El Nido & Port Barton

Olles nüüdseks Filipiinide tolmu jalge alt pühkinud, oleks aeg teha viimase nädala kokkuvõte.

Kohe peale eelmise postituse tegemist rentisin ühe kanada poisi Tyleriga rollerid, et minna kose juurde ning olgu mainitud, et ta on täielik õnnetuse hunnik. Nimelt olime 10minutit sõitnud, kui keset pärusmaad rolleri rehv läks katki. Tyler siis lükkas seda umbes km käekõrval kuniks jõudsime kellegi kodukootud remonditöökotta ja saime selle parandatud, tagasiteel olime totaalse paduka käes, et miskit polnud nähagi ning järgmine päev rentisime uuesti rollerid, et randa minna ning siis sai meil bensiin otsa samuti keset lambi teed, õnneks ühed kohalikud peatusid ja andsid enda rollerist meile natuke.

El Nidos oldud aeg möödus kuidagi nii kiiresti, käisin erinevates randades- Las cabanases, Nacpani ja Duli, millest viimane on tõenäoliselt mu lemmikrand Filipiinidel. Asub see kuskil 25km El Nido linnast ja peateelt ära pöörates viib Duli randa kohutav sopatee, kuid rand ise on niiii ilus, suur liivaosa, helesinine vesi, lained, kaks armsat rannabaari ning väga mõnus õhkkond.

Mis mulle El Nidot kindlasti meenutama jääb on üks pisike ja suht rotikas rannarestoran nimega Angels wish, ütleme nii, et nädala jooksul käisin ma seal kokku vist 8 korda ning igakord tellisin 2-3 toitu. See koht on minu toiduparadiis- kala kookosekastmes, kalmaarid, krevetid, täiedetud kalmaar mangokastmes, taikastmes karbid jne ning kõik kuskil 2-4 eurot. Ma reaalselt ootasin kella 5 õhtul, et see koht lahti tehtaks ja saaks sinna minna :D

Viimasel ööl El Nidol käisin täiskuupeol Las cabanase rannas ja seda ei saa küll võrrelda Tai täiskuupeoga, kuid see oli supper, selge taevas, täiskuu säramas, muusika, mai taid, rand, ookean- mida veel tahta eksole. Ehk El Nido sai lõpetatud korralikult vähemalt J

Peale seda sättisin sammud Port Bartoni nimelisse kalurikülakesse, ning olles aus, siis ma mõtlesin päris pikalt kas ma üldse lähen sinna, kuna olin kuulnud igalt poolt, et seal ülitsill ja kartsin, et äkki mul hakkab seal igav, agaaaaa Port Barton on mu nr 1 koht Filipiinidel. Miks? Sest see ongi tsill, aga heas mõttes ja see koht on nii audentne. Südaööst pole seal elektrit, seal on ainult mudateed, kohalikud on suppersõbralikud ning kes tahab möllata, siis on seal ka 3 baari. Ma arvan, et kuskil 5 aasta pärast on Port Barton nagu El Nido, palju turistikam ja arenenum, aga praegu on ta küll väga supper koht kuhu minna. Mina otsustasin teha saarte tuuri, kuna El Nidos tegin vaid ühe. Nägime suurt kilpkonna ujumas, meritähti (?) ja snorgeldasime ning seekord võtsin tuuri, mis jäi asustamata saarele ööseks. Meid oli 8 tk grupis ning ma ütlen, et see öö oli üks ideaalsemaid. Olime rannas täiskuu ajal lõkke ääres, palmide all, ookeani ääres ning see kõik oli niiiiii supper. Hommikul panin päikesetõusu ajaks äratuse ka ja tundus, et ei saa olla ideaalsemat viisi alustamaks oma viimast täispikka päeva Filipiinidel. Jõudes tagasi Port Bartonisse oli mul paar tundi aega vaja surnuks lüüa ja siis ootas bussireis tagasi Puerto Princesasse. Kuna pärastlõunal oli tunnike padukat, siis mööda mudateed minnes jäi meie minibuss kinni ja libises seal edasi-tagasi ja ütleme nii, et see oli suht jube, kuniks ilmus veel suurem buss meie selja taha ja see hakkas ka libisema. See kõik oli seal naljakas ja samas supperjube üheaegselt. Lõpuks Puerto Princesasse jõudes oli vaja seal veel öö veeta, et järgmine päev ehk siis 16.01 alustada trippimist Singapuri, aga mida kell edasi, seda halvemaks läks mu enesetunne ehk peavalust sai migreen, tõusis päris kõrge palavik (palju täpselt ma ei tea, kuna pole kraadiklaasi, aga mu nahk oli täiesti tulikuum). Terve öö olid mul külmavärinad ja hommikul ärkasin täiesti higisena. Väga tore päev reisimiseks. Nüüd olles esimest päeva Singapuris on mu topeltnägemine tagasi ning passin voodis. Not happy at all.

