal SUPPPPER hea. Mul on reaalselt tunne, et ma vist veeren tagasi Eestisse, sest need kogused, mis ma siin Aasias olen söönud on suht ebareaalsed. Kambodža kohta ma ei oskagi öelda, kas ma ilmtingimata tahaksin siia tagasi tulla, kuna tunnen, et midagi supper lahedat mul tegemata ei jäänud, kuid niisama puhkuse ja söögitripiks tuleksin küll igakell tagasi ja rahule jäin 100%.

Killing fields

Sihanoukville

Ankor Wat

Australia day

Cambodia was awesome. Altogether I spent  8 nights over there and I think this is enough time for Cambodia and I don’t feel like I needed more,but I definately would have liked to have more.

 I started from the capital, Phnom Penh. By the time I woke up in my first morning the pain in my leg was quite strong and I went to see the doctor, who said that I have a little infection in my foot and I had to take some cream and antibiotics, so my party trip was on hold for a little while. But they worked quite well and already by next day I could see my leg getting better a little bit.

In Phnom Penh I went to see the S21 prison and the killing fields. To be honest I don’t even know what to say about them. It is such a horrifying story and I am so surprised I never heard about it before.Shortly then in the 70s a guy who ruled Cambodia was absolutely insane and paranoid.  He was blaiming people for spionage and his motto was that better kill an innocent person that to let an enemy go. In few years time he murdered almost 1/3 of the population of Cambodia in the most brutal and torturing way. And we were there to see the rooms, where all the torture has happened and the mass graves where he killed and dropped the bodies. Honestly, the whole day I had such a weird feeling inside. I went there with a german guy from my hostel and after an hour he said, he does not feel like smileing or partying anymore and that’s exactly how I felt, we just sat there in silence the whole way back. I am not going to get into more details, whoever wants can look up the S21 themselves or just ask me.

Afterwards we went to see the royal palace as well, but as said the mood was bit down for the day already.

After 2 nights in Phnom Penh I went to Sihnaoukville, which is a little beachtown by the coast. At first I planned to stay there for few days , but Tyler, my friend who I met in the Philippines and who had lived in Cambodia, said its not a place worth staying and I agree 100%. I had that day to wander around until I waited for my boat and the the day came back from the island and there wasn’t much to do or see there, even the beach wasn’t that nice. Only cool thing was an estonian restaurant, with estonian workers, which was cool, since they were the first estonians I met in this trip.

From Sihnaoukville I took a ferry to Koh Rong Samloem Island, and the plan was to get a tan, lie on the beach and just relax, because it was quite a hippie island with no internet at all, we slept in little huts which only had two walls and lizards and geckos running around, but what really happened was a bad bad weather. When I woke up on my first day there was such a huge storm I thought our hut will fly away. The bad weather continued on my second day as well and on the third I just left. Well it wasn’t all bad tho, because I went to sleep early, read my book and actually got so much rest and relaxing time for the first time in this trip I guess. Leaving Koh Rong Samloem the little boat was sooo over crowed and the waves were so big, I honestly thought at some point that we are going down with that boat. Back in Sihnaoukville for the day to wander around and wait for the night bus to Siem Reap.

The bus itself was amazing, but unfortuantely the AC was so strong that I was shivering the whole night and had hardly any sleep at all. Arriving to Siem Reap it was amazing weather with clear blue skies and 35 degrees, so this was a perfect day to spend by the pool. I actually got really tired around 8-9pm since I had no sleep the night before, but the music in my hostel was sooooo loud and sooo bad that I just had to get out of there and went to a party in pub street and once again had no sleep whatsoever, because at 4am I was picked up to go to the sunrise trip to Ankor Wat temple. Bu the time the trip started I was still so drunk and sooo tired, only thing I could think of was my bed. Ankor Wat was nice, especially during the sunrise, but at the end of the day it was another temple for me, so I had no crazy excitement, maybe the fact I felt so bad had something to do with it as well. We also went to see some other temples around and got back in the afternoon when it was time for my long missed sleep. In the evening I discovered that an estonian girl Ena, whom I met in Australia, we lived in Ireland at the same time and I’ve met her in Estonia as well, is in Siem Reap, so we met up and had a night out together. Small world, huh J  That night I also met Tyler, who randomly had the same dates booked for Siem Reap as me.

The next day was Australia day and also my last day in Cambodia. By the time I woke up at 10 am, half the people were drunk already. So pretty much the whole day was spent by the pool drinking passionfruit mojitos. In the evening I dragged Tyler to the night markets, but that was the only thing that was done besides celebrating that day.

