kõik läheb vussi :(

Tegelt on praegu see aeg, kus ma peaksin kirjutama ja pilte üles panema oma Tasmaania reisist, AGA kuna praegusel hetkel ei suuda ma mitte midagi head selles siin näha, siis ma parem ootan kuni ma veits maha rahunen ja jälle mäletan neid häid ja ilusaid kohti, kus ma siin käisin ja mida tegin. Igatahes prageu on mott täietsi maas, tuju null ja üldse liiga palju aega, et mõelda igasugustele asjadele ja inimestele ja mind ja mu mõtteid teades, siis pole see eriti kasulik praegu. Üleüldse, et MIKS mul tuju nullis ja Tasmaania prageu kõige ebameeldivama paigana tundub on seepärast, et ma olen siin konkreetselt lõksus ja iseenesest see tunne juba täiega rõhub ja piinab. Oleks mul reis lihtsalt pikem olnud, oelks kõik ok, aga see teadmine, et ma lihtsalt ei saa siit minema ajab hulluks. Nimelit purskas Tsiilis mingi vulkaan ja see tuhapilv siia liikus ehk kõik lennud Tasmaaniast, Melbournest, Adeleidist ja Uus-Meremaalt on tühistatud. Pidin eile ehk esmasp hommikul tagasi Melbourne lendama ja eelmine õhtu kell 23 saan mingi näruse sms, et lend jääb ära. Mott läks kohe maha, sets mul Melbsis asju mida tegema pean+ olid juba farmiplaanid ühe teise eestlasega tekkinud, aga kuna ma nädla hiljem jõuan ja ta ei viitsi tühja passida see aeg,siis ma ikka üksi pena nüüd minema vist :( Igatahes eile terve hommiku proovisin lennufirmasse hellata, et teada saada, millal ma minema saan siit siis. Mingi 30 korda kogu aeg kinnine toon,lõpuks sain ootele, ootasin 25 mintsa, siis mingi india vend vist võttis vastu, ta küll megatore jne,aga kohati raske aru saada ja pm ütles, et esimene lend kuhu ta mu panna saab on REEDENE, sest enen kõik lennud täis ja see ka mingi viimane koht lennukis vist oli. Mis mul muud üle jäi, pean siis siin reedeni passima :( :'( vaatasin teisin lennufirmasid ja Hobartist lende ka, aga kõik täietsi välja müüdud. Kõige nukram on see, et am siin täiesti üksi. Oleks ÜKSKÕIK kes mu tuttavatest siin teeks nalja ja võtaks olukorda pigem koomilisena, jooks õhtuti hea une jaoks gooni ja elaks üle, aga siin täietsi üksi jääkülmas Tasmaanias on küll nagu VÄGA nukker olla. Hostel ka suht tühi, mingi paar inimest on, aga kõik nii vanad v lihtsalt torbikud. Nt mu toas on 1 saksa tüdruk (ainuke toakaaslane mul muide) räägib oma varastatud jogurtist 24/7 (kaasaarvatud praegu) on niiiii tüütu, naljasoon nagu puudub. Igatahes kõik tundub nii mase hetkel. Ja kusjuures praegu loen uudiseid et UUS tuhapilv võib tulla ehk ma konkreetselt PALVETAN, et ma siit vähemalt reedelgi minema saan. Hea, et siin tasuta nettki on, muidu reaalselt peaga vastu seina hakkaks jooksma vist. Nüüd ma mingi 12 tundi päevad olen netis.  Ok see tüdruk IKKA räägib oma jogurtist, ma enamust ta teksti kunagi ei kuula, aga ta ikka räägib.
Igatahes õhtuti enne magamaminekut palvetage, et ma siit reedel minema saan, muidu ma reaalselt kummipaadi ostan ja hakkan Melbsi poole aerutama., kõige nõmedam on see, et Melbs on aint tunni ajase lennu kaugusel. :( :( :( Kusjuures üldse see tripp nagu neetud on. Alguses, 2 päeva enne reisi kui ma melbsis veel olin sain üks hommik sms, et mu tuur siin on tühistatud, kuna pole hooaeg ja inimesi pole piisavalt. Ehk mul oli 2 päeva enne reisi olemas aint lennukad edasi-tagasi, esimese ja viimase öö majutus ja vsjo, vahepeal 4 päeva tühi auk. Jooksin käbe reisikasse ja õnneks sain uue tuuri, sets siin koahpeal istuda suht mõttetu oleks. Siis lennujaamas siia tulles oli väravatega hull jama ja mu lend toimus üle tunni aja hiljem, siis kohale jõudes oli hostelis registratuur suletud ja mind pandi tuppa kus laest tilkus vett läbi, et terve öö ma kuulsin mingeid solps-solps hääli. Järgmine päev kui mul tuur oli sada terve päev lausvihma, KAUNIS ja ma pm lõdisesin nii, et õhtul peale 2 tassi teed, täiesti kuuma dušši, kuivi riideid ja sooja tuba mul käisid ikka külmavärinad läbi. Ja nüüd siis jääb mu lend ära ja pena 5päeva juurde maksma siin ja reaalselt tühja passima+ mul pole isgei sooje riideid eriti, sets ma tulin enast arust 6.ks päevaks ja aint käsipagasiga. Täietsi neetud reis see, kui ma siit ükskord minema saan, siis ma ei tea, ma ei suuda naeratust oma näolt vist ära saada.
Ja millest ma siis siin mõtlema olen hakanud. Esiteks ma räigelt igatsen Krissut, tal mingi igaõhtune lamekavoor tekkis, ehk igaõhtu naersin ma kõht kõveras kui krissu kildu rebis ja üldse oli hea, kui kegei oli kõrval kogu aeg :( :(ma ei julge oma playliste avadagi, sest iga lauluga meil migni sündmus v koht oli :( ja teiseks sattusin just veist aega tagasi mingi lambi tüdruku blogi lugema, kes ka oli austraalias, tuli meiega samal ajal umbes aga nüüd on juba eestis tagasi ja viimane postitus oligi see, kui ta kirjeldas kuias näeb soome laevalt Tallinna torne ja neid emotsioone, mis olid uuesti oma inimesi näha ja selle peale ma JÄLLE ja JÄLLE mõtlema hakkaisn, et kas ma ikka tegin õieti, et siia jään veel, sest see farm ka tundub väga kahtlane ja antud hetkel siin kassides on mu oma kodu, minu voodi ja mu ema ja Eerik ja mu parimad sõbrad need mida ma igatsen niiiiiiiiiiiiiii meeletult. Ma ei mäleta, et mul Saksamaal oleks olnd mingit hullu koduigatsust, aga siin on päris mitu korda olnd tunne, et nahh ma üldse siin teen. Samas kui kõik on hästi, nt Brisbanes, Byronis, roadtripil,Sydneys, Melbsis, siis mul on tunne, et elu on nii lill ja seiklusterikas ja et ma teen täpselt õiget asja.. Ok aitab masetsemisest, loodame, et kõik läheb ikkagi hästi ja kui ma siit minema olen saand ja head mälestused taastuvad, siis kirjutan Tasmaania headest külgedest ka :)
Kallid-musid-paid ja IGATSEEEEEEEEEN Eestist ja eestlasi niii väga :(
(hahaaa. ma muide mõtleisn, et kirju´tan lühidalt, et Tasmaanai tripi jutt tuleb kunagi tulevikus, aga nüüd hull romaan valmis :D)