Mexico 2 (Isla Mujeres, Cancun + sum up)

Aeg liigub nii kiiresti ning viimane aeg oleks kirja panna Mehhiko lõpp ja reisikokkuvõte.

Peale Playa del Carmenit läksin tagasi Cancuni, kus läksin sinna samasse kihvti Coco Bongo clubisse ja kuigi show oli sama, siis jätkuvalt parim klubi, kus olen käinud. Järgmine päev trippisin oma pohmakat trotsides Isla Mujeresele (ehk Naiste saarele, kuigi mehi oli seal vist küll rohkem kui naisi) tegu siis pisikese saarekesega 20 minuti praamisõidu kaugusel Cancunist ja kuigi koht on mega turistikas, siis mulle niii meeldis seal, võin isegi öelda,et minu lemmik koht Mehhikos, sest see oli niii ilus, armas pisike saareke, kus kõik on käe-jala juures. Kokku olin seal 3 ööd ja esimene öö olin täiesti üksi hotellitoas, kuna saare peale on vaid üks hostel ja see täis oli :D aga polnud hullu, sest Belfasti tüdruk Amy oli ka saarel ja temaga tsillisin enamuse ajast nagunii. Üks päev võtsime rollerid ja tegime saarele tiiru peale, käisime kilpkonni ja haisid vaatamas, troopilist sööki reggae baaris söömas ning üldse megamegakihvt päev oli. Minu hostelil oli suur n-ö aiaosa (ehk võrkkiiged, palmid ja valge liiv) ja seal rannabaaris toimus iga õhtu beach party,kus sai korralikult pina coladasid sisse kallatud. Minu mõte oli algusest peale, et Mehhiko minu tripil on see koht, kus ma PUHKAN, peale kõiki neid matku ja sõite ja tuure tahtsin enne koju minekut reaalselt lihtsalt lebada rannaliival, juua kokteile, shopata ja lõõgastuda ja seda ma ka tegin ning  Mujeres oli 100% ideaalne koht selleks.

Peale Mujerest oli mul veel üks ainuke öö Mehhikos järgi jäänud ning selleks läksin tagasi Cancuni, et veel üks viimane korralik reisipidu maha pidada :D

Mehhiko kohta ütlen ma seda, et kindlasti tahaksin kunagi tagasi tulla, sest tunnen, et paljud asjad ja kohad jäid tegemata ja nägemata, aga samas ega ma ei kahetse, et väga aktiivne polnud, kuna seda niisama lebo oli vaja. Mehhiko juures on minu jaoks 2 märksõna- toit ja rannad. Toit oli supper, tänavatoit veel eriti, kuna see oli nii audente ja odav ja ma reaalselt ajasin neid tacosid ja asju seal ikka korralikult sisse.Ning rannad-kõige ilusamad, mida mina oma elus olen näinud. Reaalsed postkaardid, lumivalge liiv, palmid,türkiissinine vesi.Ausalt supper ja riigina ka Mehhikot soovitan, kuna see pole nii kallis, aga on nii palju erinevaid kohti kuhu minna ja mida teha.

Nüüdseks, kui ma seda postitust kirjutan olen juba pea 2 nädalat tagasi Eestis olnud ning kuigi mul on megahea meel on peret ja sõpru näha ning taas nende lähedal olla ja ümbritsetud kõige hea ja tuttavaga, siis ausalt öeldes on need 2 nädalat olnud kui ameerika mäed, just eriti emotsionaalselt. Kui jaanuaris oli minu jaoks selline aeg, kus mul oli raske naeratada ja midagi positiivset leida ning isegi lennukis BA-sse lennates mõtlesin, et kas ma olen lolliks läinud, et sellise hullu tripi üksinda ette võtsin, siis nüüd 3,5 kuud hiljem võin öelda, et kuigi tagasitulek on seekord väga raske minu jaoks olnud, siis seda reisi oli mul vaja...kõlab väga kliSheena, aga see reis aitas mul iseennast leida taaskord. Ja kuigi kõige rohkem kartsin ma sinna üksi minekut, siis ma arvan, et kokkuvõttes oli hea, et ma just üksi läksin, kuna just nii leidsin niiiiii palju inimesi, kes jäävad mu südamesse veel kauaks ajaks ning kellele mõeldes tuleb naeratus peale.

Ehk kokkuvõtteks olid need 3 kuud ühed parimad mu elus, kus ma läksin magama naeratus näol ja ärkasin üles naeratus näol ja seda iga jumala päev ning Lõuna-Ameerika sihtkohana on vaieldamatult nr 1 minu jaoks ja kuigi ma enne mõtlesin, et see jääb mu viimaseks suuremaks tripiks, siis pean vist oma sõnu sööma, kuna juba praegu on mu peas paar uut mõtet kuhu tahan minna ja mida teha. Arvan, et sellest reisipisikust ma lahti ei saa vist niipea, kui üldse J

Ehk siis aitäh kõigile kaasaelajatele ning loodame,et on veel põhjust oma blogi ükspäev taasavadaJ

Uute seiklusteni!

Time goes by soooo fast it’s not even funny, so I think it’s about time to write down the end of Mexico and sum up my whole trip.

After Playa del Carmen I went back to Cancun and happened that my hostel organized a party to Coco Bongo nightclub and ofc I couldn’t resist and eventhough the show was exact same as in Playa del Carmen then it still was a brilliant night and still the best club I’ve been to. Next day ,fighting with my hangover, I went to Isla Mujeres (Womens island, tho I think there were way more men there) which is a small island 20 minute ferry ride from Cancun. First night I had to stay in a hotel room alone, cuz there’s only 1 hostel in this island and it was full, wasn’t too bad tho since the Belfast girl Amy was in the island too. One day we rented mopeds and drove around the whole island, went to watch turtles and sharks, had awesome tropic lunch in a reggae bar and had such an amazing day in general. Next 2 nights I stayed in a hostel and they had beach party going on every night in their „back garden“ (hammocks, white sand, palm trees and a bar)where I was highly supporting pina colada sales J Isla Mujeres for me was amazing, its so tiny with amazing beaches and good partys, defo my favourite place in Mexico.

After 3 nights in my little paradise it was time to return to Cancun and to have one last crazy night out with loads of pina coladas. J

From the beginning on I tought that in Mexico I’m not gonna do much travelling or hikes or tours, cause I’ve done enough of them in past 2,5 months, so my plan all along was just to lie on the beach, drink coctails and have fun and that’s exactly what I did. Tho I do feel like there’s so much more to see and do and for that reason I would really like to return one day.

In general I think Mexico is awesome and 2 words will describe it the best for me- food and beaches. Street food specially is amazing and so cheap, I don’t even wanna know the amount of tacos I had there,and the beaches are the prettiest I’ve seen so far in my life-white sand, turquise water, palm trees-absolute heaven for me. I would highly recommend Mexico and once again have to say that I really hope I would have a chance to return there myself as well J

Now, when I’m writing this I’ve been back in Estonia for almost 2 weeks and although I am soo happy to see my family and friends again and to be close to them and everything that is so familiar to me, then the past 2 weeks has been a crazy rollercoast ride for me, specially emotionally for many different reasons.

When 3,5 months ago I was in the point where I couldn’t find many reasons to smile or be happy and even in the plane to Buenos Aires I was thinking if I’m crazy to do this big trip all alone,then now I can say that this trip was exactly what I needed and it does sound like a cliche but I learned so much about myself and learned to enjoy life alone.

Also these 3 months have been one of the happiest in my life, the whole trip I went to bed every night/morning smileying and woke up every morning big smile in face. During this trip I met sooooo many awesome people who will stay in my heart for a long time and every time I think of them I find myself smileying, each and one of them has added something extra and special to my trip.

So to sum up, it was such a briliant time in such an amazing part of the world and I know I said that this will be my last trip then I think I have to take that back, cause already I have new plans and ideas in my head where I wanna travel next, so hopefully soon enough I have reasons to reopen this blog, but till then...adios amigos J

Mexico 1 (Mexico city, Tulum, Playa del Carmen)

Okei 2 nädalat on mul võtnud aega,et Mehhiko kohta midagi kirja panna. Hetkel seda kirjutades lesin võrkkiiges rannal ning jäänud on vaid paar päeva Mehhiko päikest nautida.

Aga alustades otsast, siis kuna Costa Rica jäi vahele mõtlesin Mexico City oma trippi nihutada. Tegu siis Mehhiko pealinnaga ning juba lennukist vaadates sain aru KUI suur see linn on. Sinna jõudes sain kokku oma austraalia poiste Seani ja Lachiga ning koos käisime „mustal turul“. Kui nad olid ühe kohalikuga rääkinud sinna minekust ning mainisid,et nende sõbranna tuleb ka, siis see oli vastand, et naistel on seal väga ohtlik, agaaa järjekordne liialdus, turg nagu turg ikka aint et vahepeal müüdi võltsdokumente, koeri ja muud imelikku kaupa. Igatahes jäime kõik ellu ja ausalt öeldes lootsime natuke ekstreemsemat kogemust sellest. Veel Mexico citys olles tegin turu tuuri, kus kohalik viis meid mööda turge, sõime seal tacosid ning ostsime kohalikke komme. Oma eelviimasel päeval sain tuttavaks ühe tüdrukuga Belfastist ning temaga käisime lucha libret vaatamas ehk siis mehhiko maadlust, kus neil mingi imelikud maskid ees, 2 tiimi-hea ja halb ja ausalt öeldes oli see vägaaaa lõbustav, aga samas väga saast show. Kes teab wrestling maniat, siis on tegu pm mehhiko versiooniga sellest ning näitlemine neil väga hästi välja ei tulnud,aga silm puhkas ja suu oli naerul.

Mexico citys veetsin kokku 4 ööd ning siis lendasin Cancuni, kus veetsin ainult ühe öö vürtsikat mehhiko toitu näost sisse ajades  kuni silmad vett jooksid ning järgmine päev sain uuesti poistega kokku ning võtsime bussi Tulumi, kuna jõudsime alles õhtu hilja kohale, siis võtsime paar pina coladat ja muud ei teinudki. Järgmine päev rentisime jalgrattad ning väntasime canotesse, mille näol on tegu koobastega kus saab ujuda, vesi on megaselge, koobas oli nahkhiiri paksult täis..väga kihvt oli. Sama päeva pärastlõunal võtsime bussi Playa del Carmenisse, kus Lachi läks haiglasse kuna ei tundnud end hästi ja tuli välja, et tal on dengipalavik, mis levib sääskede kaudu ja võib olla väga ohtlik, ehk Lachi veetis järgmised 3 päeva haiglas ja me Seaniga tsillisime niisama ja täiendasime oma päevitust. Üks õhtu organiseeris hostel peoõhtu, kõigepealt läksime kohta nimega blue parrot,mis asus ookeani ääres, suurel alal,naistele tasuta joogid, väga luks :D siis läksime Coco Bongosse, mis on väga tuntud klubi, sinna jõudsime alles kell 2 öösel,aga kohe oli mingi spidermani show, kus spiderman ja mingi muu tegelane n-ö kaklesid lava peal ja siis lendasid lae all,megakihvt, siis tuli Maski show ja üldse see klubi niiiiiiii kihvt oli, laest lasti suuri õhupalle ja igast paberivärki, ausõna ma pool õhtut olin suu lahti, sest muusika oli supper, tuju hea, klubi täiesti teistsugune neist, kus ma varem käinud olen, väga kihvt õhtu ühesõnaga. Poiste viimasel päeval rentisime auto ja sõitsime Chichen Itzasse, mille näol on tegu iidse linnaga ehk varemetega, seda ma väga ei soovitaks, kui kogu lugu ei tea, või kui siis tuuriga minna, sest me kõndisime sealt läbi ja ei tekitand see mingit emotsiooni. Edasi sõitsime teise canote juurde ja selle kohta tahan öelda WOW. Siin oli tegu sügava koopaga mis oli ringikujuline ja nagu auk maa sees lihtsalt, väga väga kihvt, ülevalt veel vett ka nirises. Ma ei oska sõnadesse väga panna ehk panen pildi alla, aga see on kindlatsi koht kuhu ma soovitan minna.

Sama õhtu oli aeg mu austraalia poisetga hüvasti jätta ja järjekordselt pean mainima, et see on reisimise kõige halvem osa, eriti nende puhul, kuna me nii palju saime reisi jooksul kokku ja väga lamp, et riigid ja ajad üldse klappisid.

Ma jäin veel üheks ööks Playasse, päeval käisin rannas ja läksin suveniiri poes veits hulluks...shotiklaasid on tulemas mu kallid sõbrad :D

TACOOOS

View from my window

Lucha libre

Mexico city

canote

canote

It took me exactly 2 weeks to write smth about Mexico, but here it is... Since I skipped Costa Rica I managed to squeeze  Mexico city in to my trip, where I met my australian boys  Sean and Lachi. Together we went to the „black market“ which apparently was supposed to be really dangerous, specially for girls, but once again-overreacting, we return all safe and alive and to be honest I was hoping it to be more dodgy than it was, besides some fake IDs and little puppies we didn’t see anything weird. I also took the market tour one day, where a local girl took us through different markets and told about local food and lifestyle. One day I met a girl from Belfast and we went to lucha libre, which is mexican wrestling. To be honest, it was highly entertaining, buuuut sooo crap. If anyone knows wrestling mania then it’s mexican version of that and the guys can not act whatsoever. But all that said, my eyes were resting and lips were smileying so I count it as good fun.

Alltogether I spent 4 nights in Mexico city and then had a flight to Cancun, where I didn’t do much that night, besides shoveling crazy spicy tacos in my face till my eyes were watering.

Next day I met up with the guys again and we took the bus to Tulum, since we arrived quite late we went for pina coladas and didn’t do much that night either,next day we rented bicycles and cycled with crazy heat to the canote, which is like cave with water where people can swim. That was really cool, cuz the water was so nice, cold and clear and in the cave was full of bats. The same afternoon we took a bus to Playa del Carmen and since Lachie didn’t feel well he went to the hospital and came out he had dengy fever, which is spreading through mosquitos and can be really dangerous, so next few days he spent in the hospital, while me and Sean were doing absolutely nothing besides topping up our tans. One night our hostel organized a party night and first place we went was called blue parrot, an awesome bar by the ocean and free drinks for girls, nothing to complain. :) Then we headed to Coco Bongo which is probably the most famous club in Mexico. Eventough we didn’t get there till 2 am I would still say it’s by miles the coolest club I’ve been to. They had shows going on, something like spiderman and some other guy fighting and then flying underneath the ceiling, mask show with saxofon, big balloons flying about, awesome music, seriously such a good party night it was.

The day Lachy got out of the hospital we rented a car and went to Chichen Itza, which is an ancient town aka ruins and for us it was soo pointless, it took us like 10 minutes to walk through and defo wasn’t worth the drive. If anyone wants to do it I’d recommend with a tour, so someone can explain the story behind all that stuff. Anyways then we headed to another canote and this one was absolutely amazing. It was like a really deep hole in the ground  and was just soooo beautiful, while swimming there I felt like we got lost in the rainforest and found this paradise spot.

The same night it was time to say goodbyes and once again I have to say that this part of travelling sucks big time,specially to these guys since we’ve met so many times and became good friends.

I stayed in Playa for another night, went to the beach the next day and got bit tooo carried away in the souvenir shop :D

Colombia 3 (Cartagena, Medellin & overall)

Cartagenas üksi olles võtsin ükspäev tuuri mudavulkaani. Pm siis väiksemat sorti mäe tipus on looduslik muda ja seal sees siis mängisime Shreke, vahepeal mingid kohalikud tegid seal ülekeha massaaži, ise samal aja ulpidel seal muda peal. Ma ei ütleks, et see must do on, aga samas oli päris kihvt, pärast sai kõrval olevas järves end puhtaks teha. Sama õhtu korraldas hostel mingi trennimoodi asja linnamüüri ümber, mõtlesin,et dvaiks, pole ammu trenni teind,et lähen keksin kaasa. Tegelt ootasin,et võhma on isegi vähem, et päris ok-lt sain hakkama, ju neist matkadest kasu on olnud. Kuigi järgnevad 2 päeva jalad nii valusad olid. Ega ma midagi väga rohkemat ei teinud, kolasin linnapeal niisama. Megakahju oli Cartagenast lahkuda, tõesti mul üks lemmikumaid kohti, kus ma üldse olen käinud.

Järgmiseks võtsin aga ööbussi suuruselt 2. Kolumbia linna nimega Medellin. Võib- olla vanemad lugejad on kuulnud, sest 90.l oli see kõige ohtlikum linn maailmas, aga nüüd paar aastat tagasi valiti maailma kõige innovatiivsemaks linnaks. Seal sain olla ainult 2 päeva ning sain kokku ühe austraalia tüdrukuga,kellega me Mincas tutvusime.  Kohe mu saabudes pärastlõunal tegime linnatuuri, kus tuurijuht rääkis nii palju ajaloost,Escobarist,kokaiinist,tapmistest siin jne, niiii põnev aga hull ajalugu sel riigil. Kahjuks pidime poole pealt lahkuma, kuna kõik mu riided oli pesumajas,mis pandi kinni ja kuna siin riiklik püha, siis järgmine päev kõik suletud. Õhtul tegime hosteli pubiralli kaasa ja päris põnev ja kihvt öö tuli, KUID oma hinnaga, sest mina olin lihtsalt surmväsinud järgmine päev, kõigest sellest ööbussist ja peost ja aussi tüdruk oli sellises pohmakas, et terve päev läks raisku suht...Tegelt käisime kohalikus restoranis söömas lõunal,  kumbki ei teadnud mida me tellime, lihtsalt valisime midagi välja, aga väga hea oli kõik J

Ja ongi aeg Kolumbiast lahkuda, kuigi sellega ka selline tripp, et ma juba väsinud sellest trippimisest. Igatahes läksin öösel koos 2 uus-meremaa kutiga lennujaama, kuna üksi öösel võib olla ohtlik liikuda, pm 8 tundi siis passisin lennujaamas, siis lend oli aint 20 minutit Bogotasse,8 tundi siin passimist, lend Panamasse, poolteist tundi passimist ja MEHHIKO!!!!Kokku lennujaamas/lennukis tuleb 23 tundi selleks hetkeks kui ma maandun...

Mis mu muljed siis üleüldse on Kolumbiast...nagu vist juba aru oli saada, siis järjekordselt ma armastan seda riiki, aga selle erinevusega, et julgen vabalt öelda, et Kolumbia on siiamaani mu lemmik. Kuigi Boliivia jääb ka väga südamesse, aga Kolumbia oma ilusate randade ja kuuma ilmaga trupmab Boliivia üle. Enne kui ma siia tulin, isegi kui ma juba reisisin LA-s, siis ma kuulsin igalt poolt,et ole ettevaatlik, Kolumbia on väga ohtlik, ka teised reisijad ütlesid seda. Ma võib olla naiivne või mis iganes, aga kohe kindlasti ei paneks ma Kolumbiale „ohtliku“ märki külge, täpselt sama ohtlik nagu kõik teised riigid. Kui mul esialgu oli plaan tulla ainult nädalaks Cartagenasse siis kokku veetsin siin 18 päeva ja hetkel lennujaamas olles seda kirjutades on mul ausalt väga kurb siit lahkuda.

Muidugi see 18 päeva tuli oma hinnaga, sellisega, et Costa Rica jääb mul see reis vahele. Tegelt see otsus tuli juba nädala paiku tagasi, sest hakates uurima, kuidas saada Kolumbiast Costa Ricale ja sealt edasi Mehhikosse, siis vaadates erinevaid kuupäevi ja teid pidi, oleks see tripp mulle kokku kuskil 1000 euri läinud, kui samas nägin et Bogotast Mexico Citysse on lend alla 200 euri ja kuna ma nagunii nii armunud Kolumbiasse olin, siis polnud see raske otsus, et jään siia kauemaks, külastan Medellini ning lähen Mehhikosse paar päeva varem. Mul on nii hea meel, et ma eelnevalt nii vähe asju broneerisin, sest praegu on nii hea teha muudatusi vastavalt tujule.

Vot aga jah lõpetuseks siis, Kolumbia jääb minu südamesse pikaks ajaks ja kes kunagi sarnast trippi plaanib, siis see riik kindlasti listi lisada.

Mud volcano

Medellin

Medellin

Colombian food :P

After I stayed alone to Cartagena I took a day trip to mud volcano. So pretty much on the top of a hill there’s mud pool and thats where I was soaking while a local boy was givin a full body massage. And after there was a lake to jump in and get clean...or sort of clean. I wouldn’t say it’s a must do, but was good fun. The same nigth my hostel organized a work out around the city wall and I tought I’ll join and to be honest I was sure I’m in way worse shape, but managed to complete it all, tho next 2 days my legs were sore as.

And then it was time to leave my beautiful beautiful Cartagena. I took the night bus to Medellin and met up with an australian girl we all met in Minca. So about Medellin,it’s the 2nd largest city in Colombia and maybe some of you have heard that name before, so apparently in the 90.s it was the most dangerous city in the world, but now few years back it was chosen as the most innovative city in the world, so it has done a massive change in 20 years. The first day I arrived we took a city tour (or well, half of it since I had to pick up my laundry :D) and the tour guide was really smart and cool, explained so much about the history of Medellin and Colombia, all about Escobar, coke, killings etc, this country has such an interesting bus also scary history. The same night we joined the pub crawl in our hostel, had a good fun night out, but with the price of loosing the whole next day.I was absolutely wrecked of all the night bus and party and the aussie girl had such a hangover that we literally just played vegetables the whole day. Only good thing we did was going to a colombian restaurant, didn’t had a glue what we ordered, just pointed smth out in the menu, but it was all delicious.

And it was time to pack bags again and make my way to Mexico. At night me and 2 kiwi guys were taking a taxi together to the airport,since it might be dangerous to take a taxi alone at night, but since their flight was earlier I spend 8 hours alone in the airport, then had a 20(!) minute flight, another 8 hours sitting in Bogotas airport, then Panama City, hour and half over there and then finally Mexico city. Alltogether this trip was be 23 hours long and safe to say that I should get some kind of worlds airports loyalty card or smth, since it seems I spend half of my life in the airports.

I also changed some of my travel plans,unfortunately I have to skip Costa Rica, but spend more time in Colombia and Mexico. From Colombia to Costa Rica and from there to Mexico it would have cost me about 1000 euros and then I checked that there are flights from Bogota to Mexico city with less than 200 euros and since I was so in love to Colombia anyways then didn’t mind at all spending few more days there.

But overall, I think everyone have realized by now how much I love this country.When my original plan was to spend a week in Cartagena and then leave for Costa Rica,then ended up staying for 18 days. I was told soooooo often that be careful Colombia is really dangerous, even from other travellers, but I might be naive or smth but I would never label Columbia as the dangerous one..it is as dangerous as any other country. I would even go that far to say this is my favourite so far and although I love Bolivia and still think it’s so special, then Columbia with its amazing beaches, warm weather and friendly locals has topped Bolivia for me.

100000% reccommend and I hope I have a chance to come back here myself as well one day J

Colombia 2 (Santa Marta, Taganga, Tayrona & Minca)

Järgmiseks sihtkohaks oli meil Santa Marta,koos kõigi oma lisadega. Selle all pean silmas, et SM ise ei ole koht, kus midagi meeletut toimuks ning rand on väga kräpp, aga sealt on lihtne liikuda ilusatesse randadesse. Päev peale SM jõudmist läksime bussiga 10 min eemale asuvasse kalurikülla nimega Taganga, mis oli põhimõtteliselt üks tänav ja meri. Otsustasime, et niisama liiva peal lesimise asemel võtame väikse tripi ning läksime paadiga ookeani peale ning seal käisime snorgeldamas ja ujumas. Kui ausalt öelda, siis väga mõttetu snorgeldamis/sukeldumiskoht (kuigi väga populaarne litsentsi tegemise koht),sest kalu oli vähe ja polnud midagi väga vaadata, PEALE mingi faking madu ussi, kelle mina pidin muidugi avastama olles südamerabanduse äärel, elusees pole nii kiiresti ujunud vist.

Järgmine päev läksime Tayrona rahvusparki. Pm seal on hästi palju looma ja taimeliike ning väga suure ala katab ja sinna sissepääsuks peaks maksma kuskil 20 euri. Igatahes ööbisime pargis, koha nimi oli vist Cabo kui ma õieti mäletan ja sinna saamiseks pidime ksukil 1,5-2 tundi kõigepealt läbi pargi matkama. Ma siinkohal ei hakka jällegi mainima, et temperatuur oli kuum ning mul polnud aimugi, et meil matkamiseks läheb ja ainsad jalanõud,mis ma kaasa võtsin olid plätud. Mingi hetk liiva peal kõndides ma reaalselt ei suutnud ja pidin iga 3 sammu tagant põõsa juurde varju hüppama, kuna liiv nii jubedalt kõrvetas mu jalgu. Peale 2 tundi higise,tolmuse,väsinuna ja kõrbenuna kohale jõudes vaatas vastu konkreetne paradiis. Palmid ja helesinine ookean ning sel hetkel ununes see matk hetkega. Ööbisime järjekordselt võrkkiiges, seekord nii hästi ei läind, kui eelmine, ei tea kas vähese alkoholi viga vms, aga öösel saime kõik minimaalselt magada,kuna niiiiii külm oli. Aga see koht muidu oli nagu konkreetne hipikommuun, telgid ja võrkkiiged, väike söömise ala ja meri...ausalt oli tunne,et hea meelega jääks sinna kuuks ajaks ja lõikaks end ühiskonnast natukeseks välja.

Aga ei, sest meil olid plaanid tehtud. Järgmine hommik algas see mõnus matk tagasi ning meie järgmiseks sihtkohaks oli Minca, mille näol siis tegu väikese kohaliku mäekülaga...Seal me ööbisime järjekordselt konkreetses hipikohas. Kuskil mäe tipus suht oli suurte võrkkiikedega hostel, et sinna külakesse jõuda pidi kas 2-3 tundi kõndima või mootorratta võtma jälle(me otsustasime 2. Variandi kasuks :D) seal ööbisime kokku 2 ööd, päeval mõtlesime,et lähme otsime kohviistanduse üles, pidi olema 2 tundi, me lõpuks 4 kokku kõndisime. Ma ei tea mis värk nende matkadega oli, kui mul ainult plätud olid kaasas , ei soovita :D igatahes kohvifarm leitud, omanik tegi väikse tuuri ka seal, liikusime Minca külasse, käisime lõunal, ostsime toorest sokolaadi ja lihtsalt tsillisime hostelis. Täpselt siuke koht kus lesiks päev läbi päikse käes ja loeks raamatut. Peale 2 ööd läksime tagasi Santa Martasse, kus oli mu viimane õhtu koos tüdrukutega ja selle puhul pidasime maha ühe korraliku uneta peoöö.

Järgmine päev läksime tagasi Cartagenasse, kus käisime veel koos söömas (hea oli see,et elekter läks terves linnas ära nii umbes tunniks ajaks, et suht kotis tunne oli sööki oodates,aga neil köögis genekas vms, et toidu saime kätte ikka) siis jätsime hüvasti, nemad läksid Panamasse ja ma jäin veel 2ks ööks üksi Cartagenasse.

Taganga

Tayrona

Tayrona

Minca

Our next destination was Santa Marta, the day after arriving we took a 10min bus to a little fishing village called Taganga and instead of lyeing(?) on the sand all day we decided to take a snokerlling trip,which in my opinion was quite crap (tho Tananga is quite famous destination for people who wanna do their diving certificate)because there was not much sealife to explore, no nemos,sharks,turtles or anything cool, besides one creepy snake and ofc I had to be the one the discover it, while having an heart attack, think I’ve never swam so fast in my life before.

The day after we went to Tayrona national park, which is known for loads of species of animals and plants, we stayed there for a night and I think the beach we stayed was called Cabo and to get there we had to take 1,5-2 hour hike up’n’down hill, but I wasn’t aware that we are gonna hike there, so my only footwear with me were my flipflops and really, not good for hiking. At some point the sand started to burn my feet so after every 3 steps I had to jump in the shadow. But when we finally made it to Cabo I forgot all that hot,sweaty,burning hike in a second, cuz it felt like we entered the paradise, sand was white, water so blue, it was gorgeous. The whole place was like a hipie community, only with tents,hammocks,little food area and beach, absolutely loved it. Felt the whole time that I would like to stay there for a month and just cut myself off from the rest of the world and be there in peace. Once again we slept in hammocks, but this time wasn’t that great, don’t know if it’s because we didn’t had any alcohol this time, but almost none of us couldn’t sleep at night since it was sooosoooo cold.  At night me and Agnetha went for skinny dipping and it was just awesooooome...siluettes of palm trees on the beach, waves, moon, just awesome...another highlight.

Next morning we had this lovely hike back and our next destination was Minca, a little mountain village, also really relaxed and easygoing. Over there we stayed in one of the coolest hostels I’ve been. Hostel itself was pretty much on the top of the hill and they had these massive hammocks,the whole place was sooooo chilled and relaxed, again a total hipie place. Over there we stayed 2 nights, during the day went to look for a coffee plantation, was supposed to be 2 hours, ended up hiking 4 hours again. The owner gave us a little tour and then we went to Minca for lunch, had raw chocolate and just relaxed at the hostel.

Back to Santa Marta where it was mine and girls last night together and for that occasion we had an awesome night out with no sleep at all,but after a while such a good party at least.

Next day we took a bus back to Cartagena, had our last dinner again (when electricity decided to go out in half of Cartagena so we just waited our food there in the dark) And it was time for goodbyes, they headed to Panama and I stayed in Cartagena for antoher 2 nights. Really gonna miss those girls, had such an amazing time in Colombia with them.

Colombia 1 (Bogota,Cartagena & Playa Blanca)

Enne veel kui ma Kolumbia seiklusteni jõuan pean südant puistama kõige jubedama bussisõidu kohta. Igatahes nagu eelmine kord mainisin, siis minu Kolumbiasse minek kestis kokku miskit,mis tundus sada aastat. Kõigepealt La Pazist sain jumala hea bussi, magasin nagu beebi ja siis Cuscosse jõudes lõin paar tundi surnuks ja enda üllatuseks mu järgmine buss, kus pidin veetma 22 tundi oli korralik parsa.Maksin endast arust 3 realise allakäiva tooli eest ja sain täiesti tavalise bussi. Okei vahet pole,elame üle, peaasi,et Limasse jõuaks õigeks ajaks...Aga see buss oli nii logu ja pm me sõitsime kuskil kuristiku äärel,kus polnud enamus aeg mingeid piirdeid ka ees, eriti hea oli see, kui mingi teine buss või veok vatsu tuli ja veel paremaks läks siis kui vihma hakkas sadama...arvate,et see on kõik, OH EI, just enne pimedat kuskil mittekusagimaal mäe otsas läks buss veel katki, et me siis ootasime kuni seda parandati ja võite arvata mis julgusega ma seal edasi istusin, kui väljas oli kottpime. Muide ma ainuke valge inimene seal bussis olin...igatahes ma pole teab mis ajast niimodi oma elu pärast kartnud, ainuke mõte oli,et aeg lendaks nii kiiresti kui võimalik ja ma saaks minna lennujaama, süüa ja oma asju laadida. Õnneks jõudsime ikka elusalt kohale, aga mitte kunagi enam ei võta ma bussi mägises riigis ja see päev lükkas mu tuleviku Peruu reisi ka mitu aastat edasi.

Aga okei, Kolumbia...Bogotasse jõudes olin totaalne zombie, magamata, hirmus ja mis kõike veel ning mõtlesin,et lähen kohe magama, aga kohale jõudes mõtlesin ümber, et mu ellujäämist seal surmasõidul peab tähistama ja püha Patricku päev oli ka ehk 2in1. Sain tuttavaks 5 austraalia tüübiga ja läksime iiri pubisid vallutama ja rohelist õlut jooma, väga kihvt õhtu oli, täpselt see mida ma vajasin peale eelnevat ööd. Järgmine päev võtsime jalgratta tuuri läbi Bogota ja oli siuke rahulik, sõitsime läbi parkide, ülikooli juurest,pea väljakust, jalka väljakust kuni jõudsime punaste laternate tänavale, kus reaalselt,fantaasiale polnud üldse mitte ruumi.2-3 blokki kus see action toimus olid niii imelikud, üksi ei julgeks never ever sinna minna. Kõige naljakam oli see kui alguses kohe sõitsime ühest naisest mööda, kellel pükse jalas polnd üldse (me ootasime et vb pesu väel vms ikka üritavad end müüa) ja ma ei suutnud seda uskuda, pöörasin pea tagasi ja minu taga sõitis üks neist aussi kuttidest ja ta oli sama suures shokis kui mina, võttis päikseprillid eest, suu vastu maad vajunud, vaatas taha ja hea et rattaga matsu ei pannud :D ma tükk aega naersin tema reaktsiooni.

Igatahes järgmine päev tegime graffiiti tuuri ka, kuna Bogotas on tänavakunst väga populaarne. Me käisime mõned kihvtimad läbi, tuurijuht rääkis neist ja seletas artistide kohta. Väga kihvt oli. Kuna see päev sadas padukat siis ülejäänud pärastlõuna veetsime hostelis passides, kuni oli aeg minu lennuni Cartagenasse.

Cartagena oli 100% põhjus, miks ma üldse Kolumbia oma riikide listi lisasin. Ükspäev lampi googeldasin ja pilte nähes oli selge, et see koht on täiesti minu jaoks ja Panama vahetus Kolumbia vastu minu plaanides ja mul oli täiesti õigus. See koht. Wowowowowwww. Mul pole sõnu kui ilus see on, 100% kõige ilusam linn minu Lõ-Am reisi ajal. Sarnaneb natuke Tallinnale, aga veits eksootilisem. Igatahes ümber linna on müür, asub ookeani ääres, kõik majad on värvilised,ilm on jälle soe(!!!!) atmosfäär on nii lõõgastav. Isegi kohalikud käivad siin puhkamas. Igatahes soovitan väga, väga palavalt seda kohta! Siia jõudes sain kokku oma norra tüdrukutega jälle ning järgnevad 11 päeva veetsime koos.

Esialgu olin Cartagenas ainult 1 öö, sest järgmine päev oli tsikiitadel plaan minna kohta nimega Playa Blanca (ehk valge rand)sinna võtsime mingi risu bussi jälle, kus meid poole tee peal maha pandi, sealt edasi võtsime mootorrattad (juhid olid olemas ikka :D) ning vurasime randa. Seal ratta otsas istudes soe tuul puhumas, päike paistmas oli küll siuke tunne, et elu on nii ideaalne :P (ratta otsast maha tulles suutsin ma muidugi oma jalga kõrvetada ehk jälle üks arm juures, tundub nagu koguks neid igast riigist) Igatahes Playa on siis pikk rannariba täis hipihostele ja „restorane“  ning baare, vesi on ilus sinine ehk väga hea koht lihtsalt lõõgastumiseks. Meie otsustasime, et ööbime võrkkiiges ja kui esialgu mõtlesime, et nagunii ei maga seal, et hakkame jooma, siis tuleb hea uni, aga lõpuks ei viitsind enam juua ka, aga uni oli üllatavalt hea. Väga uus ja kihvt kogemus oli ärgata kiiges lainekohina peale,teha 2 sammu ja pm pikali liivale heita.

Järgmine päev tahtsime minna Ilha Grandele, aga see täiesti feil päev oli, kuna meile täiesti valesid hindu öeldi ja saar ise jumala jama oli, ilusa rannaga, aga erilist elu seal polnud nagu Playa Blancal, siis peale 3 tunnist saarele tiiru peale tegemist ja ujumist võtsime mootorpaadi tagasi Cartagenasse ja see sõit oli vapsjee ekstreem, paat reaalselt hüppas üle lainete, pooled inimesed paadis olid läbimärjad ja meie ei suutnud irnumist lõpetada terve tunnine sõit põhimõtteliselt, kuna iga 3 minuti tagant oli tunne,et kohe lendame üle serva :D

Cartagenas olime 2 ööd,käisime peol, kindluses, väljas söömas ja niisama lõõgastusime ja siis trippisime edasi...aga sellest juba järgmises postituses, kui mul lennujaamas igav on :)

Bogota

My Girls!!@playa Blanca

crazy boat ride

Playa Blanca

Cartagena

Colourful streets of Cartagena

Before I start with my Colombian adventures I have to write about the most horrible night I’ve had a longlong time. So as I mentioned my journey to Colombia took something that seemed ages and from La Paz I had a really nice bus, slept like a baby and then arriving to Cusco I had few hours to kill and then to discover that instead 3row cama bus I booked I got the most normal shitty bus ever...I was the only tourist in the bus to start with.But ok, as long as I get to Lima on time I’ll survive....I tought when I sat down. Buuuuuuut the bus drove on the edge of the cliffs, took 22 hours,the road was so curvy and then it started to rain. Think thats scary...just before it got dark the bus broke down, so we had to wait there till they fixed it and quess how badly I wanted to be anywhere else in the world at that moment than this broken bus,on the cliffs,in the dark and rain. Serioulsy haven’t been so scared of my life in ages. Thank god got to Lima safe and sound, but I will never ever take a long distance bus in a mountainous country again and this ride totally put me off from Peru for a while as well.

Buuuut Colombia...after landing in Bogota I was wrecked and tought I’ll go straight to sleep, but after arriving to the hostel I tought I should celebrate the fact I survived this horrible ride and since it was St Paddys day anyways so more reasons for a pint. In my hostel I met 5 aussie guys and the night could begin, so we hit the irish bars,drank green beer and had an awesome night out, really what I needed that night.

Next day we did the bicycle tour through Bogota which was really cool, drove past the parks,university,main square, football stadium AND red latern area, which was sooo dodgy that I don’t even have words to describe. Let’s say fantasy had no room whatsoever over there. The funniest moment was when at the very beginning we drove past a girl with no pants on at all, legs speaded and I was in schock, since we all expected maybe girls in langerie or smth but not that and I turned my head back to see if it actually happend and one of the aussie guys was riding behind me and he saw the exact same thing and had pretty much the same reaction as I did, but when I looked back he took off his sunnies and almost crashed his bike... I couldn’t stop laughing for ages..never would go to that area alone tho.

Next day we did the graffiti tour, which was also really cool, they told us about the meanings of the symbols in the graffitis and about the artists, but it started to rain so heavily that I left before end and rest of the day we spent in hostel doing absolutely nothing till I had to go to the airport and take my flight to Cartagena.

Cartagena to me was the only reason I added Colombia to my S-A travel list. I remember the night in Belfast when I googeled the map of S-A, saw a town by the sea, googeled it and knew straight away this place is for me and I was 100% right.Cartagena is by miles the prettiest city I’ve been in S-A. It’s soo colorful, romantic, cute, vibrant and gorgeous. Surrounded by a wall, by the ocean with loads of little bars, restaurants, street musicians,-sun,it’s just amazing in here! In here I also reunited with my norwegian girls and travelled with them for the next 11 days J At first I only stayed in Cartagena for 1 night, since the girlies were planning a trip to Playa Blanca (white beach) to where we took a shitty local bus again and then half way there we had to change transport and from then we took motorbikes (with drivers ofc) and driving to the beach, warm wind blowing, sun shining, my girls with me I acutally tought live is sooo amazing. (coming off the bike I managed to get a big burn mark on my leg ofc, so another scar for my travel collection)

Playa Blanca was really cool, blue water, loads of hippie style hostels, bars and „restaurants“ on the beach line, nice place to have a chilled night out.  We decided to sleep in the hammocks that night and at first we were sure we can not get any sleep at all and had a plan to get drunk for a better sleep, but at the end didn’t even had to get drunk and still had a really good sleep. And it was so awesome to wake up literally on the beach listening the sound of waves.

Next day we wanted to go to Ilha Grande and stay there for 2 nights, but this day was soo disaterous (?) that after 3 hour walk around the island in a really hot temerature and a swim we all agreed that this is not a place for us and we took a speedboat back to Cartagena. The boat ride was mental, they went soo fast and actually jumped over the waves, half the people were soaked and we couldn’t stop laughing since it seemed after every 3 minutes like we will fall over. Good fun!

Back in Cartagena we spent here another 2 nights, had a night out, loads of mojitos, went to the castle and just relaxed and had girlie time...

About our next destinations after few days when I’m bored at the airport again J

Bolivia (Lake Titicaca and La Paz)

Boliiviasse jõudmine oli minu jaoks nii teistsugune, sest lendasime tumedate mägede kohal ja äkki hakkas maandumisprotsess pihta, kuigi näha polnud mitte midagi muud peale mägede ja mingi hetk olime juba väga madalal, ikka linna (La Paz ehk pealinna) polnud näha. Väga viimasel minutil oli üldse aru saada, et me kuskilegi tsivilisatsiooni suundume. Aga lühiinfona, siis Boliivial on 2 pealinna La Paz ja Sucre ning La Paz asub 3600m kõrgusel merepinnast on linnake mägede küljel ja orus ning kõiki alati hoiatatakse, et siia tulles, eriti lennukiga, võib esimesed päevad väga halb enesetunne olla jne tänu sellele, et linn nii kõrgel asub.

Mina jäin La Pazi esialgu ainult üheks ööks, sest kohe järgmine hommik sain kokku nende toredate norra tüdrukutega, kellega BA-s tutvusin ning läksime Titicaca järve äärde, mis on tuntud kui maailma kõrgemail asuv järv. Kõigepealt sõitsime mingi kohaliku bussiga 4,5 tundi Copacabanani (jah ma tean, kohtade nimed korduvad siin päris sageli)ja see buss oli niiiii ebamugav, mul põlved olid reaalselt surnud sinna jõudes. Võtsime toa ainult 3 peale ehk olid tavalised head suured voodid, vaade merele, käisime söömas ja shoppamas, kuna Boliivias on õhtune temperatuur kuskil 10 kraadi juures ja päeval päris päevitama ka ei lähe, siis mul oli kiiresti vaja pikki ja sooje riideid, sest suure optimistina panin ma kohvri täis tope, lühikesi pükse ja plätusid ainult. Siin müüakse nii kihvte ja kohalike teemadega kampsikuid ja jalanõusid ja värke,et tahaks osta palju,aga kuna tean et mul on veel pool reisi ees, siis ei taha et oleks kohver väga täis.

Copacabanas veetsime ühe päeva ja ühe öö ja ausalt, siis seal midagi väga rohkem teha pole nagunii, sest koht on väga väike ja turistikas. Muide kui me linnapeal ringi jalutasime, siis tuli politsei meie juurde ja ütles, et linnapea tahab meiega rääkida, kuna me nii ilusad :D väga lamp...Aga hästi tore päev oli, ilm oli ilus, käisime söömas, õhtul käisime baaris kohalikku bändi kuulamas ja veini joomas. Järgmine hommik ärkasime vara ja sõitsime paadiga Isla del Solile ehk siis päikesesaarele. Tegu on mägise pisikese saarega, kus on ka natuke rannaosa ning ilus selge vesi, „keskuse“ osa on sadamakai paatidele 3 restorani ja 2 putkat ja liivatee ehk see koht on ideaalne paik end maailmast ära lõigata ja lihtsalt olla. Kuna jõudsime hommikul väga vara juba kohale, siis tegime väikese uinaku ja läksime väiksele matkale mägedesse. Vaated olid päris ilusad ja ilm oli ka megailus.Õhtul läksime tagasi mägedesse ja vaatasime päikeseloojangut. Saarel veetsime samuti 1 öö ning järgmine hommik suundusime tagasi Copacabanasse ning nemad läksid bussiga Peruuse ning mina tagasi La Pazi.

