Slovakkia/ Slovakia🇸🇰

Slovakkia on super ilus. Üks alahinnatumaid kohti Euroopas ma ütleks.
Aga alustades meie Slovakkia seiklustest, siis viimane auto, kes meid Krakowi juurest peale võttis osutas meile jälle teene ning viis meid Poola-Slovakkia piiripunktini, kus valitses TÜHJUS. Esiteks asusime me peaaegu peadpidi pilvedes, kuna olime Tatra mägedes, seal oli päris külm, niiske ja autosid liikus super vähe. Kuigi me olime umbkaudu 30km oma sihtmärgist, siis täiesti mägedes hääletamiseks me valmis ei olnud ja esialgu sõitsid ka need üksikud autod meist mööda. Lõpuks jõudsime Popradi 4 erineva autoga. Kui me Poolas sõitsime terve riigi läbi sama arvu autoga, siia nüüd oli 30km jaoks vaja 4 autot 😄
Poprad ja selle lähiümbrus on lihtsalt WOW. See on koht, kuhu tahaks kindlasti kunagi lauatama või suusatama tulla. Kõige idüllilisemad väikesed mäekülakesed  oma suusakuurortitega asuvad seal. Popradisse jäime kokku kaheks ööks. Teisel päeval sõitsimegi rongiga ühte nendest küladest ning läksime köisraudteega päris kõrgele mägedesse, kus vaated võtsid lihtsalt sõnatuks. Sõime ka palju kohalikku toitu, milleks on pelmeenide sarnased asjad aga juustukastme, peekoni ja hapukapsaga.
Kolmandal päeval läksime kohalikku veeparki ning kuna temperatuur oli 35, siis oli päris mõnus bassu ääres lebotada ja ujuda. Pealelõunat asusime Bratislava poole teele. Selle ulme kuumusega trippisime tee äärde ning seisime, kärssasime, seisine veel, hakkasime mõtlema et wtf ja kärsassime veel rohkem. Nimelt seisime oma kohakeses 50 minutit, mille jooksul peatus 8 autot, aga keegi ei läinud Bratislava poolegi. Lõpuks tuli välja, et ilmselgelt oli päike meile vist pähe hakanud, sest me seisime täiesti vale tee ääres, kus märk näitas küll Bratislava peale, aga tagasipöördega. Trippisime siis õigesse suunda ning palavus selleks hetkeks tahtis juba pildi taskusse visata ning ma ajasin kiirteele pööramise ringil näpu püsti kuna me ei viitsinud enam kõndida. Kohe jäigi auto seisma õnneks, aga ta ütles, et peab midagi kuskilt tooma ning viis meid väiksesse külakesse ja hakkas oma kaubikule asju laadima. Ja siis tegi teises kohas sama ja me lihtsalt passisime ja ootasime. Tagasi teele jõudes mõtlesime, et ei viitsi temaga enam trippida, kui ta igal pool peatub ja kuna nagunii läks teise kohta ka. Ning taaskord avastasime end keset kiirteed, kust meist ülihelikiirusel mööda tuhiseti. Peale 20min saime peale kuid siiski mitte Bratislavasse. Zilina nimelises kohas hakkasime jälle hääletama. Saine kaubikule, kus juht oli super põnevil välismaalastega kohtumisest, kuigi ta inglise keel oli suht olematu. Ma istusin ta kõrval ja tundus nagu mulle oleks ristküsitlust tehtud, kõike tahtis Eesti kohta teada, hakkas googeldama ning näitas mulle lambi majade pilte ning küsis, kas see on Tallinn, mul et ma ei tea, võib-olla, ma igat maja seal ei tea. Siis näitas meile oma perest pilte, lasi Slovakkia folki ja uusi hitte, palus, et ma laseks youtubest eesti diskot ja see kõik toimus päeval, mil me olime täiesti laibad ja oleks ammmmmu tahtnud Bratislavas kohal olla. Ka tema ei läinud sinna vaid pani meid taaskord kiirteel maha ( kus hääletamine on ebaseaduslik ja trahv on 50 euri nagu me ühelt juhilt teada saime). Seekord oli päike loojunud ja meil oli a la 10-15min enne kui väljas läks pimedaks. Õnneks saime kiiresti peale ja seekord Bratislavasse, kuigi vahepeal tundus, et keegi vist ei sõidagi sinna.
Sinna jõudes läksime korra välja, aga mu pea oli päiksest ja kuumast suht valus ja ma leidsin kiiresti tagasi tee voodini. Järgmine päev trippisime terve päeva linnapeal, mis on supppppper armas. Koht, kuhu tahaks nädalavahetusel tagasi tulla kunagi. Ning õhtul hakkasime trippima Viini poole, mis ainult tunniajase tee kaugusel.
Slovakkialt ei osanud ma midagi oodata, kuid see koht üllatas mind väga positiivselt.

Slovakia is a hidden gem of Europe and one of the most underrated places here.
As I finished my last post then we got dropped off jn a border of Poland and Slovakia, which was high up in the Tatra mountains. Our heads were pretty much in clouds, it was damp, cold, we were hangovered and there was hardly any traffic up there. So the situation looked not great😁
We were only about 30km from our next destination, but we got there eventually with 4 different cars. Our next stop was a little town called Poprad, which was a small place on the bottom of Tatra mountains. This whole area is so beautiful  with the most idyllic little ski villages. I would love to come back here one day for a ski or snowboard holiday, I reckon this place is even more amazing during the winter.
We stayed there for 2 nights and on our first full day we took a train up to one of the villages and a cable car to the mountains. The views from there were amazing. We were lucky and got a nice and sunny day as well. On the seond day we went to the local aquapark and spent the afternoon by the pool and swimming, which was great since it was 35 degrees outside. In the afternoon we made our way back to the road and were planning to go to Bratislava. After standing by the road for 50 minutes( in this heat!!!) and 8 cars had stopped but none of them went to Bratislava, we realised we were on a wrong road. So we started to walk to the right road, but my head was sore and shoulders were red, so we had no motivation to walk much and I just put my finger up in a round road to the highway- the most unconveinent place to stop, but we were lucky and got into the car. The driver took us to nearby village and was loading stuff on and off from his van, while we were just sitting and waiting. When he got back to the road we asked to be dropped off, since we wasted so much time with his stops and he didn't go to Bratislava anyways. And once again we found ourselves in the middle of a highway, by this point sooo sick of the sun and heath. Luckily we got into a car after 20min and he drove faaaaaaaast. He had like 180km/h half the way, but once again he didn't go to Bratislava. Next driver spoke hardly any english, but was so exited to meet foreigners. He started to google about Estonia and Tallinn, played us Slovakian folk and pop music, asked us to play Estonian disco music, showed us his family photos etc. Such a nice guy, but as said, that day had lasted already too long for us. He dropped us off 60km from Bratislava and again we were on the highway, this time we had only 10-15minutes before it got dark outside. Thankfully we got into a car very quickly and this time to the right place. We got there 10pm and went out for a drink, but my head for sore so I found a way back to my bed very quickly. Next day we were walking to to castle and around Bratislava the whole day. Such a nice city! I would really like to come back for the weekend and I have night out there, so many nice outside bars and terraces. In the evening we made our way to Vienna, since it is only an hour away.
I had no thoughts about Slovakia before we came here, but I am so positively surprised how nice this country.

Poola/ Poland 🇵🇱

Nagu eelmise postituse lõpus mainisin, siis olime juba teel Poola. See päev venis oi-oi kui pikaks. Kõigepealt lahkudes Kaunasest saime edasi 10km ning olime kuskil bensuka juures aga suht ei-kusagimaal. Õnneks peatus seal Poola rekka, kes meid peale võttis ja umbes 3h Poola piirist edasi viis. Mul oli eriti lebola seal voodis tukkuda kui Annika purssis juhiga, kes inglise keelt ei rääkind, midagigi suhelda. Lõpuks pani ta meid maha keset kiirteed, kui ta ise kuskile linnakese peale pidi ära pöörama ja nii me seal siis seisime nagu puuga pähe saanud, et sinna me vist jäämegi, kuna peatumiseks väga head kohta polnud ja kõik tuhisesid meist nagu raketid seal mööda. Olukorra tegid veel paremaks saabuvad vihmapilved. Kuid taaskord meil näkkas ja juba 5 min hiljem jäi auto seisma. Annika suutis enne autosse istumist ukse ära lõhkuda ning ma juba olin valmis uuesti sinna keset kiirteed seisma,kui juht oli supppppper tore ja vastas ainult et "no problem". Temaga saime Varssavisse ning, et ta meie nahka juba niigi palju polnud päästnud, viis ta meid teisele poole Varssavit, kust me saime hakata Krakowi poole edasi hääletama. Ausõna, see mees lihtsalt oli kui taeva kingitus too päev. Ja sealt samast teeotsast saime ka suht kohe auto peale, kes viis otse Krakowisse. Kuna me polnd kindlad, kas me sinna üldse jõuame või peame Varssavis ööbima, siis alles autos hakkasime majutust otsima ja ohooò, reede õhtu ja pea midagi järgi polnud (hiljem tuli välja, et Poolas oli pikk nv+2 suurt kontserti, seetõttu oli kõik välja müüdud). Lõpuks saime hosteli kuskil 10km linnakeskusest, a la Õismäe sarnases hoodis ja juht viskas meid sinna ära ehk supper näkkas meil too päev ikka. Kokku trippisime umbes 800km.
Järgmine päev kolisime linnale lähemale, päeva veetsime Krakowi peal süües ja snäkkides (tundub nagu me oleks paksukeste suvelaagrisse tulnud 😄) Vahepeal sattusime täiesti juhuslikult ühte pulma. Ma ütlesin, et lähne vaatame ühte kirikusse sisse ning äkitselt mingi mees juhatas meid ettepoole, et vahekäik tuleb vabaks teha ning 10min hiljem kõndis pruut altari ette. Supper lamp. Õhtul vedasin Annika ta elu esimesele pubirallile, mis oli väga äge ja igast põnevate inimestega.
Pühapäeval kerget väsimust trotsides ajasime kotid selga ja asusime Slovakkia poole. Saime linnapiiride seest (kuna me rohkem ei viitsinud jalutada😁) autole, kes taaskord tegi endale suure ringi ja viis meid piiripunktini ära. Ausõna, poolakad on niiiiiiiii sõbralikud ja toredad. Kuigi enamus, kes meid peale võtsid, ei rääkinud inglise keelt üldse, siis ikka viisid meid ekstra kuhu meil oli vaja. 🇵🇱

 As said in my last post, we were on our way to Poland. This day ended up lasting forever and ever. We started our day from Kaunas and first car took us only 10km, thankfully a polish truckdriver stopped and took us to Poland. This was a super comfy ride, since I was able to nap in a bed, whilst Annika tried to communicate with the driver and he spoke no english whatsoever. We drove around 4 hours with him and he dropped us off in the middle of a highway, when he had to turn away and we stood there, bit schocked, because firstly it is illegal to hitchhike in Poland and especially on highways since cars are not allowed to stop. And the rainclouds coming towards us made the situation even worse. Thankfully a car stopped only 5 minutes after we raised our hands again. But somehow Annika managed to breake the door of the car and at first I tried to hold my laughter back, but then her and the driver couldn' t fix it, so it wasn' t so funny anymore. Somehow they managed to close it and the driver was suppppppper nice, just said "no problem". He took us to Warschau and made a massive detour for himself and took us to the other side of the city since we said we want to go to Cracow next. This guy was like a gift from heaven that day. Soon we got to a car that took us straight to Cracow and since we were not sure if we are going to make it so far we had no accommodation booked and only one left was 10km outside of the center in a random neighbourhood and the driver took us right infront of the hostel. Altogether we travelled around 800km that day. 
Next day we moved to another hostel closer to the city and explored our way around (mostly eating on every other corner. We actually are like fat kids in a summercamp). One moment we accidentally crashed a wedding right before bride started to walk down the aisle. I just said lets check out that church and when we got in some organiser guy told us to go more infront and free the aisle. Was supper random. In the evening we took part of a pub crawl which was a lot of fun.
On Sunday despite our exhaustment we packed our bags again and went to the road. We started in the city, because we couldn't be bothered walking anymore and first car passing us took us in and once again took us to the border of Poland and Slovakia, although his town was way before that. Polish people are sooooooooooooooo friendly and even despite the fact, most who gave us lift didn't speak almost any english, they still tried to communicate with hands and legs and took us way further that they should have. 🇵🇱

Elu on seiklus/Life is an adventure

...kui seda ise tahta. Mina tahan seda väga,lausa vajan oleks õigem öelda ning taaskord asusingi seiklusi otsima. Otsustasin täita ühe oma ammuse unistuse,milleks oli hääletades läbi Euroopa trippida, muud maailma juba nähtud küll, et paras aeg ka oma ümbruskonda uurida. Kuid see tripp on paljuski teismoodi, kui minu viimatised reisid olid. Nimelt ei ole ma seekord oma rännakutel üksi vaid mul on suuuuuurim heameel, et mul on olemas sõbranna, kes jagab totaalselt minu ellusuhtumist, maailmavaadet ja on sama crazy kui ma ise. Annika on see kreisi tsiiika,kes oli nõus minuga kaasa tulema. Kuid eks see kahekesti reisimine saab kindlasti omaette katsumus olema, kuna oma reisidel ma lähen suht vooluga kaasa ja teen mida tahan ja millal tahan,ilma kellegi teisega otseselt nõu pidamata, kuid loodan,et me jõuame tagasi Eestisse ikka sõpradena 😋 See reis on ka üle pika aja tripp,kus ma reaalselt backpackin ehk ostsin endale suure seljakoti, millega ka ofc juba jama hakkas pihta,kuna see ei saabunud õigel ajal ja lõpuks peale omniva piinamist sain ma selle tund aega enne tripi algust kätte.
Agaaaa anyyyways, esimene päev on seljataga. Võib öelda,et suht edukas. Jõudsime 8,5 tunni ja 3 autoga Kaunasesse, Leetu. Esimena võttis meid peale üks vanem meesterahvas, kes luges sõnad peale,et telefonid laetuna hoiaksime, võõrastelt jooki ei võtaks jne jne ning temaga saime Pärnuni. Sealt saime edasi Riia lähistele ühe Nigeeria tüübiga,kes elab Riias. Ta auto oli nii pann, et ma vahepeal arvasin, et peame Flintstone tegema seal mootorihaisu sees, aga ei virise, sest edasi me jõudsime. Kolmandana sealt Riia lähistelt võttis meid peale üks Leedu tüüp,kes töötab Tallinnas ning tõi meid 10meetri kaugusele meie hostelist ehk suht edukas. Kokku seisime tee ääres vast 10 minutit üldse😋
Hetkel istume (mina laman) rekkas teel Poola väike poola tümm taustaks.
Kui keegi oskab jagada soovitusi või pakkuda öömaja Krakowis, Viinis, Slovakkias, Sloveenias ja Horvaatias , oleks super tore😊

...if you want it to be an adventure. And I certainly do. Few months ago I decided to make one of my dreams to come true- hitchike through Europe. Thankfully I have a friend who is as crazy as I am and agreed to come with me. I realized I have travelled around the whole world, but seen so little of my own hood, so we chose to make the trip through Eastern Europe and make it to Croatia for my birthday. First time in ages I use backpack again, since normally I am always travelling with a luggage, so this is an ultimate backpacking trip for us 😋 but of course as always with me then things won't go too smootly and my backpack was not delivered on time and finally I recieved it an hour before our trip, after I annoyed the post-office workers for 2 days.

First day was a great success. We made it from Tallinn to Kaunas (Lithuania) in 8.5 hours and with three cars. First car took us to Pärnu and an older fella worried if our phone batteries are full, we shouln't take drinks from strangers etc. Second car was a Nigerian guy living in Latvia and he took us near Riga, but his car was so broke, I thought we're gonna play Flintstones soon. And the third car was a really friendly Lithuanian guy who dropped us off 10meters from our hostel.
Currently we are in a truck on our way to Poland listening polish hits 😄
I anyone can give recommendations or accommodation for/in Krakow, Vienna, Slovakkia,Slovenia and Croatia, we would be very thankful 😊