töö,töö ja vormel

Hetkel on pühapäeva öö ja kell on 2. Lõpetasin just päris kauni töönädala,nimelt olin 6 päeva jutti tööl+ tänane tööpäev venis kergelt 13 tunniseks, aga kuna hommikud on minu jaoks rasked ja millegipärast keegi daun otsustab mind iga pühapäev kella 9.30st tööle panna (tavaliselt alustan kas kl 11 või 12) siis ma hakkasin end vaikselt kohvi lainele sättima, et neid hommikuid üle elada. Aga siiski mitte päris, hetkel veel mocha lainel ja see ka minu jaoks nii kange ja mõru, kuigi ma mingi vahukoore mäe ka sinna peale veel teen, aga siiski edusammud minu ja kohvi ühendamisel. Kusjuures mis mu jutu point on see tegelt,et kas asi minu mõttetöös, kohvis või lihtsalt oli hea päev,aga esimest korda mulle meeldis seal tööl olla ja ma käisin ja särasin ringi 10 tundi. Viimased 3 juba energia kadus. Ja kui te küsite, et miks ma ei maga peale sellist nädalat kell 2 öösel, siis vastuseks on unetus või midgai sellelaadset. Tegelt mul reziin vist täiega sassis ikka, kuigi hommikuti suht vara pean ärkama,et reaalselt võiks ju normaalsel ajal magama jääda, aga ma vist pean endale ikka mingi öise baaritöö leidma, oleks öösiti vähemalt midgai kasulikku teha.
Muidu kes juhuslikult mu facebooki update ei näind, siis igatahes toimus Melbournes see nv vormel 1 etapp ja kas see rada oli minu majast umbes 1500m kaugusel või ja...vastus on JAAA. Igatahes ma reaalselt kuulsin kodus tv-d vaadates kummide vilinat nagu asi toimuks kõrvaltänavas. (kohepeal käinud inimesed ütlesid kõik, et kohapeal on see üritus ikka meeletult vali ja lärmakas) Igatahes kuiiiii väga am tahtsin ise sinna kohapeale minna, aga krt see pilet mu jaoks hetkel liiga kallis oli, aga kui järgmine aasta siin peaksin olema, siis kindlasti sätin end märtsiks Melbsi jälle.Aga see kummide vilin oli minu jaoks juba nii põnev kogemus :D Nagu reaalselt, mäletan kui maal olin sunnitud alati vormelit vaatama ja sisi mõtlesin, et oh kui ägedates eksootilistes kohtades need toimuvad ja nüüd mingi kiviviske kaugusel vuravad need autod ringi,tsill :P. Muideks tahaksin tänada kõiki, kes viitsisid mulle kirjutada teemal, kas jääda 2.ks aastaks või tulla koju. Ja uskuge või mitte, aga pm kõik kirjutasid TÄPSELT sama :D

