Last one

Hetkeseis- reis on kohe-kohe läbi saamas, kell on 6.27 olen Londoni lennujaamas ootamas lendu Tallinnasse. Hetkest mil lahkusin Mirissast ja hakkasin Colombo lennujaama poole trippima on möödas 32 tundi, ma olen praeguseks 3 ööd magamata, et raske on praegu emotsioone kirja panna, sest ainuke emotsioon, mida ma hetkel tunnen on väsimus.

Võtan siis paari sõnaga reisi kokku. Olid tõusud, olid mõõnad, õnneks tõuse oli kõvasti rohkem. Üldkokkuvõttes jäin rohkem kui rahule ning tunnen kui väga see reis mind aitas igatepidi. Elu oli seiklus ning iga päev tõi uusi inimesi, kohti, olukordi, lahendusi jne ning täpselt sellist elu ma tahangi. See on see mis mind õnnelikuks teeb ehk ausalt öeldes antud hetkel mõte koolist ja tööst tekitab tunde, et tahaks siit samast hoopis uue pileti osta ja tagasi lennata. Kuid samas leian, et poolteist kuud on piisavalt pikk aeg, et saada õige bäkkimise tunne sisse ning vaikselt juba hakkavad tekkima igatsused ka kodu juures (minu puhul heeringas ja inimesed :D) kuid see öeldud, siis ma supper hea meelega tripiks veel paar kuud ringi.

Kohtadest on minu vaidlematu lemmik Filipiinid ning olen supper õnnelik, et seal ka nii pikalt otsustasin olla. Mis mind seal võlus- nagu juba 10x mainitud siis inimesed, kellega seal kohtusin, supper ilusad rannad, hea toit, sõbralikud kohalikud ning üleüldine olemine. Miinuseks tooksin välja, et seal reisimine on kallim kui mujal Aasias, kuna saarte vahel peab lendama ning üleüldiselt on hinnad seal suht krõbedad, eriti vähegi turistikamates kohtades. Mina näiteks raiskasin 2/3 terve oma reisi eelarvest esimese 2 nädalaga Filipiinidel, shokk oli korralik kui ühel ilusal päeval netipanka otsustasin minna. Õnneks palmi all magama ei pidanud, ning see on ka koht, kus minu kõige suuremad tänud lähevad mu emale ja vennale, kes mu privaatpankadeks osutusid raskematel aegadel ning kes arvatavasti mõtlesid, et ma olen idioot, et oma minimaalsete säästudega piletid Aasiasse ostsin, aga õnneks nad seda väga välja ei öelnud...vähemalt mitte minu kuuldes :D

Teise kohana meeldis mulle Singapur, sest ma lihtsalt ei oodanud sealt midagi ning nagu öeldud, siis see koht võttis mu sõnatuks, kuid ka seal peab arvestama põhimõtteliselt Euroopa hindadega, kohati kallimategagi.

Kolmandana Kambodža, sest sealne toit ning supper odavad hinnad võitsid ületasid mu ootuseid. Väga rahul, et seal käisin ning kindlasti läheks tagasi, kuid võib-olla mitte eelisjärjekorras.

Ning neljandana Sri Lanka, mis oli hoopis teistsugune nii inimeste, kultuuri kui ka söögi poolelt. Rannad olid seal ilusad, kuid kuna Filipiinid olid juba mul nii südames, siis raske oli seda üle trumbata.

Vastaks ka kiirelt küsimustele mida minult väga sageli küsitakse.

     

      1)    Millal sa maha rahuned ja paikseks jääd?

Arvatavasti mitte kunagi. Reisimine on minu asi. Mul ei möödu mitte ühtegi päeva, kui vähemalt korra ei käi minu peast läbi mõte uutest sihtkohtadest ning plaanides uusi trippe, isegi kui ma tean, et lähiajal seda ei juhtu, siis minu peas on mul kogu aeg miskit soolas. Minu jaoks trippimine pole, et ma lähen nädalaks kuskile hotelli basseini äärde ja lebotan seal. Bäkkimine on hoopis teine asi ning see ei sobigi kõigile- magada 4-20 võõraga ühes toas narides, mitte teades mida homne toob jne, kuid kelle teema see on, siis sellest lahti juba ei saa. Eks reisistiil muutub vanusega, kuid pisik jääb alati sisse. Kahjuks või õnneks.

      2)    Miks ma üksi reisin?

     

    Nagu paljud teavad, siis minu esimene solo reis oli Lõuna- Ameerika ja sinna minnes oli mul kabuhirm, sest üksi sellisesse kohta minek hirmutas mind jubedalt, kuid peale seda reisi tundsin, et üksi reisimine on minu teema. Reisimine üleüldiselt on väga vabastav tegevus ning üksinda reisimine tekitab sellise vabaduse tunde, et sõnadesse ma seda panna ei oska. Ning bäkkides ei ole keegi nagunii üksi, iga päev sain tuttavaks uute ja huvitavate inimestega üle kogu maailma.

