Colombia 1 (Bogota,Cartagena & Playa Blanca)

Enne veel kui ma Kolumbia seiklusteni jõuan pean südant puistama kõige jubedama bussisõidu kohta. Igatahes nagu eelmine kord mainisin, siis minu Kolumbiasse minek kestis kokku miskit,mis tundus sada aastat. Kõigepealt La Pazist sain jumala hea bussi, magasin nagu beebi ja siis Cuscosse jõudes lõin paar tundi surnuks ja enda üllatuseks mu järgmine buss, kus pidin veetma 22 tundi oli korralik parsa.Maksin endast arust 3 realise allakäiva tooli eest ja sain täiesti tavalise bussi. Okei vahet pole,elame üle, peaasi,et Limasse jõuaks õigeks ajaks...Aga see buss oli nii logu ja pm me sõitsime kuskil kuristiku äärel,kus polnud enamus aeg mingeid piirdeid ka ees, eriti hea oli see, kui mingi teine buss või veok vatsu tuli ja veel paremaks läks siis kui vihma hakkas sadama...arvate,et see on kõik, OH EI, just enne pimedat kuskil mittekusagimaal mäe otsas läks buss veel katki, et me siis ootasime kuni seda parandati ja võite arvata mis julgusega ma seal edasi istusin, kui väljas oli kottpime. Muide ma ainuke valge inimene seal bussis olin...igatahes ma pole teab mis ajast niimodi oma elu pärast kartnud, ainuke mõte oli,et aeg lendaks nii kiiresti kui võimalik ja ma saaks minna lennujaama, süüa ja oma asju laadida. Õnneks jõudsime ikka elusalt kohale, aga mitte kunagi enam ei võta ma bussi mägises riigis ja see päev lükkas mu tuleviku Peruu reisi ka mitu aastat edasi.

Aga okei, Kolumbia...Bogotasse jõudes olin totaalne zombie, magamata, hirmus ja mis kõike veel ning mõtlesin,et lähen kohe magama, aga kohale jõudes mõtlesin ümber, et mu ellujäämist seal surmasõidul peab tähistama ja püha Patricku päev oli ka ehk 2in1. Sain tuttavaks 5 austraalia tüübiga ja läksime iiri pubisid vallutama ja rohelist õlut jooma, väga kihvt õhtu oli, täpselt see mida ma vajasin peale eelnevat ööd. Järgmine päev võtsime jalgratta tuuri läbi Bogota ja oli siuke rahulik, sõitsime läbi parkide, ülikooli juurest,pea väljakust, jalka väljakust kuni jõudsime punaste laternate tänavale, kus reaalselt,fantaasiale polnud üldse mitte ruumi.2-3 blokki kus see action toimus olid niii imelikud, üksi ei julgeks never ever sinna minna. Kõige naljakam oli see kui alguses kohe sõitsime ühest naisest mööda, kellel pükse jalas polnd üldse (me ootasime et vb pesu väel vms ikka üritavad end müüa) ja ma ei suutnud seda uskuda, pöörasin pea tagasi ja minu taga sõitis üks neist aussi kuttidest ja ta oli sama suures shokis kui mina, võttis päikseprillid eest, suu vastu maad vajunud, vaatas taha ja hea et rattaga matsu ei pannud :D ma tükk aega naersin tema reaktsiooni.

Igatahes järgmine päev tegime graffiiti tuuri ka, kuna Bogotas on tänavakunst väga populaarne. Me käisime mõned kihvtimad läbi, tuurijuht rääkis neist ja seletas artistide kohta. Väga kihvt oli. Kuna see päev sadas padukat siis ülejäänud pärastlõuna veetsime hostelis passides, kuni oli aeg minu lennuni Cartagenasse.

Cartagena oli 100% põhjus, miks ma üldse Kolumbia oma riikide listi lisasin. Ükspäev lampi googeldasin ja pilte nähes oli selge, et see koht on täiesti minu jaoks ja Panama vahetus Kolumbia vastu minu plaanides ja mul oli täiesti õigus. See koht. Wowowowowwww. Mul pole sõnu kui ilus see on, 100% kõige ilusam linn minu Lõ-Am reisi ajal. Sarnaneb natuke Tallinnale, aga veits eksootilisem. Igatahes ümber linna on müür, asub ookeani ääres, kõik majad on värvilised,ilm on jälle soe(!!!!) atmosfäär on nii lõõgastav. Isegi kohalikud käivad siin puhkamas. Igatahes soovitan väga, väga palavalt seda kohta! Siia jõudes sain kokku oma norra tüdrukutega jälle ning järgnevad 11 päeva veetsime koos.

Esialgu olin Cartagenas ainult 1 öö, sest järgmine päev oli tsikiitadel plaan minna kohta nimega Playa Blanca (ehk valge rand)sinna võtsime mingi risu bussi jälle, kus meid poole tee peal maha pandi, sealt edasi võtsime mootorrattad (juhid olid olemas ikka :D) ning vurasime randa. Seal ratta otsas istudes soe tuul puhumas, päike paistmas oli küll siuke tunne, et elu on nii ideaalne :P (ratta otsast maha tulles suutsin ma muidugi oma jalga kõrvetada ehk jälle üks arm juures, tundub nagu koguks neid igast riigist) Igatahes Playa on siis pikk rannariba täis hipihostele ja „restorane“  ning baare, vesi on ilus sinine ehk väga hea koht lihtsalt lõõgastumiseks. Meie otsustasime, et ööbime võrkkiiges ja kui esialgu mõtlesime, et nagunii ei maga seal, et hakkame jooma, siis tuleb hea uni, aga lõpuks ei viitsind enam juua ka, aga uni oli üllatavalt hea. Väga uus ja kihvt kogemus oli ärgata kiiges lainekohina peale,teha 2 sammu ja pm pikali liivale heita.

Järgmine päev tahtsime minna Ilha Grandele, aga see täiesti feil päev oli, kuna meile täiesti valesid hindu öeldi ja saar ise jumala jama oli, ilusa rannaga, aga erilist elu seal polnud nagu Playa Blancal, siis peale 3 tunnist saarele tiiru peale tegemist ja ujumist võtsime mootorpaadi tagasi Cartagenasse ja see sõit oli vapsjee ekstreem, paat reaalselt hüppas üle lainete, pooled inimesed paadis olid läbimärjad ja meie ei suutnud irnumist lõpetada terve tunnine sõit põhimõtteliselt, kuna iga 3 minuti tagant oli tunne,et kohe lendame üle serva :D

Cartagenas olime 2 ööd,käisime peol, kindluses, väljas söömas ja niisama lõõgastusime ja siis trippisime edasi...aga sellest juba järgmises postituses, kui mul lennujaamas igav on :)

Bogota

My Girls!!@playa Blanca

crazy boat ride

Playa Blanca

Cartagena

Colourful streets of Cartagena

Before I start with my Colombian adventures I have to write about the most horrible night I’ve had a longlong time. So as I mentioned my journey to Colombia took something that seemed ages and from La Paz I had a really nice bus, slept like a baby and then arriving to Cusco I had few hours to kill and then to discover that instead 3row cama bus I booked I got the most normal shitty bus ever...I was the only tourist in the bus to start with.But ok, as long as I get to Lima on time I’ll survive....I tought when I sat down. Buuuuuuut the bus drove on the edge of the cliffs, took 22 hours,the road was so curvy and then it started to rain. Think thats scary...just before it got dark the bus broke down, so we had to wait there till they fixed it and quess how badly I wanted to be anywhere else in the world at that moment than this broken bus,on the cliffs,in the dark and rain. Serioulsy haven’t been so scared of my life in ages. Thank god got to Lima safe and sound, but I will never ever take a long distance bus in a mountainous country again and this ride totally put me off from Peru for a while as well.

Buuuut Colombia...after landing in Bogota I was wrecked and tought I’ll go straight to sleep, but after arriving to the hostel I tought I should celebrate the fact I survived this horrible ride and since it was St Paddys day anyways so more reasons for a pint. In my hostel I met 5 aussie guys and the night could begin, so we hit the irish bars,drank green beer and had an awesome night out, really what I needed that night.

Next day we did the bicycle tour through Bogota which was really cool, drove past the parks,university,main square, football stadium AND red latern area, which was sooo dodgy that I don’t even have words to describe. Let’s say fantasy had no room whatsoever over there. The funniest moment was when at the very beginning we drove past a girl with no pants on at all, legs speaded and I was in schock, since we all expected maybe girls in langerie or smth but not that and I turned my head back to see if it actually happend and one of the aussie guys was riding behind me and he saw the exact same thing and had pretty much the same reaction as I did, but when I looked back he took off his sunnies and almost crashed his bike... I couldn’t stop laughing for ages..never would go to that area alone tho.

Next day we did the graffiti tour, which was also really cool, they told us about the meanings of the symbols in the graffitis and about the artists, but it started to rain so heavily that I left before end and rest of the day we spent in hostel doing absolutely nothing till I had to go to the airport and take my flight to Cartagena.

Cartagena to me was the only reason I added Colombia to my S-A travel list. I remember the night in Belfast when I googeled the map of S-A, saw a town by the sea, googeled it and knew straight away this place is for me and I was 100% right.Cartagena is by miles the prettiest city I’ve been in S-A. It’s soo colorful, romantic, cute, vibrant and gorgeous. Surrounded by a wall, by the ocean with loads of little bars, restaurants, street musicians,-sun,it’s just amazing in here! In here I also reunited with my norwegian girls and travelled with them for the next 11 days J At first I only stayed in Cartagena for 1 night, since the girlies were planning a trip to Playa Blanca (white beach) to where we took a shitty local bus again and then half way there we had to change transport and from then we took motorbikes (with drivers ofc) and driving to the beach, warm wind blowing, sun shining, my girls with me I acutally tought live is sooo amazing. (coming off the bike I managed to get a big burn mark on my leg ofc, so another scar for my travel collection)

Playa Blanca was really cool, blue water, loads of hippie style hostels, bars and „restaurants“ on the beach line, nice place to have a chilled night out.  We decided to sleep in the hammocks that night and at first we were sure we can not get any sleep at all and had a plan to get drunk for a better sleep, but at the end didn’t even had to get drunk and still had a really good sleep. And it was so awesome to wake up literally on the beach listening the sound of waves.

Next day we wanted to go to Ilha Grande and stay there for 2 nights, but this day was soo disaterous (?) that after 3 hour walk around the island in a really hot temerature and a swim we all agreed that this is not a place for us and we took a speedboat back to Cartagena. The boat ride was mental, they went soo fast and actually jumped over the waves, half the people were soaked and we couldn’t stop laughing since it seemed after every 3 minutes like we will fall over. Good fun!

Back in Cartagena we spent here another 2 nights, had a night out, loads of mojitos, went to the castle and just relaxed and had girlie time...

About our next destinations after few days when I’m bored at the airport again J

Bolivia (Lake Titicaca and La Paz)

Boliiviasse jõudmine oli minu jaoks nii teistsugune, sest lendasime tumedate mägede kohal ja äkki hakkas maandumisprotsess pihta, kuigi näha polnud mitte midagi muud peale mägede ja mingi hetk olime juba väga madalal, ikka linna (La Paz ehk pealinna) polnud näha. Väga viimasel minutil oli üldse aru saada, et me kuskilegi tsivilisatsiooni suundume. Aga lühiinfona, siis Boliivial on 2 pealinna La Paz ja Sucre ning La Paz asub 3600m kõrgusel merepinnast on linnake mägede küljel ja orus ning kõiki alati hoiatatakse, et siia tulles, eriti lennukiga, võib esimesed päevad väga halb enesetunne olla jne tänu sellele, et linn nii kõrgel asub.

Mina jäin La Pazi esialgu ainult üheks ööks, sest kohe järgmine hommik sain kokku nende toredate norra tüdrukutega, kellega BA-s tutvusin ning läksime Titicaca järve äärde, mis on tuntud kui maailma kõrgemail asuv järv. Kõigepealt sõitsime mingi kohaliku bussiga 4,5 tundi Copacabanani (jah ma tean, kohtade nimed korduvad siin päris sageli)ja see buss oli niiiii ebamugav, mul põlved olid reaalselt surnud sinna jõudes. Võtsime toa ainult 3 peale ehk olid tavalised head suured voodid, vaade merele, käisime söömas ja shoppamas, kuna Boliivias on õhtune temperatuur kuskil 10 kraadi juures ja päeval päris päevitama ka ei lähe, siis mul oli kiiresti vaja pikki ja sooje riideid, sest suure optimistina panin ma kohvri täis tope, lühikesi pükse ja plätusid ainult. Siin müüakse nii kihvte ja kohalike teemadega kampsikuid ja jalanõusid ja värke,et tahaks osta palju,aga kuna tean et mul on veel pool reisi ees, siis ei taha et oleks kohver väga täis.

Copacabanas veetsime ühe päeva ja ühe öö ja ausalt, siis seal midagi väga rohkem teha pole nagunii, sest koht on väga väike ja turistikas. Muide kui me linnapeal ringi jalutasime, siis tuli politsei meie juurde ja ütles, et linnapea tahab meiega rääkida, kuna me nii ilusad :D väga lamp...Aga hästi tore päev oli, ilm oli ilus, käisime söömas, õhtul käisime baaris kohalikku bändi kuulamas ja veini joomas. Järgmine hommik ärkasime vara ja sõitsime paadiga Isla del Solile ehk siis päikesesaarele. Tegu on mägise pisikese saarega, kus on ka natuke rannaosa ning ilus selge vesi, „keskuse“ osa on sadamakai paatidele 3 restorani ja 2 putkat ja liivatee ehk see koht on ideaalne paik end maailmast ära lõigata ja lihtsalt olla. Kuna jõudsime hommikul väga vara juba kohale, siis tegime väikese uinaku ja läksime väiksele matkale mägedesse. Vaated olid päris ilusad ja ilm oli ka megailus.Õhtul läksime tagasi mägedesse ja vaatasime päikeseloojangut. Saarel veetsime samuti 1 öö ning järgmine hommik suundusime tagasi Copacabanasse ning nemad läksid bussiga Peruuse ning mina tagasi La Pazi.

Seekord jäin La Pazi nädalaks. Juba saabudes sain lennujaamas tuttavaks 3 aussi tüdrukuga, kes samas hostelis olid ja nendega koos läksin päev peale saabumist tegema death roadi ehk „surmateed“. Tegu on siis ühe maailma ohtlikuma teega, mis enam õnneks väga kasutusel pole, kuna lähedale ehitati parem tee, aga sinna korraldatakse nüüd rattatrippe, milles on ka tegelikud inimesi hukkunud, aga mitte mingi number autoõnnetuste kõrval.

Igatahes hommikul vara viidi meid 4,5 km kõrgusele merepinnast, anti riided,kiiver ja põlve-küünarnukikaitsmed ning vuramine hakkas pihta. 64km mäest alla. Esimene osa oli asfaldil ning mingi hetk sõitsime reaalselt pilve sees ja näha polnud midagi.  Ja sisi viidi meid sinna reaalsele surmateele, kus oli kivine/liivane/mudane pinnas, tee oli megakitsas, kurviline, ühel pool oli mägi, teisel pool suur kuristik kus mingit aeda ega asja ees polnud ja hoog oli päris korralik. Ses mõttes, et minu silmis see mingi surmaohtlik polnud, sest kes vähegi rattaga sõita oskab, siis kuristikust ikka alla ei pane päris. Aga see öeldud, siis nagu ma enne mainisin, siis õnnetusi juhtub ka ratturitel, sest tegu on ohtliku teega ja kes mind teavad, siis vast imeks ei pane, et ma seal päris korralikult käntsa panin rattaga. Okei, see tegelt oli minu enda süü, sets mulle anti alguses sama ratas mida tuurijuhid kasutavad, ehk paljupalju parem, kui kellelgi teisel seal oli ja kui me asfaldi osa sõitsime, siis ma ikka hoidsin pidureid all ja olin korralik, aga mingi hetk ma sain aru, et minu ratas on peajagu üle teistest ning kimamine hakkas pihta. Ma olin vahepeal pm kohe tuurijuhi taga ja siuke adrenaliin möllas ja õnnek küll suht tripi lõpupoole ma nägin et mu ees on üks suuremat sorti kivi, aga ma ei julgend mööda manööverdada, sest üks teine rattur oli ees, aga ta ratas palju aeglasem tundus, et ma oleks talle reaalselt otsa sõitnud ja panin pidureid nii järsku, et ratas kukkus pikali ja lohises mööda seda kruusateed ja mina siis lohisesin koos rattaga. Terve mu vasak pool oli jumala marraskil ja sinikaid täis ning pluus ribadeks, aga naljakas oli see,et kuna ma olin sellise adrenaliini laksu all too hetk, siis ma ei tundnud valu ega midagi, vaid reaalselt hüppasin rattale ja sõitsin edasi. Alles peale bussis teel tagasi, oli mõte, et päris valus on ja mul õlg vist veits viga sai, sest ma ei suutnud kätt eriti tõsta ega isegi klaasi käes hoida, aga nüüd (nädal hiljem) on asi juba  palju parem, kuigi märk surmateest jääb mu käele vist küll veel pikaks ajaks.

Muidu La Pazi kohta siis järjekordselt ma armastan seda linna :D tean et see lause hakkab kuluma juba, aga no ma ei saa aidata, et see linn mu südamesse puges. Ausalt öeldes, siis see pole ilus linn mitte üldse, aga niii huvitav ja teistsugune kõikidest kohtadest kus ma varem olen olnud. Ja minu jaoks jääb La Paz peolinnaks, sest pidu toimus seal ABSOLUUTSELT iga päev (va. Õhtu enne surmateed)Minu hostel oligi tuntud kui peokas ja seal sees oli üks väga korralik iiri baar. Üks õhtu näiteks sain tuttavaks baari juhataja ja hosteli omanikuga,kellega koos läksime stipikasse, kuna nad teadsid selle omanikku, teine öö läksime route36, mis üks tuntuimaid baare La Pazis ning saime reaalselt 0 minutit und too öö.Tutvusin väga kihvtide inimestega ning veetsin väga lõbusalt aega.  Väga kurb oli taaskord sealt lahkuda. Ma tunnen, et ma kiindun kohtadesse liiga kiiresti, sest nii paljud kohad mu jaoks koduseks muutuvad ja ei tahakski üle lahkuda, aga usun, et on veel palju põnevaid kohti mis mul selle reisi jooksul veel ees ootab J

My norwegian girlies

Lake Titicaca

Sunset

Death road

My left arm day after falling

La Paz

So my next stop La Paz, Bolivia, one of the 2 capitals of the country and the city is 3600meters from the sea level, so everyone coming here are warned to not feel well in the first few days, because of the altitude and I’m not joking here, but I was out of breath after 5 steps, tho didn’t feel anything else bad.

The morning after arriving to La Paz I left for Lake Titicaca to meet up with the norwegian girls I met in BA. First night we stayed in Copacabana ( yes, the place names are repeating themselves) went shopping (since Bolivia gets quite cold, around 10 degrees at night and me as an optimist, didn’t pack any warm stuff with me, so cardigans and closed shoes were well needed)had dinner, walked around the town (btw at one moment policeman approached us and said the mayor wants to speak with us, since we are so pertty, cool, but really random) and in the evening went to the bar, had some wine and coctails and listened local band play music. Really nice day and soooo good to see the girls again. Next morning we took ferry and went to the Isla del Sol (sunshine island) and spent a day and night over there. We hiked a little bit and saw some awesome views,the sunset and just relaxed. In the island there were no cars and the main street was a sandy road by the pier with 3 restaurants and 2 kiosks, that’s it... :D so a good place to just cut yourself from the world and relax.

Next day we took a ferry back to Copacabana, I went back to La Paz and the girls took the bus to Peru.

Next morning after arriving back to La Paz i did the „death road“, which is one of the most dangerous roads in the world and nowadays there is a safer road close by, so no that many cars drive there, but now bike tours are organized over there. We were picked up really early and they took us around 4,5 km high up, gave us our bikes and gear and the 64km downhill cycling could start. I was lucky since they gave me the same bike as the guides were using and it was soooo smooth and fast. So first half an hour we went down the asfalt road  and there I was really careful, useing my breaks really often and avoiding overtakeing people, at some point we actually were in the middle of the cloud,everything was so wet and could hardly see anything, but soo aweosme. Then we had a break and they drove us to the actual death road. It was soo cool, the road was narrow, curvy and one side was a mountain and the other side a massive cliff down, and since it was downhill the speed was quite high as well. And I got bit too carried away with my awesome bike and the speed and fell with my bike, not over the edge, just on the road, but since I pressed the breaks on a realllllly high speed my bike was skiing on the ground with me, so my whole left side is scratched, bruised and sore. But it was my own fault, since I went wayy too fast....if going with decent speed and using breaks, its not dangerous and even after my fall I enjoyed every second of this day. At first after I fell I was so full of adrenaline and just jumped back to the bike and kept going fast, but afterwards sitting in the bus it all went really really sore, I wasn’t able to lift anything with my left arm for a week, but it’s all better now...:)

Despite my accident I would recommend everyone to do death road, it just fills you up with adrenaline and is seriously one of the coolest things I’ve ever done.

So about La Paz, once again, I LOVE this city, I’m not saying it’s beautiful, cuz it’s not, but it’s soo cool and different from any other places I’ve ever been in my life. To me La Paz is officially the party town, since there was party EVERY single night (besides the one before death road) and they ended so cool, for example one night I ended up in a stripclub with the owner of the hostel, bar manager and few bar staff, the next night we went to route 36 which is quite known bar in La Paz and had absolutely 0 minutes sleep...So yeah...La Paz for me was loads of party and hardly no sleep, but will miss this place soo much and met so cool people here. Defo one of my favourite places I’ve been so far.

Paraty

Peale Rio melu ja olu oli vaja natukeseks hinge tõmmata ja akusid laadida. Otsustasin minna kohta nimega Paraty, mis jääb Rio ja Sao Paulo vahepeale. Paraty on hästi pisike linnake, mida tahetakse ka Unesco pärandisse kanda ja vanalinna osa on täielikult munakividega kaetud, autod linna keskel sõita ei saa ja sel hetkel oli Paraty 100% see, mida ma vajasin. Kuigi minek sinna on seiklus nagu ikka minu puhul. Mõtlesin  siis, et ilmun bussijaama Rios kohale pool tundi enne bussi väljumist ja mis välja tuli, et ohoo kõik bussid järgmiseks 5ks tunniks on välja müüdud ehk seal ma siis passisin üksinda 5 tundi ja mu buss jõudis Paratysse alles kell 1 öösel. Mul polnud halli aimugi, kus mu hostel asub, õnneks üks brasiilia tüdruk bussist tuli aitas mul otsida, üks hetk kõndisime tänaval (peatänaval) ja KÕIK tuled läksid äkki kustu, mul süda lihsalt kukkus saapasäärde, sest nägin et üks auto peatus meist mingi 20 m eemal ja mingi ilma särgita tüüp hakkas meie poole kõndima. Reaalselt ma mõtlesin, et mis kasu mu pipragaasist on, kui see mul kohvripõhjas luku taga on :D Ilma naljata see hetk ma arvasin et kõik mu asjad lähevad, aga ÕNNEKS oli see särgita tüüp selle tüdruku sõber, kes mind aitas ja nad ilusti mind autoga hostelisse ära viisid.

Esialgu plaanisin Paratys veeta 2 ööd ja lihtsalt välja puhata, aga sattusin selle puhkamisega veits hoogu ja kokku olin seal lõpuks 4 ööd. Lihtsalt nii hea rahulik oli, linn pm suri peale südaööd välja, nii et sai vara voodisse ja hommikul vara üles.Üks päev tegin dziibi tuuri, mis viis meid erinevate koskede juurde ja cachaca tehasesse (kohalik alkohol, millest caiprinhasid tehakse) Ühe kose juures olid siuksed suured kivid,aga nad olid lamedaks läinud ja neilt sai vette liugu lasta, see päris kihvt oli ja üldse nägime looduslikult väikeseid ahvikesi ja banaane kasvamas ja hästi kihvt päev oli.

Järgmine päev võtsin paadi tuuri, millega läksime seilama ja siis vahepeal tegime peatusi pisikestel saartel ja randades. Samuti supper kihvt ja lõõgastav oli.

Ega mul tegelikult väga rohkem midagi rääkida selle kohta polegi, sest palju aega veetsin lihtsalt lebos, aga Paraty samuti koht, kuhu soovitan minna, kuigi üksi võib-olla veidike igav, kuna seal linnas nagu ma juba mainisin suurt ööelu pole ja üleüldse tundub paarikeste ja perekondade puhkuse kohana, sest peale minu käisid enamus inimesi seal ringi käest kinni :D aga mulle oli seda kohta küll vaja, et natuke taastuda.

Muidu sealt lahkumine jälle teema,ma ikka nii organiseerimata, et vahest päris kurjaks saan enda peale kohe. Igatahes  27.02 mul on lend Boliiviasse Sao Paulost ja 25.02 läksin bussijaama et piletit Sao-sse osta ja mis tuli välja, et terve järgmine päev on kõik bussid välja müüdud...paaaanika, kuna ülejärgmisel päeval bussi võttes ma oleks lennust juba maha jäänd. Aga järjekorras seistes üks kohalik ütles, et nad alati jätavad 4 kohta bussis müümata,et peab järgmien hommik vara kohale minema ja proovida neid kohti saada, ehk ma siis ärkasingi 6.40 üles, et minna bussijaama ja õnneks näkkas, sain lõunasele bussile koha.

Buss vahepeal sõitis vapsjee mägedes, et mul olid kõrvad lukus ja olime pilvedest ümbritsetud. Sao Paulosse jõudsin õhtu ja kuna mu hostel megavaikne ja igav oli, siis oli järjekordne vaikne õhtu. Järgmine päev käisin veits linnapeal, aga mulle siin eriti ei istu...okei ma pole küll palju näinud, aga Rio sümpatiseeris kohe, aga siin kuidagi palju räpsem ja koledam. Hetkel istungi lennujaamas ja ootan lendu La pazi. Järgmine peatus- Boliivia.

with Narissa

Slide down rock

Historical center in Paraty

After Rio I really felt that I need to go and just relax and detox for few days and I decided to go to a place called Paraty, which is almost half way between Rio and Sao Paulo.

The trip there was ofc different as per usual for me. So anyways I went to the bus station in Rio thinking to buy a ticket to a bus half an hour later, but no...all the buses for the next 5 hours were sold out, so I just sat there for 5 hours alone being bored. And since I spent my whole day waiting I finally arrived to Paraty at 1am in the morning and didn’t had a glue where my hostel is. Thank god there was this brazilian girl in the bus and she helped me to find this, but when we were walking in the main street, ALL the lights went off and it was pretty much pitch black and then I saw this car stopping and a guy without shirt coming towards us. Honestly my heart was beating so fast, since in my head he was about to robb and kill us there in the dark, but he was the girls mate and they gave me a ride to my hostel so all ended well J

In Paraty I mostly just relaxed, it’s a really small and quiet town and most of the people visiting it are either couples or familys...and then there was me :D

One day I did the jeep tour, which took us to some really pretty waterfalls and cachaca destillery (local spirit they use for caiprinhas). One waterfall had this massive rock, but it was smooth, so we could all slide down from it, that was pretty awesome.

Next day I did the boat trip, so we were just sailing around, went to some small beaches and just swam there, was also really nice and relaxing day.

At first I was planning to stay there for 2 nights, but fell in love to this place and got bit too carried away with the relaxing part, so ended up staying for 4 nights.

After I went to Sao Paulo for one night, but didn’t do much, since my hostel was really quiet and I got there quite late. And on the 27th of February I had a flight to Bolivia.

To sum up my Brazil experience then I absolutely LOVED my 2 weeks over there and if it wouldn’t be so expensive I would stay there for a long long time. This country just has everything-mountains, waterfalls, beaches, rainforests, culture, sunshine, an amazzzzzzzing place to go.

Rio de Janeiro

Niisiis. Rio, Rio, Rio....ma JUMALDAN seda linna. Kui lahkusin Ba-st oli mul nii nukker tunne, sest mõtlesin, et kindlasti mulle ei hakka ükski teine koht rohkem meeldima, aga Rio trumpas asja üle. Ma jäin teadlikult Riosse ka peale karnevali , sest tahtsin näha, et mis elu seal ilma selle peota on ja ausõna, iga kell tuleks siia tagasi, aga mitte karnevaliks enam.

Miks mulle Rio nii väga meeldib- siin on kõik-ookean, järv, jõed, mäed, soe ilm, lained, kõik mis mind antud hetkel õnnelikuks teeb.

Igatahes siis Rio vaatamisväärsused, põhimõtteliselt ma võiks ette kanda 4 põhi kohta, kuhu minnakse ja kus ka mina käisin ja turisti mängisin: Lunastaja Kristus (?), Suhkrumäed (?) ja Favelad ja rannad. (ausõna ei tea kuidas neid eesti keelde tõlgitakse).

Lunastaja Kristus (Christ the redeemer)

...ehk Rio sümbol ma võiks öelda, sest kes ei oleks näinud pilte Kristusest käed avali mäe tipus. Ma olen kindel, et kõik,kes Riosse satuvad käivad seal ära....agaaaaaa minu arust vääääga mõttetu koht, sest esiteks alt vaadates tundub ta palju võimsam ning seal nii palju inimesi, et liikumine on suhteliselt võimatu ning 90%nendest (mitte mina!!!!) tegid seda käed laiali poosi seal ees, samal ajal kui nende sõbrad lamasid maas pikali üritasin head pilti saada ja siis rahvas hüppas üle nende seal. Et kui kellelgi kunagi on vähe aega või raha Riosse sattudes, siis ma jätaksin selle koha vahele. Kuigi vaated on sealt kihvtid aga mitte pooltki nii kihvtid kui Suhkrumägedelt.

Suhkrumäed (Sugarloaf mountains)

2 „ovaalse“kujuga mäekest, kust avaneb imeline vaade Riole. Väiksemale mäele saab ise matkata, mis võtab aega vist kuskil 45 minutit (meie seda ei teinud, sest väljas oli kergelt 41 kraadi sooja ja mäkke ronimine tundus väga tappev sel hetkel) ja siis saab köis-kabiiniga sõita suuremale ning laiskvorstid nagu meie saavad juba kabiiniga ka väiksemale sõita. Aga vaade jah. Wow wow wow. Meil näkkas ja ilm oli väga ilus, taevas selge ja sinine, et seda ma kindlasti soovitan kõigil teha, aga valida tuleks võimalikult ilus päev, et saaks vaadet nautida.

Favelad

ehk siis Rio rentslid. Koht, kus elab vaene klass ja kus tulistamine, narkotegevus jms on igapäevased. Või no ses mõttes, et nüüdseks on favelad muutunud palju ohutumaks,sest seal patrullivad kogu aeg politsenikud (oma 2 meetriste relvadega :/ ) ja kui oleks väga ohtlik, siis ma ei usu, et sinna tuure tehtaks. Aga jah mina broneerisin hostelis tuuri ja meid viidi minibussiga favelade tippu (favelad asuvad mäe peal) ja siis hakkasime alla jalutama läbi favela, tehes vahepeal peatusi ja meile räägiti kuidas kohalikud elavad ja töötavad jne. Vahepeal tuli 3x mingi hull paugutamine ja see pm oli et lasti rakette vms hoiatamaks, et politsei tuleb, narkodiilerid siis omavahel. Ja vahepeal kui me poes olime, siis avastati ühelt vennalt narkot ja kõik mendid hakkasid teda taga ajama, äktsion käis :D mina ütlen, et minu jaoks oli see üks kihvtimaid tuure ja samuti soovitan kindlasti ette võtta, see kestab kokku ainult 3-4 tundi. Ja need favelad, appi kui räämas ja räpased need ikka olid. Kui keegi on näinud filmi „city of god“ siis pm siuke peldik see välja näebki, aga väga huvitav. Näiteks, et miks on favelad mäe otsas ja naudivad miljoni dollari vaadet ookeanile ja Rio-le kui rikkad on madalal ilma vaateta...sest tegelt oli seal paks mets ja elamine keelatud, aga inimesed hakkasid oma hütte sinna ehitama ja nii massiliselt, et politsei ega riik ei saanud selle vastu midagi teha. Kindlasti üks huvitavamaid tuure mis ma olen teinud.

Rannad

Kõige kuulsamad on vast Copacabana (saab vaadata päikesetõusu)  ja Ipanema (päikeseloojang).Viimased 4 päeva ma elasingi kohe Copacabana ääres ja niiii kihvt oli. Kuigi lained Rios on küll hullud, mitte isegi nii suured, aga tõmbavad nii endasse, et ma järjekordselt lohisesin mitu korda mööda põhja, üritades laine seest välja saada ja samal ajal oma bikiine otsides :D 

Viimane öö olime hosteli rahvaga väljas ja siis läksime hommikul Copacabanale ujuma just sel ajal kui taevas muutus mustast heledaks ja siis vaatasime päikesetõusu rannal ja ausõna, see hetk tundus kõik mu jaoks nii ideaalne, elu on nii ilus ja poleks kuidagi osanud paremat viimast ööd Rios soovida.

Kui alguses plaanisin Rios olla nädala, siis kokku olin hoops 10 päeva ja niiiiniiiii kurb oli lahkuda, see linn jäi mu südamesse ja ma tõesti loodan, et kunagi avaneb võimalus tagasi tulla J

                                                                   Christ the redeemer

                                                            Sugarloaf

                                                         Favelas

                                                         Sunset in Ipanema beach

Copacabana beach

So more about Rio de Janeiro... I absolutely LOVE this city, considering that I’m not a big city girl and I hardly ever like big cities then Rio is the exeption, adore this place. I stayed in Rio few day after the carnival on purpose, just to see how the city is after this mental festival and I’m so glad I did stay J

I think there are 4 most popular tourist sights to see in Rio and since I spent 10 days on Rio I had plenty of time to go see them all.

Christ the redeemer

The symbol of Rio, I bet everyone have seen a picture of a Christ with his arms opened on the top of the hill. And I’m sure everyone who will come to Rio will go and see the Christ, but in my opinion it’s a waste of time and money. First of all it looks much cooler from the ground, since there’s actually nothing else there besides that statue and the place is really crowded of people standing their arms opened trying to look like the statue (no, defo not me!!:D) and their friends lieing on the ground trying the take a good photo of them. It’s almost impossible to walk. The viwes are cool, but nothing compare to the sugar loaf views. But as I said, I’m sure everyone will go there anyways, but incase someone is on a tight scedule, then this will be the sight to miss.

Sugarloaf mountains

2 „oval“ shape mountains, to the smaller one it takes about 45 min to hike (we didn’t do it since it was 41 degrees that day and hiking seemed really bad idea)but for the lazy ones like us there are cable cars from the bottom that will take people up. The views over there were AMAZING! We were really lucky with the weather too, it was bright blue sky and we could see really far. I defo recommend sugarloaf because of the views are brilliant and the cable car ride itself is quite cool already.

Favelas

...aka the slums. The place were poor people live, drugs are dealt and guns are fired. Okey actually nowadays it’s not that dangerous anymore, since there are loads of cops guarding (with their 2 meter guns :/ ) I booked my tour through the hostel and at first minivan took us up on the top of the favela (they are on the hills) and then we started to walk down through it. To me it was so crazy how people can live there, it was soo dirty, stinky, houses were literally on the top of each other, „streets“ were like one meter wide. Really something I’ve never seen before. The reason why favelas are on the top of the hills having a million dollar views and the rich peole live without views is that actually there was forest over there and it was forbidden to live there, but people started to build their huts so rapidly that police or goverment couldn’t do anything about it,so now poor people have the best view.

I absolutely loved the favela tour, it was so different from any tours I’ve ever done before and 100% reccomend to do it, since it only last 3-4 hours anyways.

Beaches

The most famous ones are probably Copacabana (for sunrise) and Ipanema (for sunset) For my last 4 days I moved to the hostel close to Copacabana beach and absolutely loved it. The waves are crazy tho, not even that high but they pull you inside and quite a few times I was slipping through the bottom trying to get out of the wave while searching my bikinis.

On my last night in Rio we went out with the hostel people and went to Copacabana for a swim when it was dark and while we were jumping in the waves it got 100% bright outside so we stayed and watched the sunrise. That moment sitting over there I tought my life is so good and I was sooooo happy I couldn’t stop smileying. Couldn’t ask for a better last night in Rio. J

Overall I was gutted to leave Rio, but 10 days in one city is quite a long time already, I just hope that one day I will have a change to come back here !

loveloveloveloveRio