Roadtrip1, Cairns, Roadtrip2 ja jõulud + kõik muu vahepeal :D

Nii kaua on jälle möödas ja palju asju on vahepeal juhtunud, et ma ei teagi kust alustada.

Igatahes Bundabergi tolmu pühkisin jalgadelt 26 oktoober ja põrutasin koos Emma ja Connoriga (iiri paar mu hostelist Bundabergis) Cairnsi poole. Cairns on põhja Austraalias üks suurimaid linni. Tegelt ta suur ei ole, aga nagu keskus ja mulle niiiiiiiiiiiii meeldis seal. Seal on täiega äge lagoon ja pidu käib iga päev esmaspäevast pühapäevani. Tegelt see rohkem siuke puhkuse linn, et isegi backpackerid rohkem lihtsalt läbi sõidavad nädalaks või kaheks kui et paiksemaks siin jääksid. Aga jah mulle väga väga meeldis, ma arvan , et peale Byron Bay see mu teine lemmikkoht siin. Kliima on Cairnsis troopiline ja ma kerge kuumarabanduse äärel pool aega olin, aga õnneks toas oli kliimaseade, et magada sai ok-lt jne. ma mõtlen, kas Bundabergi lõpust ka midgai mainida on...ega väga vist pole, et ma parem hakkan meie roadtripist rääkima. Kõigepealt peale Bundabergi jõudsime Gladstone, kus me saime kokku mu sõbra Brendaniga ,(kellega mul eelmine aasta aastavahetuse roadtrip koos oli) kes elab Gladstones. Ta miinide peal töötab juhatuses ja täiega hästi läinud ja pm läksime sööma, ta firma kõik kinni maksis, siis ööbisime tema juures, basseiniga maja ja värki, täiega äge :P ja üldse tsill oli teda näha üle pika aja jälle :P Järgmine hommik startisime lõuna paiku, tegime kell 1 päeval Rockhamptonis peatuse, ja võtsime väiksed joogid ( see on reisimine iirlastega :D) ning jõudsime õhtuks Airlie beachi, kuhu jäime 2ks ööks. See väga väike aga tsill puhkuse koht, kus jälle pidu paistab kogu aeg toimuvat :D seal nii naljakas asi juhtus, nimelt läksime skuutritega veepeale sõitma ja ma sõitsin Connoriga koos, et ma juhtisin ja ta taga istus. Ja ta pani ka köes käepidemele ja me sõitsime ja üks hetk ta ütleb, et ma hoogu maha võtaks, sest asi hakkas veits liiga kiirust üles võtma,ma hakkasin käsi lõdvemaks laskma,siis märkasin,et hoopis tema hoiab oma käsi kramplikult selle käepideme ümber, kus gaas ja ma üritasin karjuda,et lase oma käed lahti, aga ta ei kuulnud ja skuter võttis aina enam hoogu ja mida kiiremaks skuuter läks seda rohkem Connor karjus, ma hakkasin selle peale ta käsi taguma,et ta need lahti laseks, aga tüüp oli nii surmahirmus,et kramplikult hoidis kinni ja lõpuks me sõitsime juba 71km/h, kui tegelt öeldi, et nad sõidavad a la 60-70km/h üldse. Ma isegi ei mäleta enam kuidas  ta lõpuks oma käes lahti lahsi gaasilt, aga ma olin lõpuks nii naerukrambis, sets tüüp kisas nagu naise muselja taga ja ma lihtsalt ei osand midgai teha ka enam ja see, et mina naersin ajas teda veelrohkem paanikasse, et ühesõnaga huumor kuubis oli see sõit :D :D peale 2 ööd Airliel startisime Townsville poole ja mõtlesime sinna ööseks jääda,aga läksime jalutasime linnapeal ja sõime ja pm see nii tühi ja igav oli,et me hoopis kohe Cairnsi poole hakkasime jälle sõitma ja jõudsime alles kl 11 õhtul kohale. Laupeval , millal oli ka halloween ja kuna esimene hostel kus me olime, oli linnakeskusest a la pool h kõndida ja selleks ajaks kui me üldse Cairnsi jõudsime oli kõik rahvas maani täis, ehk minu halloween möödus voodis L nuuks, eelmine aasta kui ma töötasin, siis mõtlesin, et see aasta tahan täiega ägedat kostüümi ja pidu aga jah, niipalju siis sellest. Ja ühesõnaga kohale me jõudsimegi. Ma esimsed 2 päeva niisama lebotasin ja magasin ja peale seda hakkasin suht käbe tööd otsima ja läks õnneks, sest juba esimene reede siin olles veetsin ma 10 tundi tööl. Mulle alguses räägiti, et siin megaraske tööd leida, aga mul täiega õnneks läks, et sain suht kohe 3 proovipäeva ja esimese koha proovikal sain tööd ka kohe, et ei pidanud teistele minemagi. Koha nimi kus ma töötan on Salt House ja see on niiii peen baar, et alguses kui ma oma cv.ga sisse astusin mõtlesin, kas ma üldse julgen seda pakkuma minna. Meil on 2 baari, üks väljas ja teine sees ja väljas on suuuuur ala ja seal nagu bassein läheb laburündina läbi baari+ asume kohe ookeani ääres ja üldse seal mingi 100 kokteili, ma ei oska pooli neist hääldadagi. Mis veel meeletult kaunis, et me peame kandma musti pikki pükse, kinniseid jalanõusid ja musta vormipluusi ja kujutage nüüd ette neid riideid ja 35 kraadi kuuma. Õnneks see baar küll väga peen, aga inimesed tsillid, et ei pea mingit esmaklassilist teenindust tegema vms...vähemalt baaris mitte, et suht tsill olek sellest suhtes. Igatahes ma töö üle happy happy happy .Ma tegin ühel  teisipäeval ultimate party pub crawli, et ostsin pileti ja siis punase double deckeriga sõitsime õhtu jooksul läbi 5 baari. Alguses ma mõtlesin,et teisip arvatavasti suht igav, ja esimesed 3 kohta olidki suht tühjad, aga õnneks see ultimate party organiseeris igast mänge ja asju,et oli suht naljakas, aga viimased 2 kohta jumala rahvast täis olid ja lõppkukkuvõttes hea õhtu oli. Kahju, et ma muidu väga peole ei jõua, sest lõpetan nädala sees kuskil 12-1 paiku öösel töö ja nv 2-3 paiku ja siis jalad konkreetselt surevad, et ma lonkan koju. Nii kaua kui ma tööl käisin ma väga palju muud ei teinudki, sest päris pikad ja väsitavad päevad olid. Aga enne kui me Cairnsist lahkusime võtsin ma viimase nädala vabaks, et midgai huvitavat teha ja esimene tripp oli meil Cape Tribulation, mis põhimõtteliselt on vihmametsa reis. Hommikul vara võttis buss meid peale ja esimene peatus oli mingis väikses karuperse linnas, kus meil oli jõe peal krokodilli tuur, meeletu kroxi tripp oli see küll, sest me ei näind ühtegi krokodilli, lihtsalt mingi sogane vesi ja vsjo. Edasi järgnes vihmametsa tuur, kus giid rääkis taimedest jms asjadest, mis mind unisel hommikul üldse ei koti. Siis jõudsime Cape tribulationi ainukesse söögi ja majutuskohta, kus meil oli lõuna ja saime randa minna, aga tänu millimallikatele v ma ei tea täpselt, mis see eesti keeles on (jelly fish) ei saand ujuma minna, rand iseenesest oli ilus oma valge liivaga. Peale sööki hakkasime tagasi sõitma, kuid käisime veel n-ö loomaaiast läbi, kus olid kroksid ja saime kängurusid toita, mis oli tsill ningtegime veel paar peatust ja mingi kl 6 paiku jõudsimegi tagasi Cairnsi. Selle reisi kohta ma ei oskagi midagi öelda, ma ei kahetse, et läksin, aga samas uuesti vist ei viitsiks, sest taimed ja nende elulugu ei eruta mind väga, ja pool tuuri sellest koosnes, kuigi vihmamets oma troopilise õhu jms on suht tsill.

Tegelt tuli mulle just meelde, et enne Cape tribi võtsin ükskord päeva vabaks ning läksime koos Stepheni ja Fabianiga Great Barrier Reefile, mis on suht tuntud a la loodusime vms. Pm on tegu veealuse maailmaga, kes juhuslikult aru ei saanud ja great barrier reef ongi tuntud, et tal on imeilus veealune elu ja korallid jms. Igatahes me kolm võtsime päevase reisi ühe laevakesega, kus sai snorgeldada päris palju ja käisime kõik sukeldumas ka. See oli ilus jms, aga ma käisin mõned aastad tagasi Egiptuses ka sukeldumas ja mul kuidgai meeles, et seal oleks nagu rohkem värvilisi kalu ja ilusaid koralle näind, AGA mida Egiptus ei suuda kuidgai trumbata on see, et ma reaalset nägin haisid. 3 haid ujusidmingi paar meetrit eemal, 2 neist olid väiksemalt ja veits ümarama lõuaga, aga üks oli suur ja täpselt nagu kuskilt õudukast ehk suht kriipi, aga pm sellega oli mu päev tehtud ka. Millal veel avaneb mul võimalus ( või julgus) haidega koos ujuda. Ja suuri kilpkonni nägime ka ujumas.

Järgmine tripp oli meil White water rafting, mile näol on tegu väikse seltskonnaga, kes sõidavad kummipaadis mööda jõge alla, me nimelt käisime Tully jõel ja tegime ekstreemse variandi sellest üritusest ehk extreme raftingu. Vahepeal olid mingi igavad kohad, aga vahepeal täiega järsud ja suurte kividega langused, et suht äge ja huvitav oli. Paadis oli meil 5 inimest ja instruktor ning mingi hetk kõik pidid kuskile paadi otsa jooksma ja paat ümber käis ja me paadi all ja üks koht oli kus hoovus v mis iganes asi oli nii tugev et kõik hüppasid paadist välja ja vesi lihtsalt kandis kaasa, aga seal hakkasid mingi väiksed lained tekkima ja need otse näkku lõid, ehk tegin silmad lahti, et vaadata mis toimps ja hingata- sain lainega näkku ja nii mingi 5 korda järjest, elu käis kergelt silme eest läbi juba :D veel olid seal 3 kaljut kus me käisime vette hüppamas ja kallastel olid niiiiiiii ilusad joad ja asjad.  Kokku kestis see asi 4 tundi koos lõunapausiga ja jäin asjaga väga rahule, sest sain korralikult kiljuda ja muljuda ja jälle siuke asi mida ma suure tõenäosusega enam kunagi ei satu tegema, sets mingi ekstreem raftingut emajõel ma ette ei kujuta.