Muidu selle F1 pärast terve linna liiklus ja kõik ümber oli suunatud. Hea asi muidugi see, et ma reedel väljas käisin linnas ja jäin töökaaslase juurde ööseks, et ei peaks üksi taksoraha koju kulutama ja hommikul kui hakkasin vana peomeigi ja -riietega kodupoole liikuma, siis pm trammid olid ümber suunatud,tänavad suletud jne. Esiteks ma niigi ei tea kesklinna liiklusest siin suurt midagi ja see päev ma täielik uimane kana olin+ kõik ümber suunatud oli, siis ma kõndisin edasi tagasi 4 korda trammi peatuse ja rongijaama vahet, et otsustada kummaga minna üldse, lõpuks jõudsin otsusele et dvaiks, lähen rongiga, siis ma hakkasin leiutama, et huvitav milline rong üldse läheb mu koju ja kust ma pileteid saan...ühesõnaga...ma olin nagu puuga pähe saanud ja totaalselt lost terve hommik. Lähiajal mul plaani uusi kohti üksi küll avastama pole minna.
Tööl kusjuures on ka paremaks läinud, vahepeal ma absull ei suutnud sinna minna, sets kuidgai ei istu see koht mulle, seal üks vanem ettekandja ka on, kes täiega bitchis ja kamandas kogu aeg, pm ta kellelegi ei meeldi ja ta täiega bossab uutega, aga nüüd am mingi üleöö tal lemmikuks muutunud ja terve õhtu vabandas mu ees ette ja taha iga palve ja asja eest mis ta tegi, kogu aeg loopis komplimente ja kiitis mind ning eile andis mulle kooki :P tsill, niimodi ma võin tööl käia küll :D
Kusjuures Melborune kohta peaksin ära mainima, et see kõige võimatuma ilmaga linn maamunal vist. Melbourne kohta on väljend, et siin vahelduvad 4 aastaaega ühe päevaga mis on täietsiii tõsi. Reaalselt on nt nii, et kui üks päev on totaalne saun ja ma päevitamas käin, siis järgmine päev on nii külm, et ma kõik vähegi enda soojad ja pikad asjad selga topin ja päev läbi teed joon.
Lugesin just paari teist blogi ka ja minu jaoks on naljakas lugeda, sets kõik nii tarka juttu oma koolidest ja õpingutest panevad ja igats eksamitest kirjutavad. Naljakas sellepärats, et viimane kord kui ma neid inimesi nägin olime me veel kõik pm ühes klassis ja nüüd on kõikidel täiesti uus elu ja uued eesmärgid.
Aaa muideks, kui keegi tark teab kuidas ma saan oma logi taustapilti muuta siis andke teada...ma jätkuvalt pole IT vadlkonnas arenenud.
Aaa muideks vol 2. KUIIII väike on maailm, mitte Eesti vaid maailm. Nimelt ma väikselt loodan mingit baaritööd leida ja aeg-ajalt käin cv-sid jagamas. Anyways mingi päev käisin tegelt shoppamas aga cv-d võtsin igaks juhuks kaasa ja tagasiteel nägin ühte baari, millel oli kuulutus netis üleval, et otsivad staffi ja mõtlesin, et dvaiks hüppan sisse korra ja kes mulle sealt vastu vaatas- üks Nele, kes minuga samal aastal Saksamaal vahetusaastal käis. Päris reaalne ju, sets ma isegi ei teadnud, et ta Austraalias on+ see linnaosa kus me elame pole just väga backpackerite rajoon+ ma pm juba mööda olin sõitnud sellest kohast, viimasel hetkel hüppasin trammist välja+ jõudsin sinna 20 minutit enne Nele tööpäeva lõppu. Ühesõnaga kokkusattumus missugune.
Aga okei, lähen üritan magama jääda või vastasel juhul lähen kuulan Krissu nohisemist.
Kallid paid ja KAUNIST KEVADET kõigile!!! :)

                                          Seljataga on minu jaoks paradiis ja põrgu samal ajal

                                        

Aeg lendab

Hei hei. Tulin just töölt ja mõtlesin, et kirjutan veits mõtteteri siia. Hetkeseisuga ma 6 päeva jutti 2 koha pealt tööl olen käinud, et kerge zombi tunne on, aga vähemalt teenisin nädalaga peaaegu kuu rendiraha kokku J Kõige parem oli laupäev, sets ma arvasin, et ma pean tööl ainult 3 tundi lõunat tegema ja läksin eelmine õhtu välja, aga tööl olles selgus, et mu päev venis 11 tunniseks. Homme lähen kesklinna uut tööd otsima, sest selliste palkadega ma ei suuda eriti midgai säästa, ühesõnaga loodan, et saan mingi normaalse palgaga baaritöö J Muide, mul on 2 vaba päeva jutti, oh seda õnne ja rõõmu, viimased 2 tundi tööl lihtsalt olin õnnelik, et ma homme ega ülehomme tagasi ei pea minema :D

Seoses kojutuleku mõttega olen ma üldse hakand mõtlema, et mis vahepeal toimunud on ja milles ma selgusele jõudsin on see, et AEG LENDAB. Uskumatu lihtsalt, et me oleme Austraalias olnud juba peaaegu pool aastat, sest ma nii hästi mäletan veel kõike seda mis toimus Eestis enne kui ma siia tulin ja nüüd juba võib- olla hakkan vaikselt tagasi tulema. Kõik see Brisbane algus ja Fidzi ja Sydney tunduvad nii kauge minevikuna, just nagu neid polekski olnud, et nagu kõik see oleks olnud lihtsalt üks huvitav ja meeldiv unenägu. Okei tegelikult ausalt öeldes on Brisbane terve Austraalia tripi kõige reaalsem osa, sest kuigi me vingusime ja virisesime seal nii ilma, linna, töö ja kõige kohta, siis ma ei tea kas sellepärast, et see oli meie esimene linn Austraalias, kus me maandusime, töötasime ja kust me kõige paremaid sõpru siin Austraalias leidsime, aga Brisbanele tagasi mõeldes tuleb väike kodutunne peale. Just 10 minutit tagais istusin ja vaatasin igast ehteid ja nänni, mis ma siin endale kogunud olen ja on üks roheline käevõru, mille Kenny mulle Tinbillys andis ja siis mul tulid jälle tinbilly ajad meelde ja need olid lihtsalt parimad, kuigi viskasid kiiresti kopa ette, aga sellist peomaratoni ja nii palju uusi tuttavaid korraga pole kunagi varem olnud. Kõik need inimesed, see haisev baar, kogu aeg sama muusika ning purjus kliendid, kõik see, mille ma tahtsin selja taha jätta ja edasi minna, siis nüüd ma vaikselt isegi igatsen seda. Kuigi Melbourne linnana on kordades huvitavam ja põnevam kui Brisbane, siis Brisbanes olid inimesed, kes selle lühikese ajaga suutsid südamesse pugeda ning kellele mõeldes tule igatsus peale.

Ah ma ei oskagi väga rohkem midagi kirjutada, mõtteid on nii palju,aga käed on väsinud. Lihtsalt...aeg möödub... liiga kiiresti L

Melbourne

Lõpuks oleme end Melbournes sisse seadnud ja Andy toa jälle vabastanud, nimelt kolisime laupäeval oma uude koju. Üürime South Yarra piirkonnas ühte tuba tavalises majas ning me ARMASTAME oma uut kodu. Ok tuba on küll väike ja meil on ainult üks voodi, aga see eest see voodi on täiega suur ja pehme ja ilus ja tuba armas, maja on täiega kodune tagaaia ja elutoa jms, megahubane igatahes ja esimest korda on meil reaalne kodutunne, sets esimest korda Austraalias on meil näiteks võtmed :P Peale meie elavad siin majas veel üks inglise-austraalia segapaarike ja austraalia kutt( keda me muide pole siiani näinud, tekib juba vaikselt tunne,et ma mingi legend vms) ja aias on ka väike maja, kus on 2 tuba ja seal austraalia paar elab. Ning mis veel äge, et me elame 1 minut kõndida Melbourne parimast shoppingu tänavast ning ühest tuntuimast peotänavast ning raamatukogu ja park majats migni 3 min kõndida ning mere äärde saab ka kõndida, okei see pikem, mingi 45 min eemal, aga ma juba kõndisin sinna ja tagais, et pole ka midgai hullu J Ütleme nii, et me siiamaani ei suuda uskuda, et sellise hinnaga nii ilusa kodu saime. Muideks meil käib koristaja ka siin J

Hea uudis on veel see, et ma sain endale töö ja mitte ainult 1 vaid lausa 2. Töötan 2s erinevas itaalia restos ettekandjana, mõlemas poole kohaga ning saan sela tasuta süüa ja juua ka, mis suur pluss, sest mulle tuli väga suure üllatusena, aga palgad siin väga madalad. Isegi Mildura baaris sain ma 30%-50% kõrgemat palka, kui siin. Üldse naljakas on see, et Melbourne on üks kallimaid linnu, kus ma siin viiinud olen, aga palgad on megamadalad.Veider. Aga muidu ei virise midgai, sest ilmad on ka siin soojaks läinud, et saab päevitada jne, alguses see külm küll veits ära ehmatas.

Hmmm...mis veel rääkida...Melbourne on sigaäge linn ja siin väga palju teha, et kui keegi Austraaliasse tuleb, siis kindlasti siin peatuda veitsaks. Ah jaaa, leidsime vesipiibubaari ka, juba mingi 5 kuud on selline piibunälg, et hulluks ajab.

Muidu mind üks asi hulluks ajab...ma ei suuda ära otsustada, kas jääda 2. Aastaks või mitte (olete teretulnud nõu andma selle kohapealt, sest mul ajud kärssavad sellele mõtlemisest juba). Niii palju on siin Austraalias mida ma veel teha ja näha tahaks, aga see pole ikkagi kodu. Näiteks täna kõndisin vihmaga raamatukokku ning oli täpselt selline soe juulikuu Eesti vihmane ilm ja sama suve lõhn, aga see pole üldse nii eriline siin, kui see on Eestis. Pluss mul on kogu aeg tunne, et ükskõik kui äge siin ka poleks, et midgai on puudu ja nüüd ma olen aru saanud, et mis asi see puudu on ja see puuduv osa on Eestis. Ühesõnaga vaikselt peaks juba ära otsustama, et kas peaksin hakkama vaatama lennupileteid Eestisse või tööd, kus saaksin 2. Aasta jaoks allkirjad, aga hetkel on täpselt nii, et üks hommik ärkan üles ja mõtlen, et dvaiks, aitab küll rändamisest on aeg koju minna ja teine päev ärkan üles ja mõtlen, et Eesti jõuab oodata, aga 5 aasta pärast ma enam arvatavasti ei tuleks niimodi kaugele trippima.

Aga okei, et ma brainin siin edasi ja lähen lülitan end korraks seksi ja linna lainele (mul 4 hooaega dvd-l ;))

                                            St.Kilda

                                          Meie suuuuur voodi meie ilusas kodus :)

Farmist minema!! Melbourne

Ma suht pissed, sest kirjutasin rongis Mildurast Melbourne pika pika teksti ära ja kui hakkasin blogi üles laadima, siis panin valele asjale kopi-paste ja kõik kadus ära L

OK üritan seda teksti meelde tuletada, kuigi emotsioonid on suht tuimad võrreldes eelmise tekstiga, sest siis ma olin nii pühaõnne täis, et Mildurast minema saame. Muidugi ei suuda ma mitte kuskilt ilma draamata ära minna ning kui buss oli 5 min sõitnud helistas mulle see loll Larry ja karjus mu peale 15 min jutti, mis on kusjuures suht hämmastav, sest tavaliselt ta ainult häälitses telefoni.

Kokkuvõttes oli meie farmikogemus täielik FEIL ning mul pole enam mingit plaani sinna kunagi tagasi minna, me ei teeninud mitte muffigi seal, meile ei meeldinud seal nign tegime konkreetset orjatööd ning me tülitsesime ja nokkisime kogu aeg üksteise kallal ja viisapäevi sain ka aint 18 kirja. Kusjuures kõige ägedamaks päevaks kujunes viimane päev, siis oli ka mu viimane vahetus baaris ning kõik olid  kuidagi kohal ning ma suht suu kõrvuni käisin ringi seal terve aeg. Kuigi ma vaevalt kuu aega töötasin seal, siis need inimesed ja see koht üldse jätsid ühe vähestest positiivsetest emotsioonidest Milduras ja veits nukker oli sealt lahkuda. Kui mul töö läbi sain helistasin Janetile ja nad tulid Tristaniga sinna ning võtsime siidrid ja rääkisime mu töökaaslastega juttu ning peale seda läksime jõele Tristani pere mootorpaadiga sõitma. KUI äge see oli, hullu stereosüsteemi ja nahkistmetega paat ning Tristani õde tegeleb siukse spordiga, mis on nagu lumelauatamine, aga vee peal, megaäge.

Seal jõe peal paadiga ringi kimades, soe tuul juukseid sasimas ning päike paistmas, külm õlu käes ning muusika põhjas, oli ideaalne pärastlõuna!Supper lihtsalt! Pärast läksime jälle Janeti ja Tristaniga vabaõhukinno mingit austraalia filmi vaatama. Ma pole kunagi vabaõhukinos käind ja seega oli suht huvitav kogemus lihtsalt tähistaeva all filmi vaadata...ja sääski sööta. Pärast istusime meie juures 4kesi ja rääkisime juttu kuni kella 2ni. Ja siis tuligi hommik ning oli aeg Mildurast lahkuda...jeeeei :D

Reaalselt vaatamata sellele, et Lärts meid kõnedega pommitas ja lolli juttu ajas oli meil tuju terve tee Mildurast Melbourne (7 tundi) tuju laes ja naeratus näol.

Melbourne jõudes tabas meid kõiki väike shokk, sets siin on NIIIII KÜLM. Me tulime kõik ülikuumast Mildurast lühikeste pükste, plätude ja maikadega, siin kõndisid inimesed meile vastu mantlite ja saabastega. Postitiivne selle juures on see, et mul tekkis kodutunne :D

Melbournes kolisime me alustuseks sisse Andy juurde (meie toanaaber tinbilly alguses), mis on SUPPER, sest hostelid on täiega kallid ning ta meie oma toa andis ning kuna ta kokk, siis ülihead süüa teeb ja mahla toob hommikul voodisse, täiega äge. Mul täiega hea meel, et meil on siin Austraalias tekkinud sõbrad, kelle juures saab olla ja kes aitavad. Andy kusjuures üldse pakkus, et me võiks siia sisse kolida, aga megakitsaks läheks ehk me ikkagi edasi oma elamist otsime. Muideks Janet lendas Perthi siit suht kohe, et olemegi jälle Krissuga 2kesi.

Melbourne ise linnana on täiega äge, täielik tudengilinn, kus enamus inimesi on totaalsed kunstiinimesed ja hipid. Meenutab veits Tartut, kuigi elanikke kordades rohkem (ligi 4 miljoni). Mulle igatahes täiega meeldib, kuigi peab sooje riideid shoppama minema.

Eile ehk kolmap. saime kokku Deani ja Stuga, kellega kohtusime ka Brisbanes baaris, kui nad kogu aeg  sela joomas käisid ja nalja sai kõvasti rohkem kui krooni eest. Nad eile koju Inglismaale läksid, naljakas, sest paljud kellega me alguses kohtusime on hakanud tagasi koju lendama, see paneb veits mõtlema ja teeb kadedaks, et peale lendu näevad nad jälle oma peresid ja sõpru. L

Igatahes soovige edu, et me leiaks omale normaalse elukoha ja hea töö. Kallid J