Hetkeseis-
reis on kohe-kohe läbi saamas, kell on 6.27 olen Londoni lennujaamas ootamas
lendu Tallinnasse. Hetkest mil lahkusin Mirissast ja hakkasin Colombo
lennujaama poole trippima on möödas 32 tundi, ma olen praeguseks 3 ööd
magamata, et raske on praegu emotsioone kirja panna, sest ainuke emotsioon,
mida ma hetkel tunnen on väsimus.
Võtan siis
paari sõnaga reisi kokku. Olid tõusud, olid mõõnad, õnneks tõuse oli kõvasti
rohkem. Üldkokkuvõttes jäin rohkem kui rahule ning tunnen kui väga see reis mind
aitas igatepidi. Elu oli seiklus ning iga päev tõi uusi inimesi, kohti,
olukordi, lahendusi jne ning täpselt sellist elu ma tahangi. See on see mis
mind õnnelikuks teeb ehk ausalt öeldes antud hetkel mõte koolist ja tööst
tekitab tunde, et tahaks siit samast hoopis uue pileti osta ja tagasi lennata.
Kuid samas leian, et poolteist kuud on piisavalt pikk aeg, et saada õige
bäkkimise tunne sisse ning vaikselt juba hakkavad tekkima igatsused ka kodu
juures (minu puhul heeringas ja inimesed :D) kuid see öeldud, siis ma supper
hea meelega tripiks veel paar kuud ringi.
Kohtadest on
minu vaidlematu lemmik Filipiinid ning olen supper õnnelik, et seal ka nii
pikalt otsustasin olla. Mis mind seal võlus- nagu juba 10x mainitud siis
inimesed, kellega seal kohtusin, supper ilusad rannad, hea toit, sõbralikud
kohalikud ning üleüldine olemine. Miinuseks tooksin välja, et seal reisimine on
kallim kui mujal Aasias, kuna saarte vahel peab lendama ning üleüldiselt on
hinnad seal suht krõbedad, eriti vähegi turistikamates kohtades. Mina näiteks
raiskasin 2/3 terve oma reisi eelarvest esimese 2 nädalaga Filipiinidel, shokk
oli korralik kui ühel ilusal päeval netipanka otsustasin minna. Õnneks palmi
all magama ei pidanud, ning see on ka koht, kus minu kõige suuremad tänud
lähevad mu emale ja vennale, kes mu privaatpankadeks osutusid raskematel
aegadel ning kes arvatavasti mõtlesid, et ma olen idioot, et oma minimaalsete
säästudega piletid Aasiasse ostsin, aga õnneks nad seda väga välja ei
öelnud...vähemalt mitte minu kuuldes :D
Teise kohana
meeldis mulle Singapur, sest ma lihtsalt ei oodanud sealt midagi ning nagu
öeldud, siis see koht võttis mu sõnatuks, kuid ka seal peab arvestama
põhimõtteliselt Euroopa hindadega, kohati kallimategagi.
Kolmandana
Kambodža, sest sealne toit ning supper odavad hinnad võitsid ületasid mu
ootuseid. Väga rahul, et seal käisin ning kindlasti läheks tagasi, kuid
võib-olla mitte eelisjärjekorras.
Ning
neljandana Sri Lanka, mis oli hoopis teistsugune nii inimeste, kultuuri kui ka
söögi poolelt. Rannad olid seal ilusad, kuid kuna Filipiinid olid juba mul nii
südames, siis raske oli seda üle trumbata.
Vastaks ka
kiirelt küsimustele mida minult väga sageli küsitakse.
1) Millal sa maha rahuned ja paikseks
jääd?
Arvatavasti mitte kunagi. Reisimine on minu asi. Mul ei möödu mitte
ühtegi päeva, kui vähemalt korra ei käi minu peast läbi mõte uutest
sihtkohtadest ning plaanides uusi trippe, isegi kui ma tean, et lähiajal seda
ei juhtu, siis minu peas on mul kogu aeg miskit soolas. Minu jaoks trippimine
pole, et ma lähen nädalaks kuskile hotelli basseini äärde ja lebotan seal.
Bäkkimine on hoopis teine asi ning see ei sobigi kõigile- magada 4-20 võõraga ühes
toas narides, mitte teades mida homne toob jne, kuid kelle teema see on, siis
sellest lahti juba ei saa. Eks reisistiil muutub vanusega, kuid pisik jääb
alati sisse. Kahjuks või õnneks.
2) Miks ma üksi reisin?
Nagu paljud teavad, siis minu esimene solo reis oli Lõuna-
Ameerika ja sinna minnes oli mul kabuhirm, sest üksi sellisesse kohta minek
hirmutas mind jubedalt, kuid peale seda reisi tundsin, et üksi reisimine on
minu teema. Reisimine üleüldiselt on väga vabastav tegevus ning üksinda
reisimine tekitab sellise vabaduse tunde, et sõnadesse ma seda panna ei oska.
Ning bäkkides ei ole keegi nagunii üksi, iga päev sain tuttavaks uute ja
huvitavate inimestega üle kogu maailma.
3) Mitmes riigis ma käinud olen?
Seisuga 6.02.2017 olen käinud 34 riigis. Ning tegin eelmine aasta
lubaduse, et iga aasta lähen vähemalt 2 uude kohta, siiani on hästi läinud J
4) Mis on minu lemmik riik?
Minu lemmik koht siin maailmas on Eesti. Minu jaoks on see vaatamata
halvale suusailmale ja sajale muule asjale mis võiks teisti olla siiski kodu ja
koht mida ma armastan. Kuid minnes nüüd patriotismist natuke kaugemale, siis
koht mis võitis minu südame väga ootamatult ning kuhu kibelen väga tagasi on
Kolumbia ning samuti on Saksamaa minu jaoks väga eriline koht.
5) Kuhu järgmisena?
Nagu ma ütlesin, siis mõtteid on mitmeid, eks see kõik oleneb
pangakontost, tujust jms kuhu tuuled mind järgmisena viivad.
6) Kust ma reisimiseks raha saan?
Lihtne vastus on, et käin tööl. Reaalsus on see, et minu
jaoks on mu prioriteedid paigas ning nr 1, kuhu ma oma raha tahan kulutada on
reisimine. Seetõttu pole mul fäänsisid firmariideid, kotte, ehteid jms, ma ei
käi tihti väljas söömas ega kokteile joomas, pigem teen neid asju harva, kuid
see-eest on mul passis templid ning lõputu hulk lugusid, mida rääkida ning
mälestused mis mind alati naeratama panevad.
Neid küsimusi kuulen ma päris tihti ehk nüüd on vastatud J
Aga selleks korraks ma arvan, et panen blogi taaskord puhkusele.
Olid supper toredad poolteist kuud, kuid praegu on mul väga, väga vaja voodit
ja und. Uute seikluste ja sihtkohtadeni J
Current situation- I am
in London, waiting for my flight to Tallinn, it has been 31 hours since I left
Mirissa to go to the airport in Colombo and I haven’t slept for 3 nights. Its
hard to write something emotional, since the only emotion I feel right now is
tiredness. But I try to sum up my trip with few words.
Past month and a half
had its ups and downs, thankfully much more ups and I am beyond happy I took
the trip.
About the countries
then my favourite was Philippines. As I mentioned 10 times already then the
people I met there just stayed in my heart, beaches were amazing, food was
delicious and overall the vibe was awesome. Only negative I could bring out is
that it is more expensive than in most of the Asian countries. I spent 2/3 of
my whole trips budget during first two weeks in Philippines. You can imagine my
face when I opened my online banking one day.
Secondly Singapore just
blew my mind and this was such a surprise to me and I can not wait to go back
there, but again the prices are quite high, in some cases even higher than in
Europe.
Thirdly I enjoyed both
Cambodia and Sri Lanka, especially because they were so cheap, finally. I am so
glad I went to both of them and would go back no problem, but wouldn’t hurry back straight away.
Im also going to answer
some questions that I get quite often.
1)
When do you stop travelling?
I think never.
Travelling is just who I am and there is not a single day in the year when I am
not thinking about travelling. Even when I know it won’t happen anytime soon, I
still have several destinations and plans in my head. To me travelling is not going
somewhere warm and just chillax by the pool, backpacking is totally different
thing. I mean sleeping in a bunk bed with 4-20 strangers in one room, not
knowing what tomorrow brings, is not for everyone, but it is for me. Of course my
trips will change as I get older (hopefully :D ), but the travelling bug is
deep inside me and I think I will never get rid of it.
2)
Why do I travel alone?
My first trip alone was
to South- America and it was not supposed to be alone, but back then I decided
to take the risk and see what happens and travelling alone gives me the feeling
of freedom that I don’t have words to describe. And now I find it hard to
imagine having to consider with someone else while travelling, solo is just my
thing.
3)
How many countries have I visisted?
As of 6.02.2017 I have been to 34 countries
and last year I made a
promise to myself, that I
have to go to 2 new countries every year, close or far, it doesn’t matter, just
somewhere new and so far I have done good J
4)
Which one is my favourite country?
Simple answer is
Estonia. With all its faults I absolutely love this little place. Tallinn is
always my hardest take-off and the most heartwarming landing. But other than my
patriotism, then Colombia absolutely stole my heart and I would go back there
in a heartbeat. And also Germany has a special place in my heart.
5)
Where next?
As I said I always have several destinations in my head, but
it all depends on the size of my bank account and mood when I actually am
planning something.
6)
Where do I get money for travelling?
I work for it is
another simple answer, but in reality I just prioritise things and to me
travelling is where I want to spend all my money. I don’t have fancy brand clothes,
jewellery, bags etc and I eat out quite rarely, but instead I have a passport
full of stamps, thousands of stories to tell and so many memories that make me
smile.
So now all these
questions are answered, I think it is time to send this blog for a little
holiday with a hope to open it again soon.
Until
new adventures and new places J