     3)    Mitmes riigis ma käinud olen?

Seisuga 6.02.2017 olen käinud 34 riigis. Ning tegin eelmine aasta lubaduse, et iga aasta lähen vähemalt 2 uude kohta, siiani on hästi läinud J

    4)    Mis on minu lemmik riik?

Minu lemmik koht siin maailmas on Eesti. Minu jaoks on see vaatamata halvale suusailmale ja sajale muule asjale mis võiks teisti olla siiski kodu ja koht mida ma armastan. Kuid minnes nüüd patriotismist natuke kaugemale, siis koht mis võitis minu südame väga ootamatult ning kuhu kibelen väga tagasi on Kolumbia ning samuti on Saksamaa minu jaoks väga eriline koht.

    5)    Kuhu järgmisena?

     

     Nagu ma ütlesin, siis mõtteid on mitmeid, eks see kõik oleneb pangakontost, tujust jms kuhu tuuled mind järgmisena viivad.

    6)    Kust ma reisimiseks raha saan?

       Lihtne vastus on, et käin tööl. Reaalsus on see, et minu jaoks on mu prioriteedid paigas ning nr 1, kuhu ma oma raha tahan kulutada on reisimine. Seetõttu pole mul fäänsisid firmariideid, kotte, ehteid jms, ma ei käi tihti väljas söömas ega kokteile joomas, pigem teen neid asju harva, kuid see-eest on mul passis templid ning lõputu hulk lugusid, mida rääkida ning mälestused mis mind alati naeratama panevad.

Neid küsimusi kuulen ma päris tihti ehk nüüd on vastatud J

Aga selleks korraks ma arvan, et panen blogi taaskord puhkusele. Olid supper toredad poolteist kuud, kuid praegu on mul väga, väga vaja voodit ja und. Uute seikluste ja sihtkohtadeni J

Current situation- I am in London, waiting for my flight to Tallinn, it has been 31 hours since I left Mirissa to go to the airport in Colombo and I haven’t slept for 3 nights. Its hard to write something emotional, since the only emotion I feel right now is tiredness. But I try to sum up my trip with few words.

Past month and a half had its ups and downs, thankfully much more ups and I am beyond happy I took the trip.

About the countries then my favourite was Philippines. As I mentioned 10 times already then the people I met there just stayed in my heart, beaches were amazing, food was delicious and overall the vibe was awesome. Only negative I could bring out is that it is more expensive than in most of the Asian countries. I spent 2/3 of my whole trips budget during first two weeks in Philippines. You can imagine my face when I opened my online banking one day.

Secondly Singapore just blew my mind and this was such a surprise to me and I can not wait to go back there, but again the prices are quite high, in some cases even higher than in Europe.

Thirdly I enjoyed both Cambodia and Sri Lanka, especially because they were so cheap, finally. I am so glad I went to both of them and would go back no problem,  but wouldn’t hurry back straight away.

Im also going to answer some questions that I get quite often.

1)    When do you stop travelling?

I think never. Travelling is just who I am and there is not a single day in the year when I am not thinking about travelling. Even when I know it won’t happen anytime soon, I still have several destinations and plans in my head. To me travelling is not going somewhere warm and just chillax by the pool, backpacking is totally different thing. I mean sleeping in a bunk bed with 4-20 strangers in one room, not knowing what tomorrow brings, is not for everyone, but it is for me. Of course my trips will change as I get older (hopefully :D ), but the travelling bug is deep inside me and I think I will never get rid of it.

2)    Why do I travel alone?

My first trip alone was to South- America and it was not supposed to be alone, but back then I decided to take the risk and see what happens and travelling alone gives me the feeling of freedom that I don’t have words to describe. And now I find it hard to imagine having to consider with someone else while travelling, solo is just my thing.

3)    How many countries have I visisted?

          As of 6.02.2017 I have been to 34 countries and last year I made a                          promise to myself, that I have to go to 2 new countries every year, close or far, it doesn’t matter, just somewhere new and so far I have done good J

4)    Which one is my favourite country?

Simple answer is Estonia. With all its faults I absolutely love this little place. Tallinn is always my hardest take-off and the most heartwarming landing. But other than my patriotism, then Colombia absolutely stole my heart and I would go back there in a heartbeat. And also Germany has a special place in my heart.

5)    Where next?

As I said I always have several destinations in my head, but it all depends on the size of my bank account and mood when I actually am planning something.

6)    Where do I get money for travelling?

I work for it is another simple answer, but in reality I just prioritise things and to me travelling is where I want to spend all my money. I don’t have fancy brand clothes, jewellery, bags etc and I eat out quite rarely, but instead I have a passport full of stamps, thousands of stories to tell and so many memories that make me smile.

So now all these questions are answered, I think it is time to send this blog for a little holiday with a hope to open it again soon.

                 Until new adventures and new places J