I really enjoyed my time in Cambodia, it went by soooo fast tho. The best part was the food, I got my usual- coconut shake, fresh springrolls and seafood fried rice for 4.5 euros. Honestly I am going to roll back home, because the amounts I’ve been eating in Asia are ridiculous. Cambodia is definately a good place for budget backpackers, since it is so cheap. I am not sure if I would rush back here tho, because I don’t feel like I’ve missed anything, but it is a cool country and I would definately come back for a relaxing, sunny, food holiday J

Singapore

Jätkuks siis mu haigusloole, et viimased nädal aega olen haige olnud, hakkas minema ja enam ei saanud pidama vist. Nimelt Filipiinidelt ära lennates lõdisesin terve aja lennukis, sest seal oli megakülm ning päris kindlasti oli mul väga korralik palavik lennates, millest vist areneski edasi päris korralik külmetus. Eelmise postituse lõpus mainisin topeltnägemist, mis õnneks taandus peale ühte päeva, kuid kurguvalu, nohu ja köha olid kõik täiskomplektis olemas. Ka mu jalg ei andnud rahu ning mida päev edasi, seda rohkem andis valu ka seal tunda. Nimelt paar haava pahkluu juures ei tahtnud kuidagi paraneda ja kuigi nad ei ole suured, siis mingi hetk oli mu reaalselt valus astuda. Kamboodžasse jõudes läksin arsti juurde, sain antibiootikumid ning külmetustablette terve hunniku, et hetkel juba veits eluvaimu hakkab tagasi tulema õnneks.

Aga alustades Singapurist, siis siia tulek oli suhteliselt lamp. Nimelt ei pannud ma seda riiki otseselt oma riikide listi, kuid kõik odavamad lennud Filipiinidelt Kamboodžasse tulid läbi Singapuri ning olles eelnevalt kuulnud, et see on koht kus paari päevaga saab enamus asju nähtud/tehtud, siis otsustasingi, et niisama lennujaamas passimise asemel tulen ja veedan siin 3 ööd.

Kuid nagu eelnevalt mainitud, siis esimesel õhtu peale saabumist vajusin voodisse ja enne hommikut ei tõusnud ning kuna hommikul oli enesetunne suht sant, siis tegin otsuse et veedan päeva voodis ja puhkan. Kuid kuna ma pole eriti paigal-olija inimene,siis kella 5 paiku oli enesetunne juba parem ning hakkasin ikkagi sügelema, et peaks miskit tegema ja otsustasin minna donutseid ostma :D Okei...kõlab veits idiootselt, aga 4 aastat tagasi avastasime Stepheniga Malaisias J.CO donutsid ning see oli armastus esimesest ampsust. Kuna neid on ainult Aasia, siis ma juba oma trippi plaanides otsisin kõik endale lähedal olevad kohvikud üles ja pugin neid siin igal pool. Peale donutseid tuli eluvaim veelrohkem sisse ning otsustasin edasi jalutada ja WOWOOOOWWWW.... Ma olen väga harva sõnatu ja siin linnas see juhtus. Singapur on lihtsalt imeline. Kõik, kes mind vähegi teavad, on kursis sellega, et ma eelistan alati pisemaid kohti ning pole üldse mitte linnainimene, aga Singapur on see koht, kus ma jalutasin ringi ja mõtlesin reaalselt, et siia tahaks ma mingiks perioodiks elama tulla.Teate, ma ei oska seda öelda täpselt, et mis mulle siin nii väga meeldis, aga kuidagi oli minu koht ja see vaib, mis mulle ka kehva enesetundega naeratuse näkku tõi.

Ka järgmine päev veetsin linnapeal jalutades, läksin chinatowni ja jalutasin põhimõtteliselt ühest linnaotsast teise ning mu sammulugeja luges ära peaaegu 33 000 sammu ja 23 km. Ütleme nii, et linna sai nähtud piisavalt ja jalad olid õhtuks surnud. Kõige popim koht Singapuris on Marina Bay, kus neil on purskaevude, tule ja muusikaga showd õhtuti ńing üldse supper mõnus ja ilus koht niisama istumiseks. Mitu aastat tagasi nägin ma pilti Marina Bay Sandsi infinity basseinist ja see läks otsemaid minu unistuste listi, kuid kahjuks sain teada, et basseini külastada, peab olema hotelli klient, kus kõige odavam tuba on 240 euri öö, mis selle tripi puhul minu eelarvesse ei mahtunud, kuid ma olen enam kui kindel, et Singapur on koht, kus ma olen üsna pea tagasi ja siis ma lähen oma basseini, võtan pina colada ja mõtlen,kui äge elu on...seekord mõtlesin niisama, kui äge elu on, ilma basseini ja pina coladata.

Ega ma väga ei oska Singapuri kohta öelda, seal polegi midagi väga teha, on olemas loomaaed, teemapark jne, mida ma ei külastanud, kuna esiteks olid need nii kallid ja teiseks olen ma loomaaedu,teemaparke jne külastanud piisavalt ning tervis polnd ka kõige parem, aga vaatamata faktile, et seal pole midagi nii erilist näha ega teha, siis see koht on lihtsalt vapustav.

To continue with my medical story, then it only got worse. After the plane from Philippines to Singapore I felt soooo bad and got myself quite a bad cold with runny nose, fever, sore throat and cough. And if that’s not bad enough then the wounds around my ankle from the scooter accident, didnt want to heal at all until it got to the point that it was actually painful to walk. When I got to Cambodia, I went straight to the doctors where it came out it is infected, so I got antibiotics plus many pills for the cold. Safe to say it has been really calm trip after I left the Philippines.

But about Singapore. I actually didn’t add this place to my travel list, but it seemed that most of the cheap flights from Philippines to Cambodia go through Singapore and I’ve heard from different people that you only need few days to explore the city, so I tought I might as well stay there for 3 nights. But as said when I got there, I felt terrible, went straight to bed and didn’t wake up until morning. Still feeling bad I decided to stay in bed for the day and just rest, but impatient as I am, around 5pm when I felt bit better, I decided to go out and get some donuts. You think I am weird? But I am not. 4 years ago me and Stephen discovered J.CO donuts in Malaisia and safe to say it was love at first bite. Since they only have shops in Asia, then as soon as I got my countries picked, I checked where do they have J. CO :D  After donuts I felt quite okay and kept walking and WOWWWWWW... I am hardly ever speechless and in Singapore it happened. This city is just amazing. Whoever knows me, knows that I don’t like big citys, I prefer small towns to them any day, but there is something magical about Singapore, that I just walked around and couldn’t wipe the smile off my face. The next day I also decided to walk around, because in my opinion that’s where you see the most, but I got bit too carried away and my step counter said 33 000 steps and almost 23km by the end of the day. Safe to say I walked from one side of the city to another , so that my feet were about to fall off.

To be honest then there isn’t much to do in Singapore, there is zoo, themepark etc, but nothing so special, besides the Marina Bay Sands of course. Few years back I saw a photo of their infinity pool and it became a dream of mine to go there, but unfortunately I found out that to use the pool , you have to be a costumer of a hotel, where the cheapest rooms start from 240 euros a night and this was bit out of my budget this time L But I am sure I will be back in Singapore one day soon, and then I will go to that pool, have a pina colada and think how awesome life is...this time I only tought how awesome life is, without the pool and pina colada.

Don’t even know what to say about Singapore, can’t put my finger on it why is it so special, but it is.

El Nido & Port Barton

Olles nüüdseks Filipiinide tolmu jalge alt pühkinud, oleks aeg teha viimase nädala kokkuvõte.

Kohe peale eelmise postituse tegemist rentisin ühe kanada poisi Tyleriga rollerid, et minna kose juurde ning olgu mainitud, et ta on täielik õnnetuse hunnik. Nimelt olime 10minutit sõitnud, kui keset pärusmaad rolleri rehv läks katki. Tyler siis lükkas seda umbes km käekõrval kuniks jõudsime kellegi kodukootud remonditöökotta ja saime selle parandatud, tagasiteel olime totaalse paduka käes, et miskit polnud nähagi ning järgmine päev rentisime uuesti rollerid, et randa minna ning siis sai meil bensiin otsa samuti keset lambi teed, õnneks ühed kohalikud peatusid ja andsid enda rollerist meile natuke.

El Nidos oldud aeg möödus kuidagi nii kiiresti, käisin erinevates randades- Las cabanases, Nacpani ja Duli, millest viimane on tõenäoliselt mu lemmikrand Filipiinidel. Asub see kuskil 25km El Nido linnast ja peateelt ära pöörates viib Duli randa kohutav sopatee, kuid rand ise on niiii ilus, suur liivaosa, helesinine vesi, lained, kaks armsat rannabaari ning väga mõnus õhkkond.

