Singapore

Jätkuks siis mu haigusloole, et viimased nädal aega olen haige olnud, hakkas minema ja enam ei saanud pidama vist. Nimelt Filipiinidelt ära lennates lõdisesin terve aja lennukis, sest seal oli megakülm ning päris kindlasti oli mul väga korralik palavik lennates, millest vist areneski edasi päris korralik külmetus. Eelmise postituse lõpus mainisin topeltnägemist, mis õnneks taandus peale ühte päeva, kuid kurguvalu, nohu ja köha olid kõik täiskomplektis olemas. Ka mu jalg ei andnud rahu ning mida päev edasi, seda rohkem andis valu ka seal tunda. Nimelt paar haava pahkluu juures ei tahtnud kuidagi paraneda ja kuigi nad ei ole suured, siis mingi hetk oli mu reaalselt valus astuda. Kamboodžasse jõudes läksin arsti juurde, sain antibiootikumid ning külmetustablette terve hunniku, et hetkel juba veits eluvaimu hakkab tagasi tulema õnneks.

Aga alustades Singapurist, siis siia tulek oli suhteliselt lamp. Nimelt ei pannud ma seda riiki otseselt oma riikide listi, kuid kõik odavamad lennud Filipiinidelt Kamboodžasse tulid läbi Singapuri ning olles eelnevalt kuulnud, et see on koht kus paari päevaga saab enamus asju nähtud/tehtud, siis otsustasingi, et niisama lennujaamas passimise asemel tulen ja veedan siin 3 ööd.

Kuid nagu eelnevalt mainitud, siis esimesel õhtu peale saabumist vajusin voodisse ja enne hommikut ei tõusnud ning kuna hommikul oli enesetunne suht sant, siis tegin otsuse et veedan päeva voodis ja puhkan. Kuid kuna ma pole eriti paigal-olija inimene,siis kella 5 paiku oli enesetunne juba parem ning hakkasin ikkagi sügelema, et peaks miskit tegema ja otsustasin minna donutseid ostma :D Okei...kõlab veits idiootselt, aga 4 aastat tagasi avastasime Stepheniga Malaisias J.CO donutsid ning see oli armastus esimesest ampsust. Kuna neid on ainult Aasia, siis ma juba oma trippi plaanides otsisin kõik endale lähedal olevad kohvikud üles ja pugin neid siin igal pool. Peale donutseid tuli eluvaim veelrohkem sisse ning otsustasin edasi jalutada ja WOWOOOOWWWW.... Ma olen väga harva sõnatu ja siin linnas see juhtus. Singapur on lihtsalt imeline. Kõik, kes mind vähegi teavad, on kursis sellega, et ma eelistan alati pisemaid kohti ning pole üldse mitte linnainimene, aga Singapur on see koht, kus ma jalutasin ringi ja mõtlesin reaalselt, et siia tahaks ma mingiks perioodiks elama tulla.Teate, ma ei oska seda öelda täpselt, et mis mulle siin nii väga meeldis, aga kuidagi oli minu koht ja see vaib, mis mulle ka kehva enesetundega naeratuse näkku tõi.

Ka järgmine päev veetsin linnapeal jalutades, läksin chinatowni ja jalutasin põhimõtteliselt ühest linnaotsast teise ning mu sammulugeja luges ära peaaegu 33 000 sammu ja 23 km. Ütleme nii, et linna sai nähtud piisavalt ja jalad olid õhtuks surnud. Kõige popim koht Singapuris on Marina Bay, kus neil on purskaevude, tule ja muusikaga showd õhtuti ńing üldse supper mõnus ja ilus koht niisama istumiseks. Mitu aastat tagasi nägin ma pilti Marina Bay Sandsi infinity basseinist ja see läks otsemaid minu unistuste listi, kuid kahjuks sain teada, et basseini külastada, peab olema hotelli klient, kus kõige odavam tuba on 240 euri öö, mis selle tripi puhul minu eelarvesse ei mahtunud, kuid ma olen enam kui kindel, et Singapur on koht, kus ma olen üsna pea tagasi ja siis ma lähen oma basseini, võtan pina colada ja mõtlen,kui äge elu on...seekord mõtlesin niisama, kui äge elu on, ilma basseini ja pina coladata.

Ega ma väga ei oska Singapuri kohta öelda, seal polegi midagi väga teha, on olemas loomaaed, teemapark jne, mida ma ei külastanud, kuna esiteks olid need nii kallid ja teiseks olen ma loomaaedu,teemaparke jne külastanud piisavalt ning tervis polnd ka kõige parem, aga vaatamata faktile, et seal pole midagi nii erilist näha ega teha, siis see koht on lihtsalt vapustav.

To continue with my medical story, then it only got worse. After the plane from Philippines to Singapore I felt soooo bad and got myself quite a bad cold with runny nose, fever, sore throat and cough. And if that’s not bad enough then the wounds around my ankle from the scooter accident, didnt want to heal at all until it got to the point that it was actually painful to walk. When I got to Cambodia, I went straight to the doctors where it came out it is infected, so I got antibiotics plus many pills for the cold. Safe to say it has been really calm trip after I left the Philippines.

But about Singapore. I actually didn’t add this place to my travel list, but it seemed that most of the cheap flights from Philippines to Cambodia go through Singapore and I’ve heard from different people that you only need few days to explore the city, so I tought I might as well stay there for 3 nights. But as said when I got there, I felt terrible, went straight to bed and didn’t wake up until morning. Still feeling bad I decided to stay in bed for the day and just rest, but impatient as I am, around 5pm when I felt bit better, I decided to go out and get some donuts. You think I am weird? But I am not. 4 years ago me and Stephen discovered J.CO donuts in Malaisia and safe to say it was love at first bite. Since they only have shops in Asia, then as soon as I got my countries picked, I checked where do they have J. CO :D  After donuts I felt quite okay and kept walking and WOWWWWWW... I am hardly ever speechless and in Singapore it happened. This city is just amazing. Whoever knows me, knows that I don’t like big citys, I prefer small towns to them any day, but there is something magical about Singapore, that I just walked around and couldn’t wipe the smile off my face. The next day I also decided to walk around, because in my opinion that’s where you see the most, but I got bit too carried away and my step counter said 33 000 steps and almost 23km by the end of the day. Safe to say I walked from one side of the city to another , so that my feet were about to fall off.

To be honest then there isn’t much to do in Singapore, there is zoo, themepark etc, but nothing so special, besides the Marina Bay Sands of course. Few years back I saw a photo of their infinity pool and it became a dream of mine to go there, but unfortunately I found out that to use the pool , you have to be a costumer of a hotel, where the cheapest rooms start from 240 euros a night and this was bit out of my budget this time L But I am sure I will be back in Singapore one day soon, and then I will go to that pool, have a pina colada and think how awesome life is...this time I only tought how awesome life is, without the pool and pina colada.

Don’t even know what to say about Singapore, can’t put my finger on it why is it so special, but it is.