Seekord jäin La Pazi nädalaks. Juba saabudes sain lennujaamas tuttavaks 3 aussi tüdrukuga, kes samas hostelis olid ja nendega koos läksin päev peale saabumist tegema death roadi ehk „surmateed“. Tegu on siis ühe maailma ohtlikuma teega, mis enam õnneks väga kasutusel pole, kuna lähedale ehitati parem tee, aga sinna korraldatakse nüüd rattatrippe, milles on ka tegelikud inimesi hukkunud, aga mitte mingi number autoõnnetuste kõrval.

Igatahes hommikul vara viidi meid 4,5 km kõrgusele merepinnast, anti riided,kiiver ja põlve-küünarnukikaitsmed ning vuramine hakkas pihta. 64km mäest alla. Esimene osa oli asfaldil ning mingi hetk sõitsime reaalselt pilve sees ja näha polnud midagi.  Ja sisi viidi meid sinna reaalsele surmateele, kus oli kivine/liivane/mudane pinnas, tee oli megakitsas, kurviline, ühel pool oli mägi, teisel pool suur kuristik kus mingit aeda ega asja ees polnud ja hoog oli päris korralik. Ses mõttes, et minu silmis see mingi surmaohtlik polnud, sest kes vähegi rattaga sõita oskab, siis kuristikust ikka alla ei pane päris. Aga see öeldud, siis nagu ma enne mainisin, siis õnnetusi juhtub ka ratturitel, sest tegu on ohtliku teega ja kes mind teavad, siis vast imeks ei pane, et ma seal päris korralikult käntsa panin rattaga. Okei, see tegelt oli minu enda süü, sets mulle anti alguses sama ratas mida tuurijuhid kasutavad, ehk paljupalju parem, kui kellelgi teisel seal oli ja kui me asfaldi osa sõitsime, siis ma ikka hoidsin pidureid all ja olin korralik, aga mingi hetk ma sain aru, et minu ratas on peajagu üle teistest ning kimamine hakkas pihta. Ma olin vahepeal pm kohe tuurijuhi taga ja siuke adrenaliin möllas ja õnnek küll suht tripi lõpupoole ma nägin et mu ees on üks suuremat sorti kivi, aga ma ei julgend mööda manööverdada, sest üks teine rattur oli ees, aga ta ratas palju aeglasem tundus, et ma oleks talle reaalselt otsa sõitnud ja panin pidureid nii järsku, et ratas kukkus pikali ja lohises mööda seda kruusateed ja mina siis lohisesin koos rattaga. Terve mu vasak pool oli jumala marraskil ja sinikaid täis ning pluus ribadeks, aga naljakas oli see,et kuna ma olin sellise adrenaliini laksu all too hetk, siis ma ei tundnud valu ega midagi, vaid reaalselt hüppasin rattale ja sõitsin edasi. Alles peale bussis teel tagasi, oli mõte, et päris valus on ja mul õlg vist veits viga sai, sest ma ei suutnud kätt eriti tõsta ega isegi klaasi käes hoida, aga nüüd (nädal hiljem) on asi juba  palju parem, kuigi märk surmateest jääb mu käele vist küll veel pikaks ajaks.

Muidu La Pazi kohta siis järjekordselt ma armastan seda linna :D tean et see lause hakkab kuluma juba, aga no ma ei saa aidata, et see linn mu südamesse puges. Ausalt öeldes, siis see pole ilus linn mitte üldse, aga niii huvitav ja teistsugune kõikidest kohtadest kus ma varem olen olnud. Ja minu jaoks jääb La Paz peolinnaks, sest pidu toimus seal ABSOLUUTSELT iga päev (va. Õhtu enne surmateed)Minu hostel oligi tuntud kui peokas ja seal sees oli üks väga korralik iiri baar. Üks õhtu näiteks sain tuttavaks baari juhataja ja hosteli omanikuga,kellega koos läksime stipikasse, kuna nad teadsid selle omanikku, teine öö läksime route36, mis üks tuntuimaid baare La Pazis ning saime reaalselt 0 minutit und too öö.Tutvusin väga kihvtide inimestega ning veetsin väga lõbusalt aega.  Väga kurb oli taaskord sealt lahkuda. Ma tunnen, et ma kiindun kohtadesse liiga kiiresti, sest nii paljud kohad mu jaoks koduseks muutuvad ja ei tahakski üle lahkuda, aga usun, et on veel palju põnevaid kohti mis mul selle reisi jooksul veel ees ootab J

My norwegian girlies

Lake Titicaca

Sunset

Death road

My left arm day after falling

La Paz

So my next stop La Paz, Bolivia, one of the 2 capitals of the country and the city is 3600meters from the sea level, so everyone coming here are warned to not feel well in the first few days, because of the altitude and I’m not joking here, but I was out of breath after 5 steps, tho didn’t feel anything else bad.

The morning after arriving to La Paz I left for Lake Titicaca to meet up with the norwegian girls I met in BA. First night we stayed in Copacabana ( yes, the place names are repeating themselves) went shopping (since Bolivia gets quite cold, around 10 degrees at night and me as an optimist, didn’t pack any warm stuff with me, so cardigans and closed shoes were well needed)had dinner, walked around the town (btw at one moment policeman approached us and said the mayor wants to speak with us, since we are so pertty, cool, but really random) and in the evening went to the bar, had some wine and coctails and listened local band play music. Really nice day and soooo good to see the girls again. Next morning we took ferry and went to the Isla del Sol (sunshine island) and spent a day and night over there. We hiked a little bit and saw some awesome views,the sunset and just relaxed. In the island there were no cars and the main street was a sandy road by the pier with 3 restaurants and 2 kiosks, that’s it... :D so a good place to just cut yourself from the world and relax.

Next day we took a ferry back to Copacabana, I went back to La Paz and the girls took the bus to Peru.

Next morning after arriving back to La Paz i did the „death road“, which is one of the most dangerous roads in the world and nowadays there is a safer road close by, so no that many cars drive there, but now bike tours are organized over there. We were picked up really early and they took us around 4,5 km high up, gave us our bikes and gear and the 64km downhill cycling could start. I was lucky since they gave me the same bike as the guides were using and it was soooo smooth and fast. So first half an hour we went down the asfalt road  and there I was really careful, useing my breaks really often and avoiding overtakeing people, at some point we actually were in the middle of the cloud,everything was so wet and could hardly see anything, but soo aweosme. Then we had a break and they drove us to the actual death road. It was soo cool, the road was narrow, curvy and one side was a mountain and the other side a massive cliff down, and since it was downhill the speed was quite high as well. And I got bit too carried away with my awesome bike and the speed and fell with my bike, not over the edge, just on the road, but since I pressed the breaks on a realllllly high speed my bike was skiing on the ground with me, so my whole left side is scratched, bruised and sore. But it was my own fault, since I went wayy too fast....if going with decent speed and using breaks, its not dangerous and even after my fall I enjoyed every second of this day. At first after I fell I was so full of adrenaline and just jumped back to the bike and kept going fast, but afterwards sitting in the bus it all went really really sore, I wasn’t able to lift anything with my left arm for a week, but it’s all better now...:)

Despite my accident I would recommend everyone to do death road, it just fills you up with adrenaline and is seriously one of the coolest things I’ve ever done.

