Saturday, September 25, 2010

Aega võttis, aga siia ma jõudsin...

Hei hei...Lõpuks hakkasin blogi pidama...olen juba 4 päeva hoogu võtnud,aga pole kuidagi alustada viitsind,aga nüüd ma siis räägin kõigest,mis on toimunud ja mis mulle hetkel meelde tuleb.
Alustan lennureisist, mis kestis 35 (!) tundi.Lennu lõpuks oli tunne, et enam ei mäletagi elu väljaspool lennukeid ja lennujaamu. Alustasime oma seiklust koos Krisi ja Janetiga Tallinnast, edasi läksime Milaano-Abu Dhabi-Singapur-Brisbane. Kokku oli 4 tõusu ja maandumist, ehk pea oli megauimas nendest rõhkude vahest.
Kohale jõudes oli siin kell 9 hommikul alles ja tegelt on isegi hea,et ma enne ei viitsinud blogiga tegelema hakata,sets esimesed 2 päeva oli mul siuke mase peal ja ma ei saanud üldse aru,miks ma siia tulin ja mida ma teen, sest ilm oli megahalb,hall ja vihmane ning meie hostel on siuke rotikas, et ma ei suutnud esimesel päeval ette kujutada et ma siia terveks nädalaks jään.
Esimesed päevad oli kõik niiiiiii sassis, esiteks on ajavahe 7 tundi (minul siin on kell 7 tundi ees, ehk msn-is ärge mind väga oodake, kuna ma hetkel saan viimasena käia netis, kui teil on kell 14 päeval,aga siis kõik tööl v koolis)ja tänu ajavahele ja pikale lennureisile on meil kõik nii sassis, kella 6st õhtul oleme kõik nii väss et tukume ja poolest ööst ärkame üles. + siin on vasakpoolne liiklus. Ma oleks 1 korra äärepealt auto ette jooksnud,kuna vaatasin valele poole,et autot ei tule, ehk vääääggga vajab harjumist.
AAGA nüüüd täna 23. sept...(btw ilusat sügise algust teile kõigile) oli mul meggggaaaa hea päev :P ma vist sain tööd endale...ja see megavinks vonks,sest ma täna alles 1.st päeva üldse cv-sid jagamas käisin. Ühesõnaga sain ma baari tööle ja nädalas pean 18 tundi töötama,siis saan seal tasuta elada ja neti ka vist(loodetavasti) ja mis üle 18 tunni,saan palgana kätte. Aga see värk mul täiestiiii joppamise peale oli..et ma juba olin teel hostelisse,ja sellest baarist mööda käinud,kui mõtlesin,et savi, viskan sinna ka ikka ära. Kui ma olin 500 m eemale kõndinud baarist,hellas omanik,et kas ma juba täna õhtul saaksin proovikale minna. Kella 4-6 olingi siis proovikal ja hea laks see, et siin igal klaasil on nimi ja täiesti tundmatud joogid ja kõige rohkem raskusi oli mul arusaamisega,et mida tellitakse,sest kohalikel suht jõhker aksent...muidu suht hästi vist läks,vähemalt öeldi küll,et ma sain töö,kuigi neil homme ja ülehomme veel rahvas proovikale lähevad. Juhhhheiiii J
Mis veel,et AUSTRAALIAS ON MAAAILMA SÕBRALIKUMAD INIMESED!!!!! see on uskumatu,kui viisakad,sõbralikud ja naeratavad suudavad inimesed olla. See on lihtsalt nakatav. Kõik masenduses eestlased peaks siia korra tulema,sest kõiki neid õnnelikke inimesi nähes läheb endal ka tuju paremaks :)
Igastahes mingi pikk ja igav kiri tuli, aga nüüd teate, et ma olen kohale jõudnud ja hetkel tundub elu väga lillllllllll :)
Jeiiii,mu elu esimene blogi postitus.

No comments:

Post a Comment