Mis mulle El Nidot kindlasti meenutama jääb on üks pisike ja suht rotikas rannarestoran nimega Angels wish, ütleme nii, et nädala jooksul käisin ma seal kokku vist 8 korda ning igakord tellisin 2-3 toitu. See koht on minu toiduparadiis- kala kookosekastmes, kalmaarid, krevetid, täiedetud kalmaar mangokastmes, taikastmes karbid jne ning kõik kuskil 2-4 eurot. Ma reaalselt ootasin kella 5 õhtul, et see koht lahti tehtaks ja saaks sinna minna :D

Viimasel ööl El Nidol käisin täiskuupeol Las cabanase rannas ja seda ei saa küll võrrelda Tai täiskuupeoga, kuid see oli supper, selge taevas, täiskuu säramas, muusika, mai taid, rand, ookean- mida veel tahta eksole. Ehk El Nido sai lõpetatud korralikult vähemalt J

Peale seda sättisin sammud Port Bartoni nimelisse kalurikülakesse, ning olles aus, siis ma mõtlesin päris pikalt kas ma üldse lähen sinna, kuna olin kuulnud igalt poolt, et seal ülitsill ja kartsin, et äkki mul hakkab seal igav, agaaaaa Port Barton on mu nr 1 koht Filipiinidel. Miks? Sest see ongi tsill, aga heas mõttes ja see koht on nii audentne. Südaööst pole seal elektrit, seal on ainult mudateed, kohalikud on suppersõbralikud ning kes tahab möllata, siis on seal ka 3 baari. Ma arvan, et kuskil 5 aasta pärast on Port Barton nagu El Nido, palju turistikam ja arenenum, aga praegu on ta küll väga supper koht kuhu minna. Mina otsustasin teha saarte tuuri, kuna El Nidos tegin vaid ühe. Nägime suurt kilpkonna ujumas, meritähti (?) ja snorgeldasime ning seekord võtsin tuuri, mis jäi asustamata saarele ööseks. Meid oli 8 tk grupis ning ma ütlen, et see öö oli üks ideaalsemaid. Olime rannas täiskuu ajal lõkke ääres, palmide all, ookeani ääres ning see kõik oli niiiiii supper. Hommikul panin päikesetõusu ajaks äratuse ka ja tundus, et ei saa olla ideaalsemat viisi alustamaks oma viimast täispikka päeva Filipiinidel. Jõudes tagasi Port Bartonisse oli mul paar tundi aega vaja surnuks lüüa ja siis ootas bussireis tagasi Puerto Princesasse. Kuna pärastlõunal oli tunnike padukat, siis mööda mudateed minnes jäi meie minibuss kinni ja libises seal edasi-tagasi ja ütleme nii, et see oli suht jube, kuniks ilmus veel suurem buss meie selja taha ja see hakkas ka libisema. See kõik oli seal naljakas ja samas supperjube üheaegselt. Lõpuks Puerto Princesasse jõudes oli vaja seal veel öö veeta, et järgmine päev ehk siis 16.01 alustada trippimist Singapuri, aga mida kell edasi, seda halvemaks läks mu enesetunne ehk peavalust sai migreen, tõusis päris kõrge palavik (palju täpselt ma ei tea, kuna pole kraadiklaasi, aga mu nahk oli täiesti tulikuum). Terve öö olid mul külmavärinad ja hommikul ärkasin täiesti higisena. Väga tore päev reisimiseks. Nüüd olles esimest päeva Singapuris on mu topeltnägemine tagasi ning passin voodis. Not happy at all.

Kuid vaadates tagasi Filipiinidele, siis tundus nagu ma oleks seal viibinud pool elu, kuigi tegelikkuses olin vaid 22 päeva. Naljakas on see et backpackides on ajataju hoopis teine, enamus ajast pole mul halli aimugi, mis päev on, suur pingutus on enamvähem kuupäevadegagi kursis olla, et lende maha ei magaks, Samuti on inimestega, keda bäkkides kohtakse, et kui veeta juba 3 päeva koos siis on tunne nagu teaks neid pool aastat ja kui juba nädal või rohkem koos olla, siis oleks nagu eluaegsed sõbrad. Kuidagi lihtsalt on nii, et aeg ei liigu nagu tavaelus, siin ei ole 60 minutit tunnis ja 24 tundi ööpäevas.

Aga igatahes Filipiinid olid minu jaoks supper, ma olen siiralt õnnelik, et ma selle riigi on reisilisti panin, õnnelik, et käisin just nendes kohtades kus käisin ja suppper õnnelik, et kohtasin neid inimesi, keda kohtasin.

Filipiinid on koht kuhu ma tuleksin tagasi iga kell, siin on imeilusad rannad, väga toredad kohalikud ning üldiselt kõik, mida on heaks puhkuseks vaja.

Exotic island

Las Cabanas sunset

Overnight camping in Maxima island

Duli Beach

Yesterday it was finally time for me to leave the Philippines, so it is time to sum up my last week there. After my last post me and a Canadian fella Tyler rented scooters, to go to see a waterfall and with him we don’t have much luck. So 10 minutes after getting on the road our tire popped in the middle of nowhere and he had to push the scooter beside him about a km, then we had to wait until it was fixed, when we got to the waterfall, it was shit and so not worth the drive in the first place, on our way back we were on the road when it was pissing down rain and 300m before our hostel we crashed with the scooter, so safe to say it was not our luckiest day. My leg looks disgusting- all in big bruises and cuts. But thankfully the speed was very very slow when we fell over, so we are quite alright. And since we are retards, we rented them again the next day  to go to Nacpan beach and in the middle of nowhere we ran out of gas, thankfully some locals stopped and gave us some. But honestly, not much luck with him :D :D

My time in El Nido went by sooo fast, before I even realised it was time to go. But the week there was awesome. Went to some lovely beaches- Las cabanas, Nacpan and Duli. My favourite beach in Philippines is probably Duli, it is located 25km from El Nido town and it is just lovely, not many people there, blue water, waves, two small beach bars, hammocks- all that I can ask for to be honest. Another really, really memorable place from El Nido is a little weird restaurant called Angels wish, I think I went there all together  8 times and had 2-3 meals everytime. It is an absolute food heaven for me- Thai curry mussels, clams chowder, calamari, prawns, stuffed squid with mango sauce, fish in a coconut sauce etc and each of them like 2-4 euros. Im am absolutely in love to this place.

On my Last night in El Nido I went to a full moon party to Las cabanas beach and it is nothing to the full moon party to thailand, but still it was amazing, dancing on the sand with a clear sky and full moon, while sipping mai tais- perfect!!!

After El Nido I was heading to a little fishers village called Port Barton. I was thinking quite a lot if I should go there in a first place because I heard it was very laidback and I was bit afraid maybe I get bored, but safe to say now that Port Barton is my favourite place in the Philippines. Why? Because it is laidback, but in a good way and it is so authentic, electricity goes off at midnight, dirt roads everywhere, very friendly locals and just the chilled vibe. Over there I decided to do an overnight islandhopping. So at first we went to some different islands, saw some turtles and starfish and when it got dark we made our way to a deserted island called Maxima.To be honest this was one of the best nights I’ve had in a long time. It was a group of 8 of us there and lying on the beach by the bonfire, moon shining bright through the palm trees, honestly I just tought how lucky I am to be there and live those moments. After getting back to Port Barton it was time to take a van and head to Puerto Princesa for my very last night in the Philippines. But since it rained in the afternoon, the dirt road was very muddy and our van got stuck there and was sliding all over the place, the driver burn the engine so much I tought the van will in in fire soon.

Arriving to Puerto Princesa I did not feel that great and started to feel worse and worse, by the time I went to bed I had a massive migren, high fever ( not sure excatly how high, but my skin was burning). All night I was shivering, when I slept with long pants and a hoodie in a tiny room with no aircon and in the morning I woke up all sweating and shivering, so safe to say it wasn’t the best last night and definately not the best day for travelling. Despite feeling sooooo bad I made it to Singapore, but instead of doing something I’ve been in my bed the whole day L

To sum up Philippines- love it, love it, love it!! It has amazing beaches, friendly locals, good food and in general my time here was awesome. I only spent here 22 days, but feels like I’ve been here for half of my life. It’s funny when backpacking the time goes so differently. Even with people, when you spend 3 days with someone it feels like you’ve known them for half a year and when you spend a weeks with someone it feels like forever. Most of the time here I have no idea what day it is, I’m struggeling to keep up with the dates so I won’t miss my flights, but yeah time is not the same while travelling, hour does not have 60 minutes and day does not have 24 hours.

The best part of Philippines was once again the people I met here! I had already forgotten how awesome backpackers are. Philippines is definately a place where I would love to come back one day! J