Rohkem me trippe ei teindki, sest need juba väga kalliks läksid ja rohkem sealkandis midgai väga põnevat teha polnudki. Aga eelviimaseks õhtuks bronasime siuke paketi, et õhtusöök ja mustkunsti etendus. Valida sai 4 erineva restorani vahel ja sellest sõltus ka hind, kuna esimene oli rohkem kohviku moodi ja viimane hull peen. Me valisime 3 variandi ja jäime supper rahule. Pm asus retoran kohe ookeani ääres ja see õhtu oli hästi mõnus soe aga mitte megapalav. Me saime 3 käigulise õhtusöögi ja toit oli supper. Eelroaks olid parimad kalmaarid ( ma tegelt ei tea kuidas need eesti keeles täpselt on, aga peaks midgai siukest olema) mida ma elu jooksul olen söönud, pearoog oli Austraalia special ehk känguru, krokodilli, buffalo liha, emu vorst ja barramundi(kala) filee ja maguskartul( see oranz kartul) ja magustoiduks vahukommi pavlova kook. Etendus oli ka supper, Sam Powersi show ja ta ise täiega naljakas, et ma megarahule jäin. Peale neid läksime kasiinosse black jacki mängima :D ma esimest korda elus kasiinos mängimas ja mulle täiega meeldis, me ei võitnud midagi aga väga palju ei kaodanud ka, tsill oli.

Ja 10. Dets oligi aeg Cairnsiga hüvasti jätta, millest mul megakahju, sest mulle tõesti meeldis, kuigi see palavus oli küll killer. Edasi tuleb veits masejuttu, sest tegime vale otsuse, mis meil palju närve sõi. Igatahes otsustasime Stepheniga (mu parim sõber Bundabergist, kellega ma koos reisin nüüd) et ostame auto kahepeale, sest sellega odavam Sydneysse uueks aastaks minna+ mugavam ka, et saab vahepeal igast peatuseid teha+ minu seljakott millega ma poolteist aastat tagasi siia tulin on asendunud 2 suure kohvri ja 2 väikse kotiga ehk bussiga reisides nõme neid kotte ka tassida. Mul üks töökaaslane andis ühe auto nr, mis asus linnast veits väljas ja hind oli hea, tegime proovisõidu ja auto sõitis hästi, kõik nagu toimis, kuna auto polnd registreeritud enam ja kindlustust ka polnd, siis alguses oli, et peaks ikka garaazi viima vms(mida olekski pidand tegema KOHE, aga see hea tagantjärgi tarkus)aga kuna me suht kohe varsti pidime Cairnsist lahkuma ja suht kiireks läks selle asjaga ning omanik tundus tore mees ja ütles ka, et üks ukselink ja üks aken jamavad aga muidu ok,otsustasime auto ära osta. Kui maksmiseks läks saime veel 200 dollarit alla ehk väga hea hinnaga. Paar päeva hiljem läks Stephen garaazi, et ülevaatus jms teha, et saaks kindlustuse tehtud ja tuli välja,et autol päris palju oleks vaja paranda, et midgai ohtlikku polnd, aga a la 3 rehvi oleks pidanud uued panema+ mootoril mingi asi oli ja selle parandamine oleks läind kokku sama palju maksma kui terve auto hind, millega me ta ostsime ja oleks pidanud veel kauemaks Cairnsi ka jääma. Ühesõnaga mõtlesime, et kuna meil kummalgi eriti raha polnd peale neid trippe ja asju, et sõidame Sydneysse, kui tööd saame laseme korda teha. Ja hakkasimegi sõitma Airlie Beachi poole, kus meil oli Whitsunday saarte reis broneeritud. Olime 20 km Bowenist väljas ja Airlieni oli 50 km kui äkki vaatan, et ment on tuledega taga. Edasi toimus see, et mul oli kerge paanika ning õhtu lõpuks oli mul 800 dollarit trahvi,kuna mina olin roolis sellel hetkel, autolt võesti numbrimärgid ära ja me ei tohtinud sellega edasi sõita ning politsei viis meid tagasi Bowenisse, et me saaks bussi võtta ja Airliele sõita, kuna järgmine hommik oli meie reis, auto jäi kuskile karuperse kohta seisma teeäärde ja autovõti oli võhivõõra inimese käes, sest kui me bussipiletit ostsime, siis naine, kes seal töötas ütles, et me ei tohiks jätta autot nii mitmeks päevaks sinna ( 3 päeva oli Whitsunday) muidu pole autot alles enam kui me tagasi, et ta nagunii seda marsuuti sõidab, et viib kuskile turvalisemasse kohta kuniks me tagasi. Ühesõnaga EI olnud tore päev, ma isegi usun, et üks hullemaid mu reisi jooksul, ainuke asi miks ma konkreetselt peale kõike seda jada närvide juurde jäin oli Stephen, kes lihtsalt nii rahulik oli. Tegelt oli aru saada, et ta väga häiritud, aga ta nii rahulikult üritas seda võtta, et ma ka üksi ei viitsind kahe eest paanikat teha, kuigi tuju oli küll suuuuuuuur null.

Igatahes lõpuks me Airliele jõudsime ja käes oli aeg Whitsunday-de jaoks (googeldage, sest see paradiis näeb välja ja minu vuhvel kaamera  postkaarte ei tootnud kahjuks). Whitsundayd on siis saarestik great barrier reefil ja palju on pisikesi saarekesi ja neid külastatakse seilates,  kestvused ja paadid on erinevad. Meie valisime 2 ööd/3 päeva Atlantic clipperil, mis on kõige suurem peopaat. Paadid jagunevadki 2ks, on sukeldumispaadid, kus kell 7 hakatakse sukelduma ja on peopaadid, kus pidu ja muud möllud ka snorgeldamise ja sukeldumise vahepeal ja meie laev oli see põhipeo koht. Tegelt ausalt öeldes ma ootasin midgai suuremat, asi lihtsalt selles, et mulle reklaamiti nii whitsundayd kui atlantic clipper täiega üle. Whitsundayd olid ilusad, ma ei vaidle vastu, selge vesi ja valge liiv- paradiis, aga samas näiteks ujuda sai aint sukeldumiskostüümis tänu jelly fishile jälle, mis veits võlu ära võttis ja ma ootasin lihtsalt rohkem sellest. Laevaga sama, et ma kujutasin ette et pidu veits metsikum on või rohkem, et oli küll, et rahvas jõi ja värki ja kui meeskond mänge ja võistlusi korraldas oli küll nalja rohkem kui krooni eest, aga kui need läbi said, siis kuidagi uimaseks muutus see asi. Aga samas ei nurise, ülejäänud paadid olid juba kell 9 vait kui meil alles hakati muusikal volüümi keerama,meedkond oli äge ja meie paadil oli suur mullivann, toru, kus sai paadi pealt vette lasta ning hüppelaud, et kõik oli tegelt väga tsill ja need 3 päeva merel kuidgai see autojama, mis tol hetkel väga värske oli tundus ka kaugena. Samas mul see nädal vist neetud oli, sest kuskilt ma pole kindel, aga staff ütles et Whitehaveni rannast sain ma sandflydelt (putukat, ei tea jälle eestikeelset nime) hammusta ja mitte paar korda nagu enamus, vaid mingi 60-70 korda, ehk põhimõtteltiselt ma sügelesin igalt poolt ja nägin välja nagu mul oleksid tuulerõuged kui ma seal paadilt tagasi tulin.

Airlile tagasi jõudes meie äpardused ei lõppend, nimelt järgmine päev sõitis Stephen tagasi Bowenisse, et ajutist registreeringut saada, et me saaks Bundabergi sõita autoga ja kui ta kohale jõudis polnud majas elektrit, ehk keegi ei teadnud kas nad üldse avavad see päev, siis kui elekter lõpuks tagasi tuli, siis tuli välja ei ta passi maha unustas, ehk ma pidin bussiga kuskile iks kohta Airlie büroosse minema, et nad saaksid seda skännida Bowenisse, siis neid midgai seal jälle ei töödanud, mul juba närvid jumala otsa korral, et me ei saa never seda autot kuskile liigutada. Lõpuks sai ta paberid kätte ja läks auto juurde ning siis hellas mulle, et autol on tagaaken sisse löödud. Nagu mismõttttttttes, sela polnd mingit bensukat ega pöördekohta lähedal, et keegi lihtsalt jäi seisma, lõi akna sisse ja läks minema, mul kottides oli veel pudi-padi, see alles, stereo alles. Ma ei saa aru miks inimesed nii kurjad on L igatahes LÕPUKS saime hakata Bundabergi poole sõitma, vahepeal vihma sisse sadas ja üldse kaunis sõit, sest me enne südaööd pidime kohale jõudma, sest sint senikaua see ajutine kindlustus kehtis. Rockhamptoni juures sõitis ment meie taha, nägi et meil tagaakent ega numbrumärke pole, sõitis ette vaatas eest  ma,sõitis uuesti taha, ma et appi kuigi meil paberid olemas, ma ei taha et meid kinni peetakse, Stephen arvas et siis panevad vilkurid tööle kui teel siuke koht tuleb, kus me kinni saaks peatada. Igatahes nad sõitsid meie taga tükk aega ja siis pöörasid minema. Meil oli, et mida hekki, kui meil pole akent ega numbrimärke, siis nad ei pea kinnigi, ja kui kõik olemas, siis mingi jõhkrad trahvid. Teepeal ka veel mingi õnnetus oli, et pidime mingit iks mudateed mööda sõitma vahepeal. Tegelt ka nagu tundus, et need jamad ei lõppegi ja ainuke soov oli lihtsalt kohale jõuda,sest me mingi 10 h jutti sõitsime. Lõpuks jõudsime kohale alles pool 3 öösel, aga NIIII hea oli näha kõiki sõpru ja lihtsalt sealt autost välja saada. Bundas olime 2 ööd, siis olime veel 2 ööd Brisbanes (deja vu, et kõik teed mind sinna alati viivad) Hetkel on auto Bundabergis ja me oleme oleme suunal Sydney poole ja pole halli aimugi, mis auto ja trahvidega teeme L

Ahjaa unustasin mainida enne veel, et kui me oma roadtrippi lõunasse hakkasime tegema ja enne kui ment meid kinni pidas, tegime peatuse veel Townsvilles ja sealt läksime Magnetic islandile, mis pisike saar, vaid 15 min praamiga mandrist ja seal väga ilus. Hostel oli seal kämpingute stiilis, aga kohe ookeani ääres. Me pidime ainult 1ks ööks minema, aga koht meeldima hakkas ja lõpuks 2 ööd olime seal. Päeval käisime austraalia stiilis loomaaias, ehk nägime känkse, krokodille (ise hoidsime väikest krokodilli süles ka), toitsime mingit lindu nii, et panime sihvka seemne huulte vahele ja lind sealt võttis selle, mingeid sisalikke hoidsime veel süles ja ma nägin esimest korda oma elus KOALAT!!!!!! Jeeeeeii,,, nad nunnud ja uimased, aga pehmed. Btw krokodilli nahk kõige pehmem üldse, mida ma vist katsunud olen. Õhtul oli torm, et vihma sadas ja välku lõi ja see ebareaalne oli, sest taevad pidevalt valge oli ja megatsill oli istuda õues ja vaadata seda kõike.

Nüüd täna kui ma oma elu pikimat postitust vist lõpetama hakkan on käes JÕULULAUPÄEV!!!mu kõige lemmikum päev aastas! Kuigi võib arvata et jõulutunnet väga pole, kui hommikul käisime rannas, päike paistab ja kuum on. Jõulud veedan ma BYRON BAYS, mis mu absoluutne lemmikkoht Austraalias. Väike surfilinn, Austraalia kõige idapoolsem punkt asub siin, atmosfäär on megatsill, pidu iga päev, noored inimesed igal pool,ühesõnaga love love love! Rentisime sõpradega 9 peale maja siin ja üritame viisakaid jõule korraldada. Maja on meil nädalaks, siin tohib olla 5 inimest ja ma arvasin et raudselt ongi mingi väike aint 5le inimesele aga maja on suppper luks. Suured voodid, 2-kordne, basseini, grilli, nahkdiivanite, suure tv-ga. Ühesõnaga supper. Seltskond on ka parim mida tahta, need inimesed, kellega ma 6 kuud tagasi Bundabergis tuttavaks sain ja kes sellest ajast peale on nagu pere. Meil on 3 eestlast koos minuga, sotlane, 4 iirlast ja inglane ja kuna teised jõule 25. Dets tähistavad, siis täna me teeme eesti jõulud. Temme sealiha,hapukapsa ja ahjukartulitega ning kräsupea kooki ja homme nemad teevad nende sööki, kalkun täidise ja ma ei tea mis iks asjadega veel. Äge, nüüd meil topelt jõulud. Üks sõbranna ostsis väikse kuude ka ja ehtisime selle ära ja igaüks pidi kellelegi kingi tegema ja nüüd äge kuusealune kinke täis. Eile kui poes käisime ostmas 2ks jõuluõhtuks sööki ja veits snäkke, läks meil 400 dollarit ehk 4000 krooni toidupoes :D käru oli niii täis,et inimesed käisid küsimas, et kas ujutused tulevad uuesti vms :D :D

Igatahahes aitab ka, nagunii loete 5 aastat seda siin :D nüüd kõik kes kirjutasid facebooki, et miks blogi ei kirjuta, siis edu lugemisel :D kui vigu palju vms, siis ma ise seda enam läbi lugeda ei viitsind :D

Aga ok ma lähen meie eesti sööki meisterdama ja KAUNEID KAUNEID JÕULE KÕIGILE NING ILUSAT AASTAVAHETUST!!!!!!!!!ja palju lund ;)

VIISA ja celebrations in Noosa

Helõõuu... aega võttis aga asja sai, nimelt sain 6. okt peale rasket farmitööd kätte oma 2. aasta viisa. JUHEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEIIIIIIII. tundus juba kerge mission impossiblena vahepeal. Ühesõnaga mis mu jutu point on, et kui asjad lähevad plaanipäraselt siis näeb mind Eestimaal alles kuskil mai/juuni/juuli paiku 2012 :) Muidugi ei möödu minu puhul asjad viperdusteta, sets kõigepealt mul oli farmipäevadega väga napp, teiseks pidin tegema kopsuröntgeni, et mul tuberkuloosi poleks, mis muideks läks 1000 eeku maksma :S väga pointless. igatahes pidin töölt vaba päeva võtma, et seda tegema minna ja siis et sellele järgi minna ning siis vaatasin et paberitel on a la arsti nimi ja kontaktid ja kõik täitmata nii, et ma pidin sinna tagasi minema ja laskma paberid ära täita. Ühesõnaga lõpp hea, kõik hea :) pidime nagunii minema see nädalavahetud Noosale (üks surfi/kuurortlinn Bundabergist 3 h sõita)puhkama minema, millest kujunes minu viisa tähistamine ja ühel prantsuse poisil kes meiega tuli oli sünnipäev ka täpselt siis, ehk piduuuu :P
Ok Noosast niipalju, et suht Austraaliasse tulles kõik soovitasid täiega sinna minna, et megailus blabla bla ja mul kogu aeg see mõttes, et tahaks täiega minna. Meie tripp hakkas siis reede õhtul peale Garethi rugby mängu (tripil olid mu parimad sõbrad hetkel Gareth ja Stephen Iirimaalt, Lionel Pranstusmaalt ja Alex Saksamaalt and me :))kuna oli juba õhtu keerasime vaiksely korke juba autos ja pm kui kohale jõudsime jäime kõik magama, et meeletu pidu :D kusjuures autos hea nali, et Stephen pani ühe tassi kindalaekasse ja kui ma selle välja võtsin siis laegas et läind enam kinni ja ma toksisin teda veits ja lõppkokkuvõttes kukkus mitte kindalaeka uks, vaid terve laegas mulle sülle :D
Laup. hommikul kui üles ärkasime sadas meeletut padukat ja tuju oli meeletu, et wupiiii, sõitsime 3h et kuskil padukat tsekkida aga pärastlõunaks tuli päike välja ja läks megasoojaks ning läksime mere äärde väiksele joogile. Mina olin kaine rool ja tagasitulles auto lihtsalt ei läind käima ( auto kogu aeg trikke teeb, imestan et üldse veel sõidab) lõpptulemuseks sõitsime taksoga koju ja läksime autole järgmine hommik järgi. Õhtul oli lõpuks mu viisatähistamine :P hea nali veel tripil, et teisel päeval kuidgai tuli jutuks, et Garethil eesti tüdruk jne ja siis Lionel ütles, et ta pole elusees ühtegi eestlast näind, äkki Stephen ja Gareth hakkavad naerma täiga, et btw kas tead, et Kadri on eestlane. Ühesõnaga ta arvas poole reisi, et ma olen ka iirlane :D
Pühap oli megamega ilus ilm ja passisime terve päev rannas ja alles õhtul hakkasime tagasi sõitma.
Tööst niipalju, et hetkel pakin kirsstomateid IGA PÄEV 6st hommikul 6ni õhtul. meeeeeeletult igav ja tüütu ja ma reaalselt arvan et mul maailma igavaim töö. Aga nüüd tegin plaani, et töötan selle nädala niipalju kui saan VB järgmine nädal 1 v 2 päeva ja siis lähen Bundabergist minema põhja Cairnsi.
Mis veel huvitavat juhtunud, et mind 2 korda on ment kõrvale tõmmand. Esimest korda sõitsin selle eesti tüdrukuga, panime muusika põhja ja hakkasime kaasa laulma, äkki vaatan peeglist, et vilkurid taga. Hea et mul sõda kergelt seisma ei jäänud. Politsei tuli ja küsis juhiluba, mul käsi värises täiega ja siis pidin puhuma ka ja kõik, et lihtsalt kontrollis, aga kuna ma veits kiiremini sõitsin arvasin et seepärast kõrvale tõmmati ja trahvi ka saan. Teinekord samamoodi niisama kontollisid, et kõik ok. :)

Bundabergiiiiis ja Fraser

Hei hei. Ilmselgelt ma aasta blogi kirjutaja tiitlile ei kandideeri, tegelt viimasel ajal kuidagi kogu aeg tegemist olnud, et pole netiski ammu käinud ja midagi erilist toimunud ka pole, aga ok ma nüüd räägin veits uudiseid. Viibin jätkuvalt Bundabergis ja töötan zucchinide pakkimises, mis on ülilebo aga jätkuvalt meeletult igav. Seepärast kusjuures polegi netti ega kuskile ammu jõudnud, et viimased 2 nädalat oleme suht 6-7 päeva nädalas ja 9-12 tunniseid vahetusi teinud. Ütleme nii, et elusees ei taha ühtegi zuccsi vist enam näha. Aga vähemalt hea võimalus veits raha säästa, sest siiani mul see väga õnnestunud pole. Vahepeal oli mingi tööpõud, et pool hostelit töötas aint 2-3 päeva nädalas, mis tähendas et oli palju vaba aega kõikide säästude kulutamiseks :D

Eelmine nädal sain õnneks 4 päeva vabaks ja käisin paari sõbraga Fraser islandil puhkamas. Fraser on minu andmete järgi maailma suurim liivasaar, et pm valge liiv igal pool ja sinine ookean, kus aga ujumas ei tohi käia, sest seal palju haisid. Pm vurasime 4x4-ga ringi terve aeg ja käisime järvede ääres suvitamas ja siis õhtul oli laagriplatsil väike pralle. Megatsill oli ja hea oli Bundabergist ka veits minema saada. Meil õnneks ilmaga täiega joppas ja grupp oli ka päris äge. Ma muidugi ainuke eestlane ja üks mu sõber rääkis kõikidele numbrite nalja, ehk põhinali terve tripp oli et 12 kuud ja 12 bussi jms. Aa mis veel hea nali, et me ööbisime telkides seal ja enne saarele minekut hoiatati et võib madusid olla jne mis mind näost suht lubivalgeks võttis  ja siis õhtul ma ära väsisin ja hakkasin telki minema, juba mingi pool mintsa olin telgis sees olnd äkki midagi liigutas, ma panin siukse kisaga sealt välja et terve saar vist kuulis :D siis Stephen ja matkajuht läksid vaatama ja tulid tagasi, et tühi on, ma uuetsi telki läksin ja mingi suur hiir üle telgi jooksis. Miks just minu telk??peale esimest ööd tegin hullu inspektsiooni iga kord kui telki astusin. Mis veel ägedat sela juhtus, et ma nägin ja tegelt kuulsin esimest korda elus kuutõusust. Öösel v mingi kl 9-10 paiku läksime ookeani äärde ja reaalselt kuu tõusis ookeanist, niiiii äge :P vot, aga Fraser tsill oli ja üritan jutu lõppu paar pilti ka visata. Ma muide sõitsin enamuse teest sinna ja muidugi oli auto katki, et vahepeal kuskil karuperses kottpimedas autol tuled kustusid ära ja siis oli mingi väike küngas ja ühesõnaga alustasime künka otsa sõitmist a la 80-ga siis tipus ei liikunud auto kiiremini kui 15 km/h. Aga hea asjana et ma olen vasakpoolse liikluse ja autoga väga ära harjunud, Eestisse tagasi tulles panen vist esimesel ristmikul vastassuuna vööndisse, siin ma alguses pöörasin kogu aeg valesse sõidusuuna, õnneks esimesed sõidud sai kuskil väikestel tänavatel tehtud ja kui liiklus oli hõre.

Trallalaaaa. Ma tegelt ei oska midgai enam kirjutada, et aitab kah selleks korraks.

Kaunist sügist J

Bundaberg

Apppi kuidas aeg ledndab. Ma olen  juba üle kuu aja Bundabergis olnud. Üritan oma uue farmikuu siis kokku võtta vaikselt. Igatahes elu on lill ja mulle niiiiiii meeldib siin. Reaalselt ma poleks seda üldse uskunud, sest ma üldse ei tahtnud kuskile farmi minna+ veel üksi ja olin Bundabergi kohta igast halbu jutte kuulnud, AGA Bundabergis on minu jaoks möödunud üks parimatest aegadest Austraalias ja arvatavasti ka üksi fannimatest aegadest elus. Põhisõna Bundabergi kohta oleks PIDU. Nagu reaalselt iga päev on pidu, inimesed on SUPPER ägedad, mul viimati olid siuksed head sõbrad, kes korda ka lähevad vist Brisbanes. A  ja muideks eestlasi on siia kogunenud nagu seeni pärast vihma.

Okei korraks peolainelt ära minnes, siis siin tööga ka jumala hästi. Esimesel nädalal mul tööd polnd, sest olin siukses hostelis kus manedžer täiega laisk ja pohhuist ja terve hostel istub ilma tööta pm aga siis kolisin uude hostelisse, mis rotim ja kallim( totaaaaalne hipihostel, rahvas hakkab jooma kell 8 hommikul ja terve hostel lõhnab kanepi järgi+ siin Bundabergi põhidiilerid elavad ) aga sain 2. Päeval tööle kohe vähemalt. Muideks, millal oli mu esimene tööpäev- mu sünnipäeval. Kaunis, ärkasin pool 6 üles, kuna uus hostel, siis kedagi ei teadnud, olime 9 tundi põllul, ehk ma jumala laip olin päeva lõpuks, meeletu sünna mul :D aga ei tegelt sünnast rääkides, siis suht ok-lt möödus (PS! Taavi, Karin ja Eerik- tegite mu päeva! (L) ) Kuna ühel iiri poisil, kellest praegu mu parim sõber on saanud, oli ka samal päeval sünna siis suht suure kambaga hakkasime korke lahti keerama ja pärast läksime välja ja kooke oli sitaks, et arvestades seda, et oma sünna ajaks olin ma siin aint nädala olnd, siis läks asi tunduvalt paremini kui ma lootsin. Ahjaaa, töö lainele tagasi. Igatahes ma tegelen tomatitega. Alguses ja eile korjasin, aga viimased 2 nädalat olen muidu suht pakkinud. Korjamine MEGALEBO on.pm masinaga korjame, ehk vagude (põlluga on tegu, mitte kasvuhoonega) vahel on toolid ja masin sõidab, me istume ja korjame lihtsalt ja siis 1 inimene kõnnib taga ämbriga ja korjab need ära mis maha jäid ja mulle meeldib rohkem see ämbriinimene olla, sest lihtsalt kuulan muusikat  ja reaalselt LOIVAN selle masina taga. Vahets tuleb teha 2 vagu korraga ehk üle traatide hüpata mis suht kõrgel ja pm ma sain räigelt suure sinika reiele 2 nädalat tagasi, sest mu jalg libised mööda traati kui ma üle hakkasin hüppama ja siiani pole veel päris ära kadunud. Raha saab korjamise pealt, aga kui ei tule piisavalt kaste kokku, siis tunnipalk. Ma suht heal ajal siia sattusin, sest see  nädal kui ma korjasin tulid üle 3 aasta rekordarvud korjamise pealt ehk me täiega hästi teenisime.

Pakkimisest seda, et see ka suht lebo on, aga mulle nii väga ei meeldi, sest see nagu varju all aga masinate hais ja üldse siuke mõttetu liinitöö+ muusikat ka ei tohi kuulata ( ma spets ostsin enne siia tulekut uue telefoni, et saaks muusikat farmi ajal kuulata, aga niipalju siis sellest)+ need kes tööd kontrillivad on ka täiega bitchid üks tahab must täiega lahti saada, käib ja vingub iga asjaga mis ma teen ja räägib must halba teistele, aga peasupervisorile ma meeldin, et õnneks tema sõna maksab. Kuigi ma ei imestaks kui mind kuskilt varsti lahti lastaks, sets ma ülisitt farmitööline olen, see koht lihtsalt pole minu jaoks. Hommikuti olen ma nii unine, et ei viitsi silmigi lahti hoida, siis vahepeal vb tund aega olen aktiivne  ja siis  peale seda ma juba tööst väsinud ja tahan koju minna. Aga mis ma teha saan, mind ei eruta need tomatid nii väga ja kuna ma ei ole siin selleks et suurt raha teenida vaid lihtsalt et kohal käia ja oma viisapäevi saada, seda enam mul mot puudub. Aga ok loodame, et vast ei vallandata (kuigi pakkimisest tegelt isegi võiks, sets mulle eriti ei meeldi seal naqnii) ja saan oma viisapäevad enne ilusti ära tehtud. Aa pakkimises muidu tunnipalka saame, mis on ka VÄGA hea farmi kohta, see ainuke põhjus miks ma sunnin iga hommik end sinna minema. Aa rääkidets mu unisusest siis eile öösel sain ma poolteist tundi magada ja pidin 5.30 ärkama, et põllule korjama minna ja täna sain 2,5h magada ja pidin pakkima minema, et suht kaunid tööpäevad on olnud. Üldse kui nüüd mõtlema hakata, siis krt ma ei saa aru mis jama sela Milduras toimus, KÕIK seal nii halb oli. Normaalset kindlat tööd polnd, kui oli töö, siis keegi makse ei maksnud, et viisapäevi ei saanud ja palgad olid megasitad.kõik nii organiseerimata, nt transport tööle ja koju. Siin asi 5+, sets KÕIK mis ma eelnevalt nimetasin on siin vastupidi, et kui keegi, kes seda kunagi loeb ja plaanib Austraaliasse tulla, sisi hoidke Mildurast kauge kaarega mööda ja kui farmi vaja, siis vaevalt, et kuskil paremat kohta on kui Bundaberg. Mäletan, et krissuga Melbsis veel rääkisime, et jutud sellest, et farmitööga rikkaks v’ib saada on nagu muinasjutt, aga hetkel kui ma säästa viitsiks, siis oleks see väga reaalne küll.

Teate ausalt öeldes ma ei oskagi midagi väga tarka enam juurde kirjutada, töö on hea, aga megaigav, inimesed on SUPPER, koht on tsill, ilmad on head, et ma väga ei vingu ja kõik on hetkel hästi J

Tasmaania

Ok, nüüdseks juba piisavalt möödas, et ma Tasmaania külma olen oma kontidest välja saanud. Igatahes Tasmaania on megasupper ilus koht. Ma sela vist nägin oma elu ilusamaid vaateid ning mul sigakahju,et lõpuks kõik kuidagi nässu läks, mis rikkus niipalju reisimuljest. Igatahes maandusin 7.juunil Hobartis, mis a la Tasmaania pealinn v nii, aga ofkoors vihma sadas. Muideks ma üle 6 kuu pm esimest korda hostelis ka olin ja täiega meeldis see :D
Tasmaanias võtsin tuuri, sest seal ühekohapeal passimine on suht mõttetu. Igatahes tuuri 1. Päeval oli äratud juba kl 7 ning käisime Port Arthuri nimelises kohas, mis kunagi oli olnud vangla ning peale seda  käisime erinevatel vaateplatvormidel ning vauvauvau, mis vaated need olid. Laine peksmas hullu mässuliselt vastu suuri kaljusid (Tasmaania muide  mägine saar on) ning pärast läksime n-ö kohalikku loomaaia sarnasesse kohta, kus olid mingid veidrad karvased elukad, keda leidub aint Tassis ning neid kutsutakse tasmaninan deviliks ning kängurud olid ka ja me saime ise neid toita. Ma arvan et minu jaoks oligi see reisi tipphetk, et känguru mu peopealt sõi. Õhtul maandusime  jälle Hobarti hostelisse, kusjuures terve päeva sadas padukat ja ma pool aega konkreetselt lõdisesin. 2. Päeval käisime mingis rahvuspargis, mille nime ma ei mäleta ja pm matkasime seal ringi ja seal oli üks Tasmaania tuntuimaid vaateid,weinglass bay, mis minu arust on täiesti ülehinnatud, kuigi jah vb mulle see ei jätnud nii kustumatut muljet, kuna taevas oli hall ja ilm jahe. Aga muidu oli nagu rannajoon, mis pidi veiniklaasi kujuga olema ( ei tea kust otsast) ja õhtul maandusime külas nimega Binoche vms. Ahjaa, ning 2. Päeval läks mu uus novembris ostetud fotokas katki :S kaunis...

3. päeval käisime jugade juures, ning ofc ma millegi nime enam ei mäleta, aga üks oli täiega äge, vele käisime ühes juustutehases, mingi pere oma ja kuskil farmis, õhtul läksime Launcestoni, mis Tasmaania 2. Suuruselt linn ning mu hostel oli JÄÄÄÄÄKÜLM, nagu for real, ma magasin pusa,karvaste sokkide,pikkade pükste ja 2 tekiga ja ma lõdisesin terve öö.

4. päev läksime Cradle mountaini juurde ning  ma ei teadnud, et mäkke ronimiseks läheb ning läksin kohale teksaste, tenniste ja käekotiga, mis pole eriti mägironimise komplekt. V ni ega me konkreetselt ei roninud, et seal kõndimise rada oli, aga vahepela küll päris järsk oli, et mööda köit tuli end üles tirida. Ja pool mäge voolas vesi alla, ehk mu jalad oli LÄBIMÄRJAD ja sela oli külm ja muideks, ma nägin LUND , kui veider see on. Lumi oli üks nendest asjadest, mida ma ei lootnud näha Austraalias. See mägi muideks oli 1600m kõrgusel merepinnast, et hea kõnd oli. Tagasi läksime nagu küljepealt  ja see see poole pikem oli ehk mingi 3-4 h matkasime kokku. Ning kuu nali toimus selle tripi ajal. Nimelt üks inglise tüdruk tegi maailma naljakaima kukkumise. Ta hakkas libisema ja siis tahtis käe toeks alla panna,aga sela oli põõsas ja ta kuidgai nii kukkus, et kukkus peadpidi lumehange, see NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIi naljakas oli. Ma arvasin, et ma ise ka kukun kuskile hange suurest naerust :D

4. päeva õhtul läksime jälle Launcestoni ning mu ekskursioonid läbi olid. Pole elu jooksul kokku ka vist niipalju matkamist teind kui seal 4 päevaga. Üldjuhul ma jäin kõigega rahule, aga see lõputu autosõit ja vara ärkamine polnd eriti minu teema. Mingi nali kujunes juba välja, et tuuri juht ütles, et varsti sõidame ühets linnats mööda, et ma annan teistele märku, Katrina nagunii magab. Aga ma ei saa aru, kõik kes seal olid tegid mingist igast puulehest pilti ja ühets vaatestn mingi 48 erinevat pilti, seda pole ju üldse huvitav pärats vaadata. Ma õnneks enamuse pilte  sain teiste mälukaartidelt, et ses mõttes polnd mu fotoka katkiminek nii hull, sest nad tegid nagunii samadets kohtadest pilte, millest ma oleks teind+ veel miljon muud pilti.

5. päev Launcestonis oli mu täietsi vaba ja seal ma sattusin samasse hosteli tuppa ühe saksa tüdrukuga, kes muga trippidel ka oli (MEELETULT igav ja tüütu inimene btw)ja kuna tema tripp lõppes 1 päev enne mind ja ta teadis kus miski linnas on,siis hakkas mulle lampi tuurijuhiks ja hakaks seletama, millal mingi ehitati (EI huvitaaaa)

Ok tegelt nüüd juba ammu möödas jälle ja ma üldse ei viitsi kirjutada, et lisage see eelmine mase postitus siia lõppu, mis peale 5. Päeva juhtus ja vsjooo.

Hetkel ma Bundabergis ja elu on NIIII fun :D

kõik läheb vussi :(

Tegelt on praegu see aeg, kus ma peaksin kirjutama ja pilte üles panema oma Tasmaania reisist, AGA kuna praegusel hetkel ei suuda ma mitte midagi head selles siin näha, siis ma parem ootan kuni ma veits maha rahunen ja jälle mäletan neid häid ja ilusaid kohti, kus ma siin käisin ja mida tegin. Igatahes prageu on mott täietsi maas, tuju null ja üldse liiga palju aega, et mõelda igasugustele asjadele ja inimestele ja mind ja mu mõtteid teades, siis pole see eriti kasulik praegu. Üleüldse, et MIKS mul tuju nullis ja Tasmaania prageu kõige ebameeldivama paigana tundub on seepärast, et ma olen siin konkreetselt lõksus ja iseenesest see tunne juba täiega rõhub ja piinab. Oleks mul reis lihtsalt pikem olnud, oelks kõik ok, aga see teadmine, et ma lihtsalt ei saa siit minema ajab hulluks. Nimelit purskas Tsiilis mingi vulkaan ja see tuhapilv siia liikus ehk kõik lennud Tasmaaniast, Melbournest, Adeleidist ja Uus-Meremaalt on tühistatud. Pidin eile ehk esmasp hommikul tagasi Melbourne lendama ja eelmine õhtu kell 23 saan mingi näruse sms, et lend jääb ära. Mott läks kohe maha, sets mul Melbsis asju mida tegema pean+ olid juba farmiplaanid ühe teise eestlasega tekkinud, aga kuna ma nädla hiljem jõuan ja ta ei viitsi tühja passida see aeg,siis ma ikka üksi pena nüüd minema vist :( Igatahes eile terve hommiku proovisin lennufirmasse hellata, et teada saada, millal ma minema saan siit siis. Mingi 30 korda kogu aeg kinnine toon,lõpuks sain ootele, ootasin 25 mintsa, siis mingi india vend vist võttis vastu, ta küll megatore jne,aga kohati raske aru saada ja pm ütles, et esimene lend kuhu ta mu panna saab on REEDENE, sest enen kõik lennud täis ja see ka mingi viimane koht lennukis vist oli. Mis mul muud üle jäi, pean siis siin reedeni passima :( :'( vaatasin teisin lennufirmasid ja Hobartist lende ka, aga kõik täietsi välja müüdud. Kõige nukram on see, et am siin täiesti üksi. Oleks ÜKSKÕIK kes mu tuttavatest siin teeks nalja ja võtaks olukorda pigem koomilisena, jooks õhtuti hea une jaoks gooni ja elaks üle, aga siin täietsi üksi jääkülmas Tasmaanias on küll nagu VÄGA nukker olla. Hostel ka suht tühi, mingi paar inimest on, aga kõik nii vanad v lihtsalt torbikud. Nt mu toas on 1 saksa tüdruk (ainuke toakaaslane mul muide) räägib oma varastatud jogurtist 24/7 (kaasaarvatud praegu) on niiiii tüütu, naljasoon nagu puudub. Igatahes kõik tundub nii mase hetkel. Ja kusjuures praegu loen uudiseid et UUS tuhapilv võib tulla ehk ma konkreetselt PALVETAN, et ma siit vähemalt reedelgi minema saan. Hea, et siin tasuta nettki on, muidu reaalselt peaga vastu seina hakkaks jooksma vist. Nüüd ma mingi 12 tundi päevad olen netis.  Ok see tüdruk IKKA räägib oma jogurtist, ma enamust ta teksti kunagi ei kuula, aga ta ikka räägib.
Igatahes õhtuti enne magamaminekut palvetage, et ma siit reedel minema saan, muidu ma reaalselt kummipaadi ostan ja hakkan Melbsi poole aerutama., kõige nõmedam on see, et Melbs on aint tunni ajase lennu kaugusel. :( :( :( Kusjuures üldse see tripp nagu neetud on. Alguses, 2 päeva enne reisi kui ma melbsis veel olin sain üks hommik sms, et mu tuur siin on tühistatud, kuna pole hooaeg ja inimesi pole piisavalt. Ehk mul oli 2 päeva enne reisi olemas aint lennukad edasi-tagasi, esimese ja viimase öö majutus ja vsjo, vahepeal 4 päeva tühi auk. Jooksin käbe reisikasse ja õnneks sain uue tuuri, sets siin koahpeal istuda suht mõttetu oleks. Siis lennujaamas siia tulles oli väravatega hull jama ja mu lend toimus üle tunni aja hiljem, siis kohale jõudes oli hostelis registratuur suletud ja mind pandi tuppa kus laest tilkus vett läbi, et terve öö ma kuulsin mingeid solps-solps hääli. Järgmine päev kui mul tuur oli sada terve päev lausvihma, KAUNIS ja ma pm lõdisesin nii, et õhtul peale 2 tassi teed, täiesti kuuma dušši, kuivi riideid ja sooja tuba mul käisid ikka külmavärinad läbi. Ja nüüd siis jääb mu lend ära ja pena 5päeva juurde maksma siin ja reaalselt tühja passima+ mul pole isgei sooje riideid eriti, sets ma tulin enast arust 6.ks päevaks ja aint käsipagasiga. Täietsi neetud reis see, kui ma siit ükskord minema saan, siis ma ei tea, ma ei suuda naeratust oma näolt vist ära saada.
Ja millest ma siis siin mõtlema olen hakanud. Esiteks ma räigelt igatsen Krissut, tal mingi igaõhtune lamekavoor tekkis, ehk igaõhtu naersin ma kõht kõveras kui krissu kildu rebis ja üldse oli hea, kui kegei oli kõrval kogu aeg :( :(ma ei julge oma playliste avadagi, sest iga lauluga meil migni sündmus v koht oli :( ja teiseks sattusin just veist aega tagasi mingi lambi tüdruku blogi lugema, kes ka oli austraalias, tuli meiega samal ajal umbes aga nüüd on juba eestis tagasi ja viimane postitus oligi see, kui ta kirjeldas kuias näeb soome laevalt Tallinna torne ja neid emotsioone, mis olid uuesti oma inimesi näha ja selle peale ma JÄLLE ja JÄLLE mõtlema hakkaisn, et kas ma ikka tegin õieti, et siia jään veel, sest see farm ka tundub väga kahtlane ja antud hetkel siin kassides on mu oma kodu, minu voodi ja mu ema ja Eerik ja mu parimad sõbrad need mida ma igatsen niiiiiiiiiiiiiii meeletult. Ma ei mäleta, et mul Saksamaal oleks olnd mingit hullu koduigatsust, aga siin on päris mitu korda olnd tunne, et nahh ma üldse siin teen. Samas kui kõik on hästi, nt Brisbanes, Byronis, roadtripil,Sydneys, Melbsis, siis mul on tunne, et elu on nii lill ja seiklusterikas ja et ma teen täpselt õiget asja.. Ok aitab masetsemisest, loodame, et kõik läheb ikkagi hästi ja kui ma siit minema olen saand ja head mälestused taastuvad, siis kirjutan Tasmaania headest külgedest ka :)
Kallid-musid-paid ja IGATSEEEEEEEEEN Eestist ja eestlasi niii väga :(
(hahaaa. ma muide mõtleisn, et kirju´tan lühidalt, et Tasmaanai tripi jutt tuleb kunagi tulevikus, aga nüüd hull romaan valmis :D)

nuuksud

Ulmeeeeeeeeeee, juba on käes juunikuu ja praeguseks oleme me juba 3 kuud Melbournes olnud (rekord :D)

Tegelt tahtsin ma kirjutada ja pilte panna ühest kohast, kus ma eile käisin. Nimelt on Melbourne kesklinnas üks suur pilevelõhkuja ja selle tipus on üks väike üleni klaasist ruum, mis nagu sõidab hoonest välja. Ja siis kui palju raha maksta saab sinna minna ja neile, kes kõrgust kardavad on see suht friiki, sest põrandaosa on ka klaasist. Igatahes käisin ma eile 2 korda selle hoone tipus, päeval käisime Krissuga ja õhtul läksin tagasi Cleliaga (üks prantsuse tüdruk, kes muga 2. Restos koos töötas) ning õhtul käisime seal klaaskuubikus ka. Vaade on seal 24/7 hea, isegi ilma kuubikuta, sest viimane korrus on aint maast laeni aknad seal. Kuubikus ma väga vaimustuses polnd, see mõte huvitavam tundus, aga kuna mul kõrgusehirm suht nullilähedane on, siis ei saandki eriti oodata, et mul jalad seal väriseksid vms. Aga äge oli ikkagi. Pärast, kui me õhtul hakkasime Cleliaga kino poole jalutama, et Hangover2 minna vaatama, siis LAMPI rongijaama ees nägin Tristanit Mildurast, nagu reaalselt, mis on võimalus, et 4 miljoni elanikuga linnas jooksen ma Tristianiga kokku :D Austraalia hakkab ka vaikselt kokku tõmbama, sest hiljem sain veel teada, et mu majanaaber teab ka neid saksa poisse, kelle juures me aastavahetusel elasime.

Millest ma veel eelmine kord unustasin kirjutada, et siin meie maja lähedal kohe on üks burxibaar ja see niiiiii 1000% usalik on ja täpselt nagu Back to the futurest kopitud koht. Kui ma seal käisin 1 korra, siis ma selle aja jooksul kuulsin 2 laulu ka back to the futurest :D

Ja teine asi, et Kris avastas ühe väikse vene poe, kus müüakse karumsi kohukesi :D ägeeeeeee, kuigi need mingi pea 5 korda kallimad on kui eestis :S

Aga ok, meil siin üle pika aja paar päikselist ilma, et ma lähen shoppan ja tsekin mis väljas toimps.

Ilmselgelt ma ei suutnud seda eelmist juttu õigel ajal ära postitada aga jätkan siis. Täna ma pean meie kodust välja kolima. NUUUKS. Kris läks üleeile ära. NUUKS. Eile nägin viimast korda oma töökaaslasi. NUUUUKS. Igatahes jah suht kass on peal kohati, sest nüüd ongi kätte jõudnud see aeg, kus ma pean üksi hakkama saama ja Melbournes ka kõigiga hüvasti jätma. Ma reaalselt vihkan hüvastijätte. Eile tööl lihtsalt vaatasin inimesi ja mõtlesin, et ma ei näe enamusi neist elusees enam ja üldse seda kohta, sest mulle täiega meeldis seal töötada+ inimesed olid täiega funid. L

Aga ok, ma alustan Krissu viimasest õhtut, millest kujunes kõige parem öö Melbournes. Terve õhtu mingi nali käis ja joogid voolasid. Igatahes käisime st. Kildal ühes baaris, kus suur väliterrass ning laiv bändid mängisid. Ok Krissu vist annab mulle peksa, kui ta seda loeb, aga õhtu nali oli see, kuidas Krissu aegluubis lava ees käna käis. See oli lihtsalt NIIIIIIIIIIIIII naljakas, sest ta ise suu kõrvuni rõõmsalt kõndis, ja järgmine hetk oli maas :D Ja no üldse nii naljakas ja äge õhtu. J

Järgmine päev pidin ma kl 5ks tööle minema ja pm ütlesime Krissuga tsauki-tsauki ja ma 10 mintsa hiljem pidin tööl olema, aga pisarad hakkasid voolama lampi ja tööle jõudes ruttu üles vetsu tahtsin minna ja näo ära kuivatasin, aga mänedzer nägi jooksis järgi ja hullult üritas lohutada. Üldse terve õhtu kõik käisid ja patsutasid õlale ja täiega armsad olid mu vastu.

Eile kui mu viimane vahetus oli, siis jäid kõik sinna istuma+ tuli neid, kes täna tööl ei olnd ja omanik tõi veinipudelid ja õllekasti ning jõime ja rääkisime veerand 6ni hommikul ja nagu reaalselt niiiiii kahju on neile inimestele head-aega öelda L L

Praegu on kell 4 pärastlõunal, ma pean täna mingi aeg välja kolima ja ma pole isegi pakkimisega alustanud. Mõtlen juba ammu, et lähen ja hakkan pihta, aga üldseeee ei suuda alustada. Üldse nii mõttetu, et ma 2ks ööks pean mujale kolima,aga siin peaksin 80 dollarit juurde maksma 2 öö eest, mis mõttetult palju ja õnneks saan Clelia juures elada kuni Tasmaaniani, ta täpselt kesklinnas ka elab, et veits teistsugune.

Aga jah suur NUUUUUUKS L

                                                       öine Melbourne, looove it

                                                    Klaasist kuubik väga kõrgel

Melbsi lõpp

Nädal aega olen juba hoogu võtnud,et kirjutada siia midgai, aga kogu aeg midgai muud ette tuleb. Igatahes mis siis vahepeal toimunud on. Kõigepealt mainiks ära, et hetkel kui ma seda kirjutan on meil pm nädal aega veel Melbournes elada, kuhu edasi, seda ma veel täpselt ei tea ja kerge kass peal seetõttu ka.
Muidu ´kaugemast minevikust rääkides, siis mõned pühapäevad tagasi ajasime ääretult vara hommikul rattad alla Krissu ja Meriliniga ning läksime Great Ocean roadi vurama. Great Ocean road on Victorias vist üks tuntuimaid turistikaid, et pm ookeani ääres olev maantee, kus jäävad teepeal igats surfirannad ning igats looduskaunid vaated ning lõppeb siis 12 apostliga, mis on ookeanis olevad 12 kivi (ma aint 8 nägin aga see selleks) Lõpp oli räigelt ilus ja kuigi meil teepeal sellest S-kujulisest teest süda kergelt paha oli, siis oli väärt ikka minemist. (ma muide üritasin viimased 20 mintsa pilte ka üles laadida,ilmselgelt edutult)
Vahpeal töö,töö,töök, kuigi kuna talv on ukse taga ja vaikseks jäänud, siis kõigil tunde kärbiti ehk suht mõttetu oleks mul siia tööle jääda.
Ma kusjuures olingi kahevahel,et äkki jääks ikka oma sünnani Melbsi, et vähemalt tena mõnda inimest ja linna ja muidu nagu meeldib siis,aga täpselt kui olin et what to do, siis läksin tööle, nägin et mul tunde poole vähem ja oligi otsus minu eest justkui tehtud :D  Kõigepealt on plaan, et 7-13 juuni tiirutan ma TASMAANIAS ringi- ÜKSI. Kuna Krissu juba 3. juuni idakalda trippi tegema läheb, sii am viimased 2 ööd siin üksi ja reisin ka üksi. Vaatame kuidas sellega läheb üldse, et kui selle nädalaga mingi patja nutan aint, siis ma arvan, et mul poleks selle 2. aasta viisaga siin üksi midgai tarka teha :D ok. loodame, et vast nii hull pole. Muidu kes ei tea, siis Tasmaania on Austraaliale kuuluv saar, asub lõunas mandrist ja on väikseim osariik siin, aga sela pidi kõige ilusam loodus olema. Mul vedas, et sain suht hea pakkumise ühets büroost, et  reaalselt teengi tervele saarele tiiru peal. Peale seda tulen 1 v 2ks ööks tagasi Melbsi ja siis mis edasi.... pole mul kahjuks halli aimugi ja see kergelt närve hakkab sööma. Eriti sest et mul pole eriti aega jokutada kui tahan teist viisat saada, kuna sept mul ju enda oma aegub juba. Plaan oli minna Perthi, aga hellasin ühte kohta, mis farmitöid organiseerib ja seal öeldi, et Perthi täietsi mõttetu prageu minna. Üldse nõme, sest mitte kuskil pole hooaeg praegu, kuna talv ju. Nii tahaks selles asjas selgusele jõuda.
Kusjuures täna mul tegelt jumala mott maas on olnd terve päev, eile reaalselt mu kuu aja vanune telefon ära kadus :( :( nüüd ma kõik kontaktid, enda nr, 500 laulu ja uuest mälukaardist ilma jäin :( EI OLE ÄGEEEEE!!!!niigi tööl mingi mõttetult vähe tunde on ja nüüd hakkan veel uut telefoni ja paketti jms ostma.
Ah jaaa, 2 uut kõrvaauku tegin ka. Praegu vasak kõrv nii valus, et öösel selle külje peal ei saa magadagi.
Ma muideks leiutasin, et miks mul päris tihti siin kass peal ja koduigatsus. Ok üks peamisi põhjuseid vist see, et Krissu Eestisse ja  see mind mõtlema paneb, et ta kõiki oma sõpru ja peret jms näeb juba kuu aja pärats aga ma olen täietsi üksi ja ma ei tea isgei kus, aga teine põhjus on see ka, et Melbourne on Austraalia linnadest Euroopale kõige sarnasem ja ilm ka siin nii eestine kohati, et sellepärats vahest on tunne  nagu oleks kodus, aga samas kalleid inimesi pole kuskil lähedal.
Ok ma unelainele end sean, millegipärast ma alati öösiti peale tööd viitsin logi kirjutada, prageu kell just 4 sai. Loodan, et nett veits hoogu juurde võtab, siis panen Great ocena roadist pilte ka veits :)

Jätkuvalt Melbourne

Heihou.
Vahepeal eriti midagi tegelikult toimunud ei olegi, lihtsalt töö ja pidu. Eelmine kolmap. käisime Krissuga teatris ka, käisime Hairspray muusikali tsekkimas ja see niiiiii äge oli,nagu Grease, aga mitte päris, Grease ei suuda miski ületada, aga igatahes kõige selle teatrtiõhtuga tuli mulle jälle meelde, miks mulle see nii väga meeldib. Ühesõnaga väga tore oli. Ahjaa uue telefoni ostsin ka, et juhheii, sain oma vanast pannist lahti :P
Muidu tööga läheb SUPPER hästi, ei oskaks praegu midgai paremat tahta, sets palk on elu suurim+töökaaslased megaägedad, tööd naudin ja järgmisest nädalast saan rohkem tunde ka. Et juhhei, reaalselt ootan, et saaks tööle minna.
Naljakas on see, et siin totaalne sügis, ma üldse ei oodanud, et Austraalias siukest asja üldse näen, aga võta näpust, lehed on kollased ja langevad puudelt :D Kuigi ok, Melbourne ongi suht külmemaid kohti siin riigis, et mujal see lehelangus ei pidand nii hull olema. Aga siiski on siin vahets nii soe, et saan bikiinides aias päikest võtta.
Krissu ostis muidu eile Eestisse piletid ära, jõuab täpselt minu sünnaks koju. Mis tähendab, et ma vist see suvi veel ei tule tagais. Ma isegi ei tea kauaks ma täpselt jään, sest ma TÕESTI ei taha enam farmi minna , ehk vb olen ainult oma viisa lõpuni ehk septembri lõpuni siin, vb proovin pärats seda saada turisti viisat, vb lähen siiski farmi või vb võltsin farmipäevi ehk võtan päris suure riski. Ühesõnaga seda ma täpselt ei tea, millal ma tagasi, aga mitte suvel igatahes. Megakahju, et Krissu ära läheb, ma üldse ei kujuta ettegi, mis siis toimuma hakkab, sest reaalselt selleks ajaks kui me eraldi lähme, oleme me 9 kuud pm iga päev ninapidi koos olnud ja on kogu aeg olemas kellega rääkida ja nõu küsida jne. :( igatahes mul sigakahju sellest, aga samas ma isgei ootan veits, et üksi edasi reisida, sest see oleks reaalselt kõige suurem proovilepanek mu elus, et kuidas ma saan täietsi üksi kuskil teisel pool maakera hakkama ja hetkel see mõte hirmutab mind, aga samas ma usun, et kui ma tulen lõpuks Eestisse tagasi, siis ma palju iseseisvam olen ja julgem ka kindlasti.
Igatahes ilusat kevadet ning kaunist emadepäeva kõigile emadele, eriti minu MAAILMA KÕIGE PARIMALE JA KALLIMALE emale!!!!! :) :*

hakkame kultuurseteks :)

Ilmselgelt ei mäleta ma jälle, kus eelmine kord pooleli jäin, aga igatahes, mis on kõige suurem uudis, millest ma veel kirjutanud pole on see, et ma sain uue töö...jälle, aga selle tööga ma iseenesest SUPPER rahul olen, kuigi täistunde ei saa, eelmine nädal sain veits üle 30 ja see nädal veist üle 20 ainult, aga ma olen jälle tagasi alksi kallamas, ehk baaris, kuigi see koht veits peenem on, kui eelnevad, aga töökaaslased on siiani väga hea mulje jätnud ja ma pole elusees mitte kuskil nii palju veel teeninud ka, et see minu jaoks täielik ulme on, et ma üldse Melbournes sellise palgaga koha leidsin, võrreldes eelnevate töödega oli mul lootus juba suht kadunud. Muidu kuidas ma selle töö üldse leidsin oli nii, et netist vaatasin, et nad otsivad staffi, aga mul läks meelest ära, et ma sinna cv-d üldse viima tahtsin minna ja lampi tulin shoppamast ja olin trammis ja just selle koha ees on peatus ja siis istusin trammis ja vaatasin, et oh tuttav nimi ja hüppasin käbe välja, läksin rääkima mänedzeriga ja pm sisse astudes lehvitas mulle sealt vastu üks yfukas, kes minuga samal aastal Saksamaal käis. Ma isegi ei teadnud, et ta Austraalias on, veelvähem, et Melbournes või, et ta seal töötab. Kes räägib, et Eesti on väike, minu arust terve maailm on kuidagi väikseks jäänud. :D Igatahes töö kohapealt on kõik väga hästi hetkel. Ahjaa,vanadets kohatadest mõlemist tulin ära, kuna palgavahet arvestades oleks motivatsioon nendes tööl käia suht null.

Mis veel, ostsin paar päeva tagasi endale uue telefoni. Jeeeiii,vana tel nii pann oli, et lampi katkestas kõnesid mul jne. Ahjaa, kui tel. Ostma läksin, siis pm küsiti passi ja 2 erinevat pangakaarti, passi mul muidugi kaasas ei olnud ja õnneks oli eesti pangakas, muidu poleks saanudki. Veider igatahes.

Me Krissuga otsustasime, et kui meil nüüd ühised vabad päevad on, siis hakkame midgai tarka ja kultuurset nendega tegema, mitte ei passi lihtsalt maha. Alustasime eelmine nädal, kui läksime St. Kildale (põhi rannapiirkond) vesipiipu tõmbama. LÕPUKS, ma olen 7 kuud piibust unistanud. Igatahes mis toimus oli see, et me istusime terrassil ja väljas oli konkreetne saun ja piibu sessiooni lõpuks olin ma näost jumala valge ja jalad pm värisesid all. Nõrgaks olen jäänud siin L ja siis see nädal käisime Melbourne akvaariumis, kus pm suht lamp oli, mingid kalad ja asjad igal poole, aga äge oli reaalseid pingviine ja hai kalasid näha.

Meil on majas ka veist muudatused, esiteks kolis siia üks geipaar Inglismaalt sisse ja nad niii ägedad, mul pole elusees olnud reaalseid geisõpru ja nüüd on, jeiii :D Nii naljakas nendega rääkida, sest nad nagu väga väga geid, igatahes üks uus asutraalia tüüp kolis ka sisse ja ma esimesena siit majast juhtusin teda nägema ja siis kui nad sellest teada said, siis tulid küsisid, et  kuidas ta välja näeb endal siuke kaval naeratus näos :D oh nalja saab nendega. Ja teine muutus on see, et nett mida me rottisime on kadunud L ja ma pole sellega üldse rahul!

Ammm...what else...kas ma seda juba olen mainind, et me siin ka täiega odava jõusaali pakkumise saime ja veits trenirovkat harrastame jälle? Kui ei siis, nüüd mainisin ja naljakas selle juures on see, et ma mõtleisn igast erinevaid rühmatreeninguid ka proovida, ütleme nii, et joogasse ja body attacki ma vist lähiajal enam ei satu, sest jooga lihtsalt nii uimane oli, et ma oleks tahtnud matile magama jääda ja body attackis käisime krissuga koos ja ma lihtsalt pool aega naerukramis olin, sest treener nii werdo oli ja me krissuga suht daunikud seal olime :D AGA, ma ei tea kas eestisse on siuke asi jõudnud või varasemalt olemas nagu Body combat, igatahes kui on, siis soovitan väga sinna minna, sest minu jaoks on see üks lahedamaid trenne, kus ma üldse käinud olen.

Aga ok, ma vist hetkel pillid kotti ära panen, sest 11 tunnine tööpäev on just selja taga ja mul jalad kergelt surisevad all ja silmad vajuvad kinni, sest kell on veerand 3 öösel.

NB! Õnnesoovid Mariale!!!!!!!! :) :*

                          

töö,töö ja vormel

Hetkel on pühapäeva öö ja kell on 2. Lõpetasin just päris kauni töönädala,nimelt olin 6 päeva jutti tööl+ tänane tööpäev venis kergelt 13 tunniseks, aga kuna hommikud on minu jaoks rasked ja millegipärast keegi daun otsustab mind iga pühapäev kella 9.30st tööle panna (tavaliselt alustan kas kl 11 või 12) siis ma hakkasin end vaikselt kohvi lainele sättima, et neid hommikuid üle elada. Aga siiski mitte päris, hetkel veel mocha lainel ja see ka minu jaoks nii kange ja mõru, kuigi ma mingi vahukoore mäe ka sinna peale veel teen, aga siiski edusammud minu ja kohvi ühendamisel. Kusjuures mis mu jutu point on see tegelt,et kas asi minu mõttetöös, kohvis või lihtsalt oli hea päev,aga esimest korda mulle meeldis seal tööl olla ja ma käisin ja särasin ringi 10 tundi. Viimased 3 juba energia kadus. Ja kui te küsite, et miks ma ei maga peale sellist nädalat kell 2 öösel, siis vastuseks on unetus või midgai sellelaadset. Tegelt mul reziin vist täiega sassis ikka, kuigi hommikuti suht vara pean ärkama,et reaalselt võiks ju normaalsel ajal magama jääda, aga ma vist pean endale ikka mingi öise baaritöö leidma, oleks öösiti vähemalt midgai kasulikku teha.
Muidu kes juhuslikult mu facebooki update ei näind, siis igatahes toimus Melbournes see nv vormel 1 etapp ja kas see rada oli minu majast umbes 1500m kaugusel või ja...vastus on JAAA. Igatahes ma reaalselt kuulsin kodus tv-d vaadates kummide vilinat nagu asi toimuks kõrvaltänavas. (kohepeal käinud inimesed ütlesid kõik, et kohapeal on see üritus ikka meeletult vali ja lärmakas) Igatahes kuiiiii väga am tahtsin ise sinna kohapeale minna, aga krt see pilet mu jaoks hetkel liiga kallis oli, aga kui järgmine aasta siin peaksin olema, siis kindlasti sätin end märtsiks Melbsi jälle.Aga see kummide vilin oli minu jaoks juba nii põnev kogemus :D Nagu reaalselt, mäletan kui maal olin sunnitud alati vormelit vaatama ja sisi mõtlesin, et oh kui ägedates eksootilistes kohtades need toimuvad ja nüüd mingi kiviviske kaugusel vuravad need autod ringi,tsill :P. Muideks tahaksin tänada kõiki, kes viitsisid mulle kirjutada teemal, kas jääda 2.ks aastaks või tulla koju. Ja uskuge või mitte, aga pm kõik kirjutasid TÄPSELT sama :D

Muidu selle F1 pärast terve linna liiklus ja kõik ümber oli suunatud. Hea asi muidugi see, et ma reedel väljas käisin linnas ja jäin töökaaslase juurde ööseks, et ei peaks üksi taksoraha koju kulutama ja hommikul kui hakkasin vana peomeigi ja -riietega kodupoole liikuma, siis pm trammid olid ümber suunatud,tänavad suletud jne. Esiteks ma niigi ei tea kesklinna liiklusest siin suurt midagi ja see päev ma täielik uimane kana olin+ kõik ümber suunatud oli, siis ma kõndisin edasi tagasi 4 korda trammi peatuse ja rongijaama vahet, et otsustada kummaga minna üldse, lõpuks jõudsin otsusele et dvaiks, lähen rongiga, siis ma hakkasin leiutama, et huvitav milline rong üldse läheb mu koju ja kust ma pileteid saan...ühesõnaga...ma olin nagu puuga pähe saanud ja totaalselt lost terve hommik. Lähiajal mul plaani uusi kohti üksi küll avastama pole minna.
Tööl kusjuures on ka paremaks läinud, vahepeal ma absull ei suutnud sinna minna, sets kuidgai ei istu see koht mulle, seal üks vanem ettekandja ka on, kes täiega bitchis ja kamandas kogu aeg, pm ta kellelegi ei meeldi ja ta täiega bossab uutega, aga nüüd am mingi üleöö tal lemmikuks muutunud ja terve õhtu vabandas mu ees ette ja taha iga palve ja asja eest mis ta tegi, kogu aeg loopis komplimente ja kiitis mind ning eile andis mulle kooki :P tsill, niimodi ma võin tööl käia küll :D
Kusjuures Melborune kohta peaksin ära mainima, et see kõige võimatuma ilmaga linn maamunal vist. Melbourne kohta on väljend, et siin vahelduvad 4 aastaaega ühe päevaga mis on täietsiii tõsi. Reaalselt on nt nii, et kui üks päev on totaalne saun ja ma päevitamas käin, siis järgmine päev on nii külm, et ma kõik vähegi enda soojad ja pikad asjad selga topin ja päev läbi teed joon.
Lugesin just paari teist blogi ka ja minu jaoks on naljakas lugeda, sets kõik nii tarka juttu oma koolidest ja õpingutest panevad ja igats eksamitest kirjutavad. Naljakas sellepärats, et viimane kord kui ma neid inimesi nägin olime me veel kõik pm ühes klassis ja nüüd on kõikidel täiesti uus elu ja uued eesmärgid.
Aaa muideks, kui keegi tark teab kuidas ma saan oma logi taustapilti muuta siis andke teada...ma jätkuvalt pole IT vadlkonnas arenenud.
Aaa muideks vol 2. KUIIII väike on maailm, mitte Eesti vaid maailm. Nimelt ma väikselt loodan mingit baaritööd leida ja aeg-ajalt käin cv-sid jagamas. Anyways mingi päev käisin tegelt shoppamas aga cv-d võtsin igaks juhuks kaasa ja tagasiteel nägin ühte baari, millel oli kuulutus netis üleval, et otsivad staffi ja mõtlesin, et dvaiks hüppan sisse korra ja kes mulle sealt vastu vaatas- üks Nele, kes minuga samal aastal Saksamaal vahetusaastal käis. Päris reaalne ju, sets ma isegi ei teadnud, et ta Austraalias on+ see linnaosa kus me elame pole just väga backpackerite rajoon+ ma pm juba mööda olin sõitnud sellest kohast, viimasel hetkel hüppasin trammist välja+ jõudsin sinna 20 minutit enne Nele tööpäeva lõppu. Ühesõnaga kokkusattumus missugune.
Aga okei, lähen üritan magama jääda või vastasel juhul lähen kuulan Krissu nohisemist.
Kallid paid ja KAUNIST KEVADET kõigile!!! :)

                                          Seljataga on minu jaoks paradiis ja põrgu samal ajal

                                        

Aeg lendab

Hei hei. Tulin just töölt ja mõtlesin, et kirjutan veits mõtteteri siia. Hetkeseisuga ma 6 päeva jutti 2 koha pealt tööl olen käinud, et kerge zombi tunne on, aga vähemalt teenisin nädalaga peaaegu kuu rendiraha kokku J Kõige parem oli laupäev, sets ma arvasin, et ma pean tööl ainult 3 tundi lõunat tegema ja läksin eelmine õhtu välja, aga tööl olles selgus, et mu päev venis 11 tunniseks. Homme lähen kesklinna uut tööd otsima, sest selliste palkadega ma ei suuda eriti midgai säästa, ühesõnaga loodan, et saan mingi normaalse palgaga baaritöö J Muide, mul on 2 vaba päeva jutti, oh seda õnne ja rõõmu, viimased 2 tundi tööl lihtsalt olin õnnelik, et ma homme ega ülehomme tagasi ei pea minema :D

Seoses kojutuleku mõttega olen ma üldse hakand mõtlema, et mis vahepeal toimunud on ja milles ma selgusele jõudsin on see, et AEG LENDAB. Uskumatu lihtsalt, et me oleme Austraalias olnud juba peaaegu pool aastat, sest ma nii hästi mäletan veel kõike seda mis toimus Eestis enne kui ma siia tulin ja nüüd juba võib- olla hakkan vaikselt tagasi tulema. Kõik see Brisbane algus ja Fidzi ja Sydney tunduvad nii kauge minevikuna, just nagu neid polekski olnud, et nagu kõik see oleks olnud lihtsalt üks huvitav ja meeldiv unenägu. Okei tegelikult ausalt öeldes on Brisbane terve Austraalia tripi kõige reaalsem osa, sest kuigi me vingusime ja virisesime seal nii ilma, linna, töö ja kõige kohta, siis ma ei tea kas sellepärast, et see oli meie esimene linn Austraalias, kus me maandusime, töötasime ja kust me kõige paremaid sõpru siin Austraalias leidsime, aga Brisbanele tagasi mõeldes tuleb väike kodutunne peale. Just 10 minutit tagais istusin ja vaatasin igast ehteid ja nänni, mis ma siin endale kogunud olen ja on üks roheline käevõru, mille Kenny mulle Tinbillys andis ja siis mul tulid jälle tinbilly ajad meelde ja need olid lihtsalt parimad, kuigi viskasid kiiresti kopa ette, aga sellist peomaratoni ja nii palju uusi tuttavaid korraga pole kunagi varem olnud. Kõik need inimesed, see haisev baar, kogu aeg sama muusika ning purjus kliendid, kõik see, mille ma tahtsin selja taha jätta ja edasi minna, siis nüüd ma vaikselt isegi igatsen seda. Kuigi Melbourne linnana on kordades huvitavam ja põnevam kui Brisbane, siis Brisbanes olid inimesed, kes selle lühikese ajaga suutsid südamesse pugeda ning kellele mõeldes tule igatsus peale.

Ah ma ei oskagi väga rohkem midagi kirjutada, mõtteid on nii palju,aga käed on väsinud. Lihtsalt...aeg möödub... liiga kiiresti L

Melbourne

Lõpuks oleme end Melbournes sisse seadnud ja Andy toa jälle vabastanud, nimelt kolisime laupäeval oma uude koju. Üürime South Yarra piirkonnas ühte tuba tavalises majas ning me ARMASTAME oma uut kodu. Ok tuba on küll väike ja meil on ainult üks voodi, aga see eest see voodi on täiega suur ja pehme ja ilus ja tuba armas, maja on täiega kodune tagaaia ja elutoa jms, megahubane igatahes ja esimest korda on meil reaalne kodutunne, sets esimest korda Austraalias on meil näiteks võtmed :P Peale meie elavad siin majas veel üks inglise-austraalia segapaarike ja austraalia kutt( keda me muide pole siiani näinud, tekib juba vaikselt tunne,et ma mingi legend vms) ja aias on ka väike maja, kus on 2 tuba ja seal austraalia paar elab. Ning mis veel äge, et me elame 1 minut kõndida Melbourne parimast shoppingu tänavast ning ühest tuntuimast peotänavast ning raamatukogu ja park majats migni 3 min kõndida ning mere äärde saab ka kõndida, okei see pikem, mingi 45 min eemal, aga ma juba kõndisin sinna ja tagais, et pole ka midgai hullu J Ütleme nii, et me siiamaani ei suuda uskuda, et sellise hinnaga nii ilusa kodu saime. Muideks meil käib koristaja ka siin J

Hea uudis on veel see, et ma sain endale töö ja mitte ainult 1 vaid lausa 2. Töötan 2s erinevas itaalia restos ettekandjana, mõlemas poole kohaga ning saan sela tasuta süüa ja juua ka, mis suur pluss, sest mulle tuli väga suure üllatusena, aga palgad siin väga madalad. Isegi Mildura baaris sain ma 30%-50% kõrgemat palka, kui siin. Üldse naljakas on see, et Melbourne on üks kallimaid linnu, kus ma siin viiinud olen, aga palgad on megamadalad.Veider. Aga muidu ei virise midgai, sest ilmad on ka siin soojaks läinud, et saab päevitada jne, alguses see külm küll veits ära ehmatas.

Hmmm...mis veel rääkida...Melbourne on sigaäge linn ja siin väga palju teha, et kui keegi Austraaliasse tuleb, siis kindlasti siin peatuda veitsaks. Ah jaaa, leidsime vesipiibubaari ka, juba mingi 5 kuud on selline piibunälg, et hulluks ajab.

Muidu mind üks asi hulluks ajab...ma ei suuda ära otsustada, kas jääda 2. Aastaks või mitte (olete teretulnud nõu andma selle kohapealt, sest mul ajud kärssavad sellele mõtlemisest juba). Niii palju on siin Austraalias mida ma veel teha ja näha tahaks, aga see pole ikkagi kodu. Näiteks täna kõndisin vihmaga raamatukokku ning oli täpselt selline soe juulikuu Eesti vihmane ilm ja sama suve lõhn, aga see pole üldse nii eriline siin, kui see on Eestis. Pluss mul on kogu aeg tunne, et ükskõik kui äge siin ka poleks, et midgai on puudu ja nüüd ma olen aru saanud, et mis asi see puudu on ja see puuduv osa on Eestis. Ühesõnaga vaikselt peaks juba ära otsustama, et kas peaksin hakkama vaatama lennupileteid Eestisse või tööd, kus saaksin 2. Aasta jaoks allkirjad, aga hetkel on täpselt nii, et üks hommik ärkan üles ja mõtlen, et dvaiks, aitab küll rändamisest on aeg koju minna ja teine päev ärkan üles ja mõtlen, et Eesti jõuab oodata, aga 5 aasta pärast ma enam arvatavasti ei tuleks niimodi kaugele trippima.

Aga okei, et ma brainin siin edasi ja lähen lülitan end korraks seksi ja linna lainele (mul 4 hooaega dvd-l ;))

                                            St.Kilda

                                          Meie suuuuur voodi meie ilusas kodus :)

Farmist minema!! Melbourne

Ma suht pissed, sest kirjutasin rongis Mildurast Melbourne pika pika teksti ära ja kui hakkasin blogi üles laadima, siis panin valele asjale kopi-paste ja kõik kadus ära L

OK üritan seda teksti meelde tuletada, kuigi emotsioonid on suht tuimad võrreldes eelmise tekstiga, sest siis ma olin nii pühaõnne täis, et Mildurast minema saame. Muidugi ei suuda ma mitte kuskilt ilma draamata ära minna ning kui buss oli 5 min sõitnud helistas mulle see loll Larry ja karjus mu peale 15 min jutti, mis on kusjuures suht hämmastav, sest tavaliselt ta ainult häälitses telefoni.

Kokkuvõttes oli meie farmikogemus täielik FEIL ning mul pole enam mingit plaani sinna kunagi tagasi minna, me ei teeninud mitte muffigi seal, meile ei meeldinud seal nign tegime konkreetset orjatööd ning me tülitsesime ja nokkisime kogu aeg üksteise kallal ja viisapäevi sain ka aint 18 kirja. Kusjuures kõige ägedamaks päevaks kujunes viimane päev, siis oli ka mu viimane vahetus baaris ning kõik olid  kuidagi kohal ning ma suht suu kõrvuni käisin ringi seal terve aeg. Kuigi ma vaevalt kuu aega töötasin seal, siis need inimesed ja see koht üldse jätsid ühe vähestest positiivsetest emotsioonidest Milduras ja veits nukker oli sealt lahkuda. Kui mul töö läbi sain helistasin Janetile ja nad tulid Tristaniga sinna ning võtsime siidrid ja rääkisime mu töökaaslastega juttu ning peale seda läksime jõele Tristani pere mootorpaadiga sõitma. KUI äge see oli, hullu stereosüsteemi ja nahkistmetega paat ning Tristani õde tegeleb siukse spordiga, mis on nagu lumelauatamine, aga vee peal, megaäge.

Seal jõe peal paadiga ringi kimades, soe tuul juukseid sasimas ning päike paistmas, külm õlu käes ning muusika põhjas, oli ideaalne pärastlõuna!Supper lihtsalt! Pärast läksime jälle Janeti ja Tristaniga vabaõhukinno mingit austraalia filmi vaatama. Ma pole kunagi vabaõhukinos käind ja seega oli suht huvitav kogemus lihtsalt tähistaeva all filmi vaadata...ja sääski sööta. Pärast istusime meie juures 4kesi ja rääkisime juttu kuni kella 2ni. Ja siis tuligi hommik ning oli aeg Mildurast lahkuda...jeeeei :D

Reaalselt vaatamata sellele, et Lärts meid kõnedega pommitas ja lolli juttu ajas oli meil tuju terve tee Mildurast Melbourne (7 tundi) tuju laes ja naeratus näol.

Melbourne jõudes tabas meid kõiki väike shokk, sets siin on NIIIII KÜLM. Me tulime kõik ülikuumast Mildurast lühikeste pükste, plätude ja maikadega, siin kõndisid inimesed meile vastu mantlite ja saabastega. Postitiivne selle juures on see, et mul tekkis kodutunne :D

Melbournes kolisime me alustuseks sisse Andy juurde (meie toanaaber tinbilly alguses), mis on SUPPER, sest hostelid on täiega kallid ning ta meie oma toa andis ning kuna ta kokk, siis ülihead süüa teeb ja mahla toob hommikul voodisse, täiega äge. Mul täiega hea meel, et meil on siin Austraalias tekkinud sõbrad, kelle juures saab olla ja kes aitavad. Andy kusjuures üldse pakkus, et me võiks siia sisse kolida, aga megakitsaks läheks ehk me ikkagi edasi oma elamist otsime. Muideks Janet lendas Perthi siit suht kohe, et olemegi jälle Krissuga 2kesi.

Melbourne ise linnana on täiega äge, täielik tudengilinn, kus enamus inimesi on totaalsed kunstiinimesed ja hipid. Meenutab veits Tartut, kuigi elanikke kordades rohkem (ligi 4 miljoni). Mulle igatahes täiega meeldib, kuigi peab sooje riideid shoppama minema.

Eile ehk kolmap. saime kokku Deani ja Stuga, kellega kohtusime ka Brisbanes baaris, kui nad kogu aeg  sela joomas käisid ja nalja sai kõvasti rohkem kui krooni eest. Nad eile koju Inglismaale läksid, naljakas, sest paljud kellega me alguses kohtusime on hakanud tagasi koju lendama, see paneb veits mõtlema ja teeb kadedaks, et peale lendu näevad nad jälle oma peresid ja sõpru. L

Igatahes soovige edu, et me leiaks omale normaalse elukoha ja hea töö. Kallid J