Kuid vaadates tagasi Filipiinidele, siis tundus nagu ma oleks seal viibinud pool elu, kuigi tegelikkuses olin vaid 22 päeva. Naljakas on see et backpackides on ajataju hoopis teine, enamus ajast pole mul halli aimugi, mis päev on, suur pingutus on enamvähem kuupäevadegagi kursis olla, et lende maha ei magaks, Samuti on inimestega, keda bäkkides kohtakse, et kui veeta juba 3 päeva koos siis on tunne nagu teaks neid pool aastat ja kui juba nädal või rohkem koos olla, siis oleks nagu eluaegsed sõbrad. Kuidagi lihtsalt on nii, et aeg ei liigu nagu tavaelus, siin ei ole 60 minutit tunnis ja 24 tundi ööpäevas.

Aga igatahes Filipiinid olid minu jaoks supper, ma olen siiralt õnnelik, et ma selle riigi on reisilisti panin, õnnelik, et käisin just nendes kohtades kus käisin ja suppper õnnelik, et kohtasin neid inimesi, keda kohtasin.

Filipiinid on koht kuhu ma tuleksin tagasi iga kell, siin on imeilusad rannad, väga toredad kohalikud ning üldiselt kõik, mida on heaks puhkuseks vaja.

Exotic island

Las Cabanas sunset

Overnight camping in Maxima island

Duli Beach

Yesterday it was finally time for me to leave the Philippines, so it is time to sum up my last week there. After my last post me and a Canadian fella Tyler rented scooters, to go to see a waterfall and with him we don’t have much luck. So 10 minutes after getting on the road our tire popped in the middle of nowhere and he had to push the scooter beside him about a km, then we had to wait until it was fixed, when we got to the waterfall, it was shit and so not worth the drive in the first place, on our way back we were on the road when it was pissing down rain and 300m before our hostel we crashed with the scooter, so safe to say it was not our luckiest day. My leg looks disgusting- all in big bruises and cuts. But thankfully the speed was very very slow when we fell over, so we are quite alright. And since we are retards, we rented them again the next day  to go to Nacpan beach and in the middle of nowhere we ran out of gas, thankfully some locals stopped and gave us some. But honestly, not much luck with him :D :D

My time in El Nido went by sooo fast, before I even realised it was time to go. But the week there was awesome. Went to some lovely beaches- Las cabanas, Nacpan and Duli. My favourite beach in Philippines is probably Duli, it is located 25km from El Nido town and it is just lovely, not many people there, blue water, waves, two small beach bars, hammocks- all that I can ask for to be honest. Another really, really memorable place from El Nido is a little weird restaurant called Angels wish, I think I went there all together  8 times and had 2-3 meals everytime. It is an absolute food heaven for me- Thai curry mussels, clams chowder, calamari, prawns, stuffed squid with mango sauce, fish in a coconut sauce etc and each of them like 2-4 euros. Im am absolutely in love to this place.

On my Last night in El Nido I went to a full moon party to Las cabanas beach and it is nothing to the full moon party to thailand, but still it was amazing, dancing on the sand with a clear sky and full moon, while sipping mai tais- perfect!!!

After El Nido I was heading to a little fishers village called Port Barton. I was thinking quite a lot if I should go there in a first place because I heard it was very laidback and I was bit afraid maybe I get bored, but safe to say now that Port Barton is my favourite place in the Philippines. Why? Because it is laidback, but in a good way and it is so authentic, electricity goes off at midnight, dirt roads everywhere, very friendly locals and just the chilled vibe. Over there I decided to do an overnight islandhopping. So at first we went to some different islands, saw some turtles and starfish and when it got dark we made our way to a deserted island called Maxima.To be honest this was one of the best nights I’ve had in a long time. It was a group of 8 of us there and lying on the beach by the bonfire, moon shining bright through the palm trees, honestly I just tought how lucky I am to be there and live those moments. After getting back to Port Barton it was time to take a van and head to Puerto Princesa for my very last night in the Philippines. But since it rained in the afternoon, the dirt road was very muddy and our van got stuck there and was sliding all over the place, the driver burn the engine so much I tought the van will in in fire soon.

Arriving to Puerto Princesa I did not feel that great and started to feel worse and worse, by the time I went to bed I had a massive migren, high fever ( not sure excatly how high, but my skin was burning). All night I was shivering, when I slept with long pants and a hoodie in a tiny room with no aircon and in the morning I woke up all sweating and shivering, so safe to say it wasn’t the best last night and definately not the best day for travelling. Despite feeling sooooo bad I made it to Singapore, but instead of doing something I’ve been in my bed the whole day L

To sum up Philippines- love it, love it, love it!! It has amazing beaches, friendly locals, good food and in general my time here was awesome. I only spent here 22 days, but feels like I’ve been here for half of my life. It’s funny when backpacking the time goes so differently. Even with people, when you spend 3 days with someone it feels like you’ve known them for half a year and when you spend a weeks with someone it feels like forever. Most of the time here I have no idea what day it is, I’m struggeling to keep up with the dates so I won’t miss my flights, but yeah time is not the same while travelling, hour does not have 60 minutes and day does not have 24 hours.

The best part of Philippines was once again the people I met here! I had already forgotten how awesome backpackers are. Philippines is definately a place where I would love to come back one day! J