So about La Paz, once again, I LOVE this city, I’m not saying it’s beautiful, cuz it’s not, but it’s soo cool and different from any other places I’ve ever been in my life. To me La Paz is officially the party town, since there was party EVERY single night (besides the one before death road) and they ended so cool, for example one night I ended up in a stripclub with the owner of the hostel, bar manager and few bar staff, the next night we went to route 36 which is quite known bar in La Paz and had absolutely 0 minutes sleep...So yeah...La Paz for me was loads of party and hardly no sleep, but will miss this place soo much and met so cool people here. Defo one of my favourite places I’ve been so far.

Paraty

Peale Rio melu ja olu oli vaja natukeseks hinge tõmmata ja akusid laadida. Otsustasin minna kohta nimega Paraty, mis jääb Rio ja Sao Paulo vahepeale. Paraty on hästi pisike linnake, mida tahetakse ka Unesco pärandisse kanda ja vanalinna osa on täielikult munakividega kaetud, autod linna keskel sõita ei saa ja sel hetkel oli Paraty 100% see, mida ma vajasin. Kuigi minek sinna on seiklus nagu ikka minu puhul. Mõtlesin  siis, et ilmun bussijaama Rios kohale pool tundi enne bussi väljumist ja mis välja tuli, et ohoo kõik bussid järgmiseks 5ks tunniks on välja müüdud ehk seal ma siis passisin üksinda 5 tundi ja mu buss jõudis Paratysse alles kell 1 öösel. Mul polnud halli aimugi, kus mu hostel asub, õnneks üks brasiilia tüdruk bussist tuli aitas mul otsida, üks hetk kõndisime tänaval (peatänaval) ja KÕIK tuled läksid äkki kustu, mul süda lihsalt kukkus saapasäärde, sest nägin et üks auto peatus meist mingi 20 m eemal ja mingi ilma särgita tüüp hakkas meie poole kõndima. Reaalselt ma mõtlesin, et mis kasu mu pipragaasist on, kui see mul kohvripõhjas luku taga on :D Ilma naljata see hetk ma arvasin et kõik mu asjad lähevad, aga ÕNNEKS oli see särgita tüüp selle tüdruku sõber, kes mind aitas ja nad ilusti mind autoga hostelisse ära viisid.

Esialgu plaanisin Paratys veeta 2 ööd ja lihtsalt välja puhata, aga sattusin selle puhkamisega veits hoogu ja kokku olin seal lõpuks 4 ööd. Lihtsalt nii hea rahulik oli, linn pm suri peale südaööd välja, nii et sai vara voodisse ja hommikul vara üles.Üks päev tegin dziibi tuuri, mis viis meid erinevate koskede juurde ja cachaca tehasesse (kohalik alkohol, millest caiprinhasid tehakse) Ühe kose juures olid siuksed suured kivid,aga nad olid lamedaks läinud ja neilt sai vette liugu lasta, see päris kihvt oli ja üldse nägime looduslikult väikeseid ahvikesi ja banaane kasvamas ja hästi kihvt päev oli.

Järgmine päev võtsin paadi tuuri, millega läksime seilama ja siis vahepeal tegime peatusi pisikestel saartel ja randades. Samuti supper kihvt ja lõõgastav oli.

Ega mul tegelikult väga rohkem midagi rääkida selle kohta polegi, sest palju aega veetsin lihtsalt lebos, aga Paraty samuti koht, kuhu soovitan minna, kuigi üksi võib-olla veidike igav, kuna seal linnas nagu ma juba mainisin suurt ööelu pole ja üleüldse tundub paarikeste ja perekondade puhkuse kohana, sest peale minu käisid enamus inimesi seal ringi käest kinni :D aga mulle oli seda kohta küll vaja, et natuke taastuda.

Muidu sealt lahkumine jälle teema,ma ikka nii organiseerimata, et vahest päris kurjaks saan enda peale kohe. Igatahes  27.02 mul on lend Boliiviasse Sao Paulost ja 25.02 läksin bussijaama et piletit Sao-sse osta ja mis tuli välja, et terve järgmine päev on kõik bussid välja müüdud...paaaanika, kuna ülejärgmisel päeval bussi võttes ma oleks lennust juba maha jäänd. Aga järjekorras seistes üks kohalik ütles, et nad alati jätavad 4 kohta bussis müümata,et peab järgmien hommik vara kohale minema ja proovida neid kohti saada, ehk ma siis ärkasingi 6.40 üles, et minna bussijaama ja õnneks näkkas, sain lõunasele bussile koha.

Buss vahepeal sõitis vapsjee mägedes, et mul olid kõrvad lukus ja olime pilvedest ümbritsetud. Sao Paulosse jõudsin õhtu ja kuna mu hostel megavaikne ja igav oli, siis oli järjekordne vaikne õhtu. Järgmine päev käisin veits linnapeal, aga mulle siin eriti ei istu...okei ma pole küll palju näinud, aga Rio sümpatiseeris kohe, aga siin kuidagi palju räpsem ja koledam. Hetkel istungi lennujaamas ja ootan lendu La pazi. Järgmine peatus- Boliivia.

with Narissa

Slide down rock

Historical center in Paraty

After Rio I really felt that I need to go and just relax and detox for few days and I decided to go to a place called Paraty, which is almost half way between Rio and Sao Paulo.

The trip there was ofc different as per usual for me. So anyways I went to the bus station in Rio thinking to buy a ticket to a bus half an hour later, but no...all the buses for the next 5 hours were sold out, so I just sat there for 5 hours alone being bored. And since I spent my whole day waiting I finally arrived to Paraty at 1am in the morning and didn’t had a glue where my hostel is. Thank god there was this brazilian girl in the bus and she helped me to find this, but when we were walking in the main street, ALL the lights went off and it was pretty much pitch black and then I saw this car stopping and a guy without shirt coming towards us. Honestly my heart was beating so fast, since in my head he was about to robb and kill us there in the dark, but he was the girls mate and they gave me a ride to my hostel so all ended well J

In Paraty I mostly just relaxed, it’s a really small and quiet town and most of the people visiting it are either couples or familys...and then there was me :D

One day I did the jeep tour, which took us to some really pretty waterfalls and cachaca destillery (local spirit they use for caiprinhas). One waterfall had this massive rock, but it was smooth, so we could all slide down from it, that was pretty awesome.

Next day I did the boat trip, so we were just sailing around, went to some small beaches and just swam there, was also really nice and relaxing day.

At first I was planning to stay there for 2 nights, but fell in love to this place and got bit too carried away with the relaxing part, so ended up staying for 4 nights.

After I went to Sao Paulo for one night, but didn’t do much, since my hostel was really quiet and I got there quite late. And on the 27th of February I had a flight to Bolivia.

To sum up my Brazil experience then I absolutely LOVED my 2 weeks over there and if it wouldn’t be so expensive I would stay there for a long long time. This country just has everything-mountains, waterfalls, beaches, rainforests, culture, sunshine, an amazzzzzzzing place to go.