Bali

Minu viimased tunnid Austraalias möödusid pead kätele toetades, sest lampi tekkis jube peavalu ja kui me Balile jõudsime, siis kohe magama jäin, kuigi see peale südaööd anyways oli. Hommik algas „meeldivalt“ , luugid lahti lüües avastasin, et olen jälle hakanud topelt nägema. Kes ei tea, siis umbes kord aastas juba ajast kui käisin põhikoolis näen ma aeg-ajalt topelt, ehk kui ma vaatan näiteks inimest, siis tal on 2 nina, suud jne, tundub naljakas?? EI OLE!! Ma vihkan seda, sest midgai korralikult teha ei saa, ma paar aastat tagasi oli seetõttu haiglas uuringutel ka, aga midagi ei leitud ehk diagnoositi migreen ja vsjo. Kuna tavaliselt see õnneks läheb mööda 2-4 päevaga, siis ma esialgu väga suurt paanikat ei teinud, kuna anyways oli Balil plaanis niisama puhata, rannas lesida ja pm lihtsalt lõõgastuda.(muidugi nüüd seda kirjutades võin öelda, et see oli mu elu pikim topelt nägemine, sest kestis kokku pm 2 nädalat, vahepeal oli parem ja mõned päevad nägin ok-lt siis tagasi jne, aga nüüd õnneks möödas thank god!)Aga okei, jätame terviseprobleemid mujale ja asume Bali kallale.

Ööbisime me terve aja Kuta nimelises linnakeses Denpasari lähedal (põhi lennujaam).

1. päeva me lihtsalt jalutasimegi linnapeal, käisime rannas ja söömas jne, et midagi väga erilist ei teinud.Mulle enne räägiti igal pool, et Kuta rand räpane ja kole, aga mulle küll meeldis ja midagi nii kole ei tundunud,et väga mõnus oli peale Perthi külma jälle päikese all liiva peal lesida. :P

 Ma tegelt enam päevadekaupa ei mäleta kirjutada ehk kirjutan üleüldiselt. Meie reisidest esimene oli siuke, kus autojuht tuli meile hommikul järgi ja sõidutas meid terve päeva (kokku kuskil 8h vist) saarepeal ringi. Kõigepealt läksime n-ö kohalikku teatrisse vms, kus toimus mingi tantsuline etendus ja nad ise oma pille mängisid, edasi käisime vaatasime kuidas hõbedat töödeldakse ja kunstnike pere koduaia, mis hullult igast maale täis oli.Edasi läksime kuskile kose juurde ning peale seda mu lemmik-kohvi degusteerimine, alguses ma sellest ideest väga vaimustuses polnud, kuna ei mina ega Stephen joo kohvit, aga tegu oli jällegi perefirmaga, mis ise röstis ja terve protsessi kohvi saamiseks tegid. Ja mis oli äge, et seal oli ka nt kookose ja vanilje maitselist kohvi, mis mulle isegi meeldisid, samuti oli seal erinevaid teesid, näiteks riisi ja ingveri. Seal samas toodetakse ka maailma kõige kallimat kohvi- Luwaki vms(kohvisõbrad peaks teadma) ja selle eest tuli juurde veits maksta ja ma ei tea, kui tõsi see on aga öeldi, et restodes maksab tass seda kohvi kuskil 100-150 krooni ja kuna seal sai palju odavamalt, siis mõtlesime proovida, aga savi kui kallis see on, ma never seda enam ei jooks :D Üldse mul meeletu mõte proovida oli, anyways ma vahet ei teind, kas see maailma kalleim kohvi või löfbergs lila. Ahjaaaa, see kohv on megakallis seetõttu( loodan, et ka muudel põhjustel) kuna kohvioad söödetakse mingile loomale sisse (kelle nime ma hetkel ei mäleta)ja tema siis väljastab need peale ringlust oma kehast ja siis alles hakatakse ube röstima. Aga mulle tõesti meeldis see osa päevast kõige rohkem, sest hästi tore pere oli ja osad teed ja asjad väga huvitavad.Peale kohvisid ootas meid ees lõuna üks kohas kus sai rõdul istuda ja vaadet vulkaanile nautida. Peale lõunat külastasime veel riisiterasse, mis mulle samuti väga meeldisid ja n-ö ahvimetsa, mille näol oli tegelt tegu suure pargiga, kus PALJU ahve elasid ja väikeseid banaane pea kohale tõstes ronisid nad mööda inimest üles, see päris äge oli, kuna ma pole varem ahve endal õlal hoidnud ja seal igast nunnusid ahvibeebisid oli jne, aga üks megasuur ahv kogu aeg tahtis pähe hüpata ja hirmutas mind, sets ma tahtsin et pisikesed banaani saaksid, aga see vend türraniseeris seal, nendega muidu ettevaatlik peab olema, me Stepheniga saime mõlemad hammustada ka neilt. Peale ahve oli aeg minna õhtusöögile, mis toimus Tanah loti templi juures, mille näol on templiga mis asub vees, kalju peal. Seal megailus oli, jõudsime just päikeseloojangu jaoks ja tõesti vaaaau. Meie õhtusöök asus mereanni restos kalju peal ja ausõna, see kõige romantilisem sööming mu elus vist. Kohe pärats päikeseloojangut, soojas õhus, lained vastu kaljut peksmas, pillimehed igast armastuslaule mängimas ja laua juurest laua juurde käies, küünal laual,see kõik niiiiiiiiiii ilus ja hea oli ja toit ka supper :P Peale sööki oligi aeg tagasi koju pöörduda ja midgai väga ei toimunud enam, sest kerge laiba tunne oli peale sellist trippi. Meie tuurijuht ka megatore,naljakas ja abivalmis oli, et hästi tore päev oli ja seda reisi soovitaksin ka kõigile, kes Balile satuvad, sest ühe päeva jooksul näeb päris palju ja kuuleb lugusid ja soovitusi ka kohalikult (ehk siis autojuhilt)

Järgmine päev otsustasime veespordiga tegeleda ja sõitsime täietsi Bali lõunaotsa,ühe kuurort linna ja seal tegime parasailingut( vb eesti keeles muu nimetus, aga pm, et ripud langevarju otsas ja siis paat hoogu võttes tõstab õhku ja tiirutab ringi) see päris äge oli, kuigi kui reegleid seletati, siis mul olid muud asjad mõttes ja maandumisel oleks ma äärepealt vastu katust lennand :D õnneks päris nii ei läind ja sain ilusti maale tagasi ikka. Siis sõitsime skuutritega, mingi bananaboatiga, mida öeldi, et on väga jube-jah vb kui tegu oleks 10 aastastega ja siis flying fishiga-see nagu paat aga tõstab õhku ehk nagu seisak asendis olime veel kohal, see ka päris äge oli.

Niipalju siis tuuridest, mõlemaid ma soovitaks teha, sest esimesega näeb natuke saart ja elu seal, aga veeasjad lihtsalt täiega lõbusad. Ükspäev käisime massaažis ka, peatipust varbaotsani tund aega ja aint kuskil 50-60 eeku.Ma ei suutnud oma silmi uskuda, arvasin et vale nr vms :D Viimasel päeval shoppasime veits, seal igast odavaid riideid ja ehteid on, kuigi who knows kaua need vastu peavad :D

Rohkem me midgai väga mainimisväärset ei teinudki, sest me nagunii aint 6 päeva sela olimegi- sõime paaaaaaaaaaaalju toite, sets söök sela megaodav ja megahea ja niisama puhkasime. Ilmaga ka meil täiega näkkas, sest terve aeg oli ilus sinine taevas ja väga soe, aga mitte lämbepalav.

Bali oli minu jaoks siuke koht, kuhu ma ilmtingimata tagasi ei igatse, ma ei kahetse et seal käisime ja väga nautisin seda puhkust(st, et niipalju kui on võimalik topelt nähes nautida), aga minu jaoks see nädal seal oli piisav. Miks ma väga supper vaimustuses sellest kohast pole on see, et see on läbi ja lõhki turistikas, kohalikku elu ja kultuuri seal väga ei näe, linnast välja sõites mõnes üksikus väikses külas vb ja see on ka kõik. Isegi need kohvi ja hõbeda külad on prageuseks vist elus ainult turistidele. Näiteks hõbedaküla kohta kirjutati reklaamis, et saab vaadata kuidas hõbedat töödeldakse ja kuulata selle kohta jne, aga mis reaalsus oli, et tegelt nägime seda töötlust 5minutit ja peale seda ajas müüa meid 15 minutit taga, et me sõrmuse ostaks sealt ja sama pm igal pool. Kohalikud on minu silmis küll sõbralikud aga NIIIIIIIIIIIIIIIIIII tüütud, et see ajab hulluks, nad tahavad kogu aeg ja kõike müüa ja kui muidu „ei“ öeldes lähevad kaupmehed uue kliendi juurde, siis siin hakkavad nad inimesi pm taga ajama, reaalselt nad võivad vahest 200meetrit tänaval taga kõndida ja mingit rahakotti pähe määrida. Näiteks prooviti mulle müüa meeste nokamütse ja kui ma endale jalanõusid proovisin, siis tuldi Stpeheni juurde, et ta ka midgai ostaks, ümberringi olid a la roosad plätud jms, ta vastas, et pole päris tema stiil, siis hakkas müüa ajama, et ta oma emale siis midgai viiks. Ja näiteks rannas tuleb iga 3 minuti tagant keegi, kes tahab kas peatuge, jäätist, matti v MIDA IGANES müüa. Ja ausõna ma saan aru, et see nende töö, aga nii agressiivset pealetükkimist ma pole varem näind ja see megalt väsitab. Viimased 2 päeva veetsimegi rohkem hotelli basseini ääres, sest nii kopp ees neist müügimeestest oli. Ahjaaa ja hinnaga tuleb ka kaubelda KOGU aeg, pm saab asja ostetud 3 korda väiksema hinnaga vahest, kui see mis alguses öeldakse. Ma tean, et osadele väga meeldib kaubelda ja tekitab mingisugust hasarti, siis mina siuke inimene kindlasti pole, