Tuesday, October 19, 2010

Pole ammu midagi kirjutanud,aga ärge muretsege, olen veel elus ja terve,ükski krokodill pole veel nahka pistnud. Tegelt ei toimunudki vahepeal midagi erilist,mis oleks kirjutamist väärt olnud, olin põhimõtteliselt terve aja tööl ja peale tööd niisama vedelesin ja uimasin. Siin sadas ka jälle päris hullult vahepeal,et mingid piirkonnad uppusid jne,et ei olnudki eriti midgai huvitavat korraldada,kui väljas mingi padukat tuli 24/7, aga nüüd õnnnnnnnnneks vihmaperiood natukeseks läbi ja Austraalia on see, millena ma teda ette kujutasin.Hakkan siis vaikselt asju kokku võtma, mis vahepeal toimunud on.
Tööl olin ma palju ja see väsitas päris hullult, aga ma ikka megarahul ja õnnelik olen selle tööga, kuigi praegu on küll veits kopp ees, aga õnneks mul 3 vaba päeva järjest,et kulub suht marjaks ära. Töö selles mõttes on megaväsitav,et kuigi tunde korraga vb aint 5-6 mõni päev,aga kogu aeg peab püstijalu olema ja ringi jooksma leti taga ja saalis, muusika on kogu aeg nii kõva,et ilma naljata on seda kuulda ka 3 tänavat eemale ning osade inglise keel on küll päris hull. Näiteks prantslastest on VÕIMATU aru saada,nad teevad ka kõige lihtsama joogi tellimise siukseks tuumatehnikaks oma aksendiga,et mul aju kärrsab lõpuks. Õnneks oleme mõlemad Krisiga praeguseks enamus jooke ja lühendeid selgeks saanud ja siuke tunne nagu oleks siin baaris juba ammu ammu töödand.
Eelmine kolmap. läks Andy (meie toakaaslane Inglismaalt,kokk) minema L,millest mul megakahju,sest see inimene lihtsalt rääkis huumorikulda. Iga kord kui ta suu lahti tegi ma naersin. Aga ta leidis parema töö paremas kohas ning oli nagunii juba mitu kuud Brisbanes olnud,et tegelikult megaäge,et ta parema töö ja koha leidis. Teisip hakkasime tema n.ö lahkumispidu pidama. Alguses läks suht rahulikult, võtsime happy houri õlled ja läksime baari istuma,aga siis tuli Kenny ja ütles,et annab meile kamba peale Andy lahkumise puhul 100 dollarit(umbes 1000 krooni) baarikrediiti ja minu õhtu võis alata. :P Malibud ja baileysed läksid nagu soojad saiad+ saime veel tasuta shotte ja kõiki kokteile topelt alkoholiga :D (btw kamba moodustasime pm mina,Kris ja Andy ning suuremas osas sellest mina). Hiljem läksime siis edasi Down Underisse ja pm kõik töökaaslased+ Kenny tulid sinna,et megaaaäge õhtu oli,ma supper rahul igastahes. Kuigi mind pandi ootamatult järgmiseks hommikuks tööle koos kõige suurema bossiga 2kesi ning hommikul kui mu äratuskell helises ma küll väga naerul ei olnd,aga õnneks suht kiiresti see tööpäev läbi sai.
Laup. Läksime vanast hostelist mingi rahvaga Kangaroo pointi grillima ja jälllle megaäge päev oli,siuke hästi päikseline,kuigi veist jahe,aga megaäge rahvas ja hea toit ja kõik supper oli:P kuigi seal kaljud ja mingi mitukümmend nahkhiirt hakkas üle meie peade lendama kui pimedaks läks,päris jube oli.
Pühap. Ka päikseline ja megasoe ilm oli ning kuna ma alles 4st tööle pidin minema,siis läksime hosteli rahvaga parki ja seal toimus mingi erinevate rahvuste festival,et hästi paljude riikide telgid olid ja müüsid oma rahvustoite jne (ei,Eestit polnud) ning igast esinejad ja siuke hull melu oli. Tööpäev ka hästi tsill oli,sest valvur oli lampi ostnud meile söögiks krõpsu,kommi ja sokolaadi+ iirlasi ei tulnud see pühap eriti,et suht rahulik ka oli. Muidu mu ülemus Kenny,ta nagu maailma kõige armsam inimene,igakord kui temaga tööl oleme,siis ta mu tuju heaks teeb ning hästi ütleb. Seekord oli nii,et üks iirlane oli jumala täis ja unustas 2 korda oma passi letile ja siis me Kennyga rääkisime sellest ja ma ütlesin,et seepärats ma ei võtagi kunagi passi peole kaasa,et kui ära kaob,siis ei saa riigist välja ja Kenny ütles selle peale,et tema küll tahaks,et ma oma passi ära kaotaks,sest siis ma jääks siia :P ta nagu tegelt ka üks mu lemmikuimaid inimesi Austraalias ning kuidagi väga hoiab mind,kuigi ma ei tea miks,aga vähemalt kui mul peaks tööl probleeme olema,siis on keegi,kes mu kaitseks kindlasti välja astub. Kuna õhtu lõpp oli megavaikne,siis tund enne sulgemist mina,Kenny ja Sam(kes kõik olime tööl) lihtsalt istusime ja jõime baileyst ja Jack Danielsi(baari kulul). Ütleme nii,et ideaalne viis tööpäeva lõpetuseks.
Täna agaaaaa,esmasp mu esimene vaba päev otsustasime Megiga (töökaaslane Iirimaalt),et võiks kuhugi minna,kuna ilm ilus ja meil mõlemil vaba päev ning me läksime SURFERS PARADISE. Nimi ütleb kõik. Pm kuna mina läksin magama umbes kl 4 paiku ja Meg 5 paiku,siis hommikul olime mõlemid,et ei viitsi,aga siiski ajasime end maast lahti ja lippasime rongile ning tunnike sõitu ja olimegi kohal. Pm koht ise on siuke,et hull city on täpselt ranna ääres,aga minu jaoks oli see täietsi uus vaatepilt ja huvitav. Liiv oli nii pehme,vesi soe ja surfarid trallisid ringi.Ning ma käisin esimest korda Austraalias ujumas,kuigi seda mida ma seal tegin ei saa ujumiseks nimetada,sest lained olid nii massiivsed,et ma tegelesin lihtsalt sellega,et end püsti hoida. Megaäge igastahes,elusees pole nii suuri laineid näinud,enamus üle pea olid,väga hull aga üliäge :P Niii hea oli lihtsalt liiva peal lesida sooja päikese all. Kui ma vahepeal keset suuri vihmasadusid jõudsin juba ära unustada,miks ma siia tulin,siis täna tuli see mulle jälle meelde. Otsustasime Megiga,et kuna me juba nii kaugele tulime,siis lähme teeme ühe korraliku söögi ja kokteili ka ning läksime kuskile suht kallisse kohta,aga seal oli pakkumine,et 2 põhirooga on 1 hinnaga ja ma mõtlesin,et üritan Austraalia sööki proovida ja tellisin känguru liha. Päris huvitav oli, iga päev ei sööks,aga vahel harva on hea eksootika. Tagasi Brissi jõudsime peale kl 23 ja nüüd ma siis üritangi siin oma emotsioone jagada,sest mul oli just parim päev Austraalias ja ma megarahul ja puhanud hetkel. Nüüd veel 2 vaba päeva ees,et tahaks midgai põnevat teha ja näha.
Üritan pildid ka kas facebooki või siia võimalikult ruttu üles laadida,siis näete millest ma räägin.

1 comment: