Tasmaania

Ok, nüüdseks juba piisavalt möödas, et ma Tasmaania külma olen oma kontidest välja saanud. Igatahes Tasmaania on megasupper ilus koht. Ma sela vist nägin oma elu ilusamaid vaateid ning mul sigakahju,et lõpuks kõik kuidagi nässu läks, mis rikkus niipalju reisimuljest. Igatahes maandusin 7.juunil Hobartis, mis a la Tasmaania pealinn v nii, aga ofkoors vihma sadas. Muideks ma üle 6 kuu pm esimest korda hostelis ka olin ja täiega meeldis see :D
Tasmaanias võtsin tuuri, sest seal ühekohapeal passimine on suht mõttetu. Igatahes tuuri 1. Päeval oli äratud juba kl 7 ning käisime Port Arthuri nimelises kohas, mis kunagi oli olnud vangla ning peale seda  käisime erinevatel vaateplatvormidel ning vauvauvau, mis vaated need olid. Laine peksmas hullu mässuliselt vastu suuri kaljusid (Tasmaania muide  mägine saar on) ning pärast läksime n-ö kohalikku loomaaia sarnasesse kohta, kus olid mingid veidrad karvased elukad, keda leidub aint Tassis ning neid kutsutakse tasmaninan deviliks ning kängurud olid ka ja me saime ise neid toita. Ma arvan et minu jaoks oligi see reisi tipphetk, et känguru mu peopealt sõi. Õhtul maandusime  jälle Hobarti hostelisse, kusjuures terve päeva sadas padukat ja ma pool aega konkreetselt lõdisesin. 2. Päeval käisime mingis rahvuspargis, mille nime ma ei mäleta ja pm matkasime seal ringi ja seal oli üks Tasmaania tuntuimaid vaateid,weinglass bay, mis minu arust on täiesti ülehinnatud, kuigi jah vb mulle see ei jätnud nii kustumatut muljet, kuna taevas oli hall ja ilm jahe. Aga muidu oli nagu rannajoon, mis pidi veiniklaasi kujuga olema ( ei tea kust otsast) ja õhtul maandusime külas nimega Binoche vms. Ahjaa, ning 2. Päeval läks mu uus novembris ostetud fotokas katki :S kaunis...

3. päeval käisime jugade juures, ning ofc ma millegi nime enam ei mäleta, aga üks oli täiega äge, vele käisime ühes juustutehases, mingi pere oma ja kuskil farmis, õhtul läksime Launcestoni, mis Tasmaania 2. Suuruselt linn ning mu hostel oli JÄÄÄÄÄKÜLM, nagu for real, ma magasin pusa,karvaste sokkide,pikkade pükste ja 2 tekiga ja ma lõdisesin terve öö.

4. päev läksime Cradle mountaini juurde ning  ma ei teadnud, et mäkke ronimiseks läheb ning läksin kohale teksaste, tenniste ja käekotiga, mis pole eriti mägironimise komplekt. V ni ega me konkreetselt ei roninud, et seal kõndimise rada oli, aga vahepela küll päris järsk oli, et mööda köit tuli end üles tirida. Ja pool mäge voolas vesi alla, ehk mu jalad oli LÄBIMÄRJAD ja sela oli külm ja muideks, ma nägin LUND , kui veider see on. Lumi oli üks nendest asjadest, mida ma ei lootnud näha Austraalias. See mägi muideks oli 1600m kõrgusel merepinnast, et hea kõnd oli. Tagasi läksime nagu küljepealt  ja see see poole pikem oli ehk mingi 3-4 h matkasime kokku. Ning kuu nali toimus selle tripi ajal. Nimelt üks inglise tüdruk tegi maailma naljakaima kukkumise. Ta hakkas libisema ja siis tahtis käe toeks alla panna,aga sela oli põõsas ja ta kuidgai nii kukkus, et kukkus peadpidi lumehange, see NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIi naljakas oli. Ma arvasin, et ma ise ka kukun kuskile hange suurest naerust :D

4. päeva õhtul läksime jälle Launcestoni ning mu ekskursioonid läbi olid. Pole elu jooksul kokku ka vist niipalju matkamist teind kui seal 4 päevaga. Üldjuhul ma jäin kõigega rahule, aga see lõputu autosõit ja vara ärkamine polnd eriti minu teema. Mingi nali kujunes juba välja, et tuuri juht ütles, et varsti sõidame ühets linnats mööda, et ma annan teistele märku, Katrina nagunii magab. Aga ma ei saa aru, kõik kes seal olid tegid mingist igast puulehest pilti ja ühets vaatestn mingi 48 erinevat pilti, seda pole ju üldse huvitav pärats vaadata. Ma õnneks enamuse pilte  sain teiste mälukaartidelt, et ses mõttes polnd mu fotoka katkiminek nii hull, sest nad tegid nagunii samadets kohtadest pilte, millest ma oleks teind+ veel miljon muud pilti.

5. päev Launcestonis oli mu täietsi vaba ja seal ma sattusin samasse hosteli tuppa ühe saksa tüdrukuga, kes muga trippidel ka oli (MEELETULT igav ja tüütu inimene btw)ja kuna tema tripp lõppes 1 päev enne mind ja ta teadis kus miski linnas on,siis hakkas mulle lampi tuurijuhiks ja hakaks seletama, millal mingi ehitati (EI huvitaaaa)

Ok tegelt nüüd juba ammu möödas jälle ja ma üldse ei viitsi kirjutada, et lisage see eelmine mase postitus siia lõppu, mis peale 5. Päeva juhtus ja vsjooo.

Hetkel ma Bundabergis ja elu on NIIII fun :D

kõik läheb vussi :(

Tegelt on praegu see aeg, kus ma peaksin kirjutama ja pilte üles panema oma Tasmaania reisist, AGA kuna praegusel hetkel ei suuda ma mitte midagi head selles siin näha, siis ma parem ootan kuni ma veits maha rahunen ja jälle mäletan neid häid ja ilusaid kohti, kus ma siin käisin ja mida tegin. Igatahes prageu on mott täietsi maas, tuju null ja üldse liiga palju aega, et mõelda igasugustele asjadele ja inimestele ja mind ja mu mõtteid teades, siis pole see eriti kasulik praegu. Üleüldse, et MIKS mul tuju nullis ja Tasmaania prageu kõige ebameeldivama paigana tundub on seepärast, et ma olen siin konkreetselt lõksus ja iseenesest see tunne juba täiega rõhub ja piinab. Oleks mul reis lihtsalt pikem olnud, oelks kõik ok, aga see teadmine, et ma lihtsalt ei saa siit minema ajab hulluks. Nimelit purskas Tsiilis mingi vulkaan ja see tuhapilv siia liikus ehk kõik lennud Tasmaaniast, Melbournest, Adeleidist ja Uus-Meremaalt on tühistatud. Pidin eile ehk esmasp hommikul tagasi Melbourne lendama ja eelmine õhtu kell 23 saan mingi näruse sms, et lend jääb ära. Mott läks kohe maha, sets mul Melbsis asju mida tegema pean+ olid juba farmiplaanid ühe teise eestlasega tekkinud, aga kuna ma nädla hiljem jõuan ja ta ei viitsi tühja passida see aeg,siis ma ikka üksi pena nüüd minema vist :( Igatahes eile terve hommiku proovisin lennufirmasse hellata, et teada saada, millal ma minema saan siit siis. Mingi 30 korda kogu aeg kinnine toon,lõpuks sain ootele, ootasin 25 mintsa, siis mingi india vend vist võttis vastu, ta küll megatore jne,aga kohati raske aru saada ja pm ütles, et esimene lend kuhu ta mu panna saab on REEDENE, sest enen kõik lennud täis ja see ka mingi viimane koht lennukis vist oli. Mis mul muud üle jäi, pean siis siin reedeni passima :( :'( vaatasin teisin lennufirmasid ja Hobartist lende ka, aga kõik täietsi välja müüdud. Kõige nukram on see, et am siin täiesti üksi. Oleks ÜKSKÕIK kes mu tuttavatest siin teeks nalja ja võtaks olukorda pigem koomilisena, jooks õhtuti hea une jaoks gooni ja elaks üle, aga siin täietsi üksi jääkülmas Tasmaanias on küll nagu VÄGA nukker olla. Hostel ka suht tühi, mingi paar inimest on, aga kõik nii vanad v lihtsalt torbikud. Nt mu toas on 1 saksa tüdruk (ainuke toakaaslane mul muide) räägib oma varastatud jogurtist 24/7 (kaasaarvatud praegu) on niiiii tüütu, naljasoon nagu puudub. Igatahes kõik tundub nii mase hetkel. Ja kusjuures praegu loen uudiseid et UUS tuhapilv võib tulla ehk ma konkreetselt PALVETAN, et ma siit vähemalt reedelgi minema saan. Hea, et siin tasuta nettki on, muidu reaalselt peaga vastu seina hakkaks jooksma vist. Nüüd ma mingi 12 tundi päevad olen netis.  Ok see tüdruk IKKA räägib oma jogurtist, ma enamust ta teksti kunagi ei kuula, aga ta ikka räägib.
Igatahes õhtuti enne magamaminekut palvetage, et ma siit reedel minema saan, muidu ma reaalselt kummipaadi ostan ja hakkan Melbsi poole aerutama., kõige nõmedam on see, et Melbs on aint tunni ajase lennu kaugusel. :( :( :( Kusjuures üldse see tripp nagu neetud on. Alguses, 2 päeva enne reisi kui ma melbsis veel olin sain üks hommik sms, et mu tuur siin on tühistatud, kuna pole hooaeg ja inimesi pole piisavalt. Ehk mul oli 2 päeva enne reisi olemas aint lennukad edasi-tagasi, esimese ja viimase öö majutus ja vsjo, vahepeal 4 päeva tühi auk. Jooksin käbe reisikasse ja õnneks sain uue tuuri, sets siin koahpeal istuda suht mõttetu oleks. Siis lennujaamas siia tulles oli väravatega hull jama ja mu lend toimus üle tunni aja hiljem, siis kohale jõudes oli hostelis registratuur suletud ja mind pandi tuppa kus laest tilkus vett läbi, et terve öö ma kuulsin mingeid solps-solps hääli. Järgmine päev kui mul tuur oli sada terve päev lausvihma, KAUNIS ja ma pm lõdisesin nii, et õhtul peale 2 tassi teed, täiesti kuuma dušši, kuivi riideid ja sooja tuba mul käisid ikka külmavärinad läbi. Ja nüüd siis jääb mu lend ära ja pena 5päeva juurde maksma siin ja reaalselt tühja passima+ mul pole isgei sooje riideid eriti, sets ma tulin enast arust 6.ks päevaks ja aint käsipagasiga. Täietsi neetud reis see, kui ma siit ükskord minema saan, siis ma ei tea, ma ei suuda naeratust oma näolt vist ära saada.
Ja millest ma siis siin mõtlema olen hakanud. Esiteks ma räigelt igatsen Krissut, tal mingi igaõhtune lamekavoor tekkis, ehk igaõhtu naersin ma kõht kõveras kui krissu kildu rebis ja üldse oli hea, kui kegei oli kõrval kogu aeg :( :(ma ei julge oma playliste avadagi, sest iga lauluga meil migni sündmus v koht oli :( ja teiseks sattusin just veist aega tagasi mingi lambi tüdruku blogi lugema, kes ka oli austraalias, tuli meiega samal ajal umbes aga nüüd on juba eestis tagasi ja viimane postitus oligi see, kui ta kirjeldas kuias näeb soome laevalt Tallinna torne ja neid emotsioone, mis olid uuesti oma inimesi näha ja selle peale ma JÄLLE ja JÄLLE mõtlema hakkaisn, et kas ma ikka tegin õieti, et siia jään veel, sest see farm ka tundub väga kahtlane ja antud hetkel siin kassides on mu oma kodu, minu voodi ja mu ema ja Eerik ja mu parimad sõbrad need mida ma igatsen niiiiiiiiiiiiiii meeletult. Ma ei mäleta, et mul Saksamaal oleks olnd mingit hullu koduigatsust, aga siin on päris mitu korda olnd tunne, et nahh ma üldse siin teen. Samas kui kõik on hästi, nt Brisbanes, Byronis, roadtripil,Sydneys, Melbsis, siis mul on tunne, et elu on nii lill ja seiklusterikas ja et ma teen täpselt õiget asja.. Ok aitab masetsemisest, loodame, et kõik läheb ikkagi hästi ja kui ma siit minema olen saand ja head mälestused taastuvad, siis kirjutan Tasmaania headest külgedest ka :)
Kallid-musid-paid ja IGATSEEEEEEEEEN Eestist ja eestlasi niii väga :(
(hahaaa. ma muide mõtleisn, et kirju´tan lühidalt, et Tasmaanai tripi jutt tuleb kunagi tulevikus, aga nüüd hull romaan valmis :D)

nuuksud

Ulmeeeeeeeeeee, juba on käes juunikuu ja praeguseks oleme me juba 3 kuud Melbournes olnud (rekord :D)

Tegelt tahtsin ma kirjutada ja pilte panna ühest kohast, kus ma eile käisin. Nimelt on Melbourne kesklinnas üks suur pilevelõhkuja ja selle tipus on üks väike üleni klaasist ruum, mis nagu sõidab hoonest välja. Ja siis kui palju raha maksta saab sinna minna ja neile, kes kõrgust kardavad on see suht friiki, sest põrandaosa on ka klaasist. Igatahes käisin ma eile 2 korda selle hoone tipus, päeval käisime Krissuga ja õhtul läksin tagasi Cleliaga (üks prantsuse tüdruk, kes muga 2. Restos koos töötas) ning õhtul käisime seal klaaskuubikus ka. Vaade on seal 24/7 hea, isegi ilma kuubikuta, sest viimane korrus on aint maast laeni aknad seal. Kuubikus ma väga vaimustuses polnd, see mõte huvitavam tundus, aga kuna mul kõrgusehirm suht nullilähedane on, siis ei saandki eriti oodata, et mul jalad seal väriseksid vms. Aga äge oli ikkagi. Pärast, kui me õhtul hakkasime Cleliaga kino poole jalutama, et Hangover2 minna vaatama, siis LAMPI rongijaama ees nägin Tristanit Mildurast, nagu reaalselt, mis on võimalus, et 4 miljoni elanikuga linnas jooksen ma Tristianiga kokku :D Austraalia hakkab ka vaikselt kokku tõmbama, sest hiljem sain veel teada, et mu majanaaber teab ka neid saksa poisse, kelle juures me aastavahetusel elasime.

Millest ma veel eelmine kord unustasin kirjutada, et siin meie maja lähedal kohe on üks burxibaar ja see niiiiii 1000% usalik on ja täpselt nagu Back to the futurest kopitud koht. Kui ma seal käisin 1 korra, siis ma selle aja jooksul kuulsin 2 laulu ka back to the futurest :D

Ja teine asi, et Kris avastas ühe väikse vene poe, kus müüakse karumsi kohukesi :D ägeeeeeee, kuigi need mingi pea 5 korda kallimad on kui eestis :S

Aga ok, meil siin üle pika aja paar päikselist ilma, et ma lähen shoppan ja tsekin mis väljas toimps.

Ilmselgelt ma ei suutnud seda eelmist juttu õigel ajal ära postitada aga jätkan siis. Täna ma pean meie kodust välja kolima. NUUUKS. Kris läks üleeile ära. NUUKS. Eile nägin viimast korda oma töökaaslasi. NUUUUKS. Igatahes jah suht kass on peal kohati, sest nüüd ongi kätte jõudnud see aeg, kus ma pean üksi hakkama saama ja Melbournes ka kõigiga hüvasti jätma. Ma reaalselt vihkan hüvastijätte. Eile tööl lihtsalt vaatasin inimesi ja mõtlesin, et ma ei näe enamusi neist elusees enam ja üldse seda kohta, sest mulle täiega meeldis seal töötada+ inimesed olid täiega funid. L

Aga ok, ma alustan Krissu viimasest õhtut, millest kujunes kõige parem öö Melbournes. Terve õhtu mingi nali käis ja joogid voolasid. Igatahes käisime st. Kildal ühes baaris, kus suur väliterrass ning laiv bändid mängisid. Ok Krissu vist annab mulle peksa, kui ta seda loeb, aga õhtu nali oli see, kuidas Krissu aegluubis lava ees käna käis. See oli lihtsalt NIIIIIIIIIIIIII naljakas, sest ta ise suu kõrvuni rõõmsalt kõndis, ja järgmine hetk oli maas :D Ja no üldse nii naljakas ja äge õhtu. J

Järgmine päev pidin ma kl 5ks tööle minema ja pm ütlesime Krissuga tsauki-tsauki ja ma 10 mintsa hiljem pidin tööl olema, aga pisarad hakkasid voolama lampi ja tööle jõudes ruttu üles vetsu tahtsin minna ja näo ära kuivatasin, aga mänedzer nägi jooksis järgi ja hullult üritas lohutada. Üldse terve õhtu kõik käisid ja patsutasid õlale ja täiega armsad olid mu vastu.

Eile kui mu viimane vahetus oli, siis jäid kõik sinna istuma+ tuli neid, kes täna tööl ei olnd ja omanik tõi veinipudelid ja õllekasti ning jõime ja rääkisime veerand 6ni hommikul ja nagu reaalselt niiiiii kahju on neile inimestele head-aega öelda L L

Praegu on kell 4 pärastlõunal, ma pean täna mingi aeg välja kolima ja ma pole isegi pakkimisega alustanud. Mõtlen juba ammu, et lähen ja hakkan pihta, aga üldseeee ei suuda alustada. Üldse nii mõttetu, et ma 2ks ööks pean mujale kolima,aga siin peaksin 80 dollarit juurde maksma 2 öö eest, mis mõttetult palju ja õnneks saan Clelia juures elada kuni Tasmaaniani, ta täpselt kesklinnas ka elab, et veits teistsugune.

Aga jah suur NUUUUUUKS L

                                                       öine Melbourne, looove it

                                                    Klaasist kuubik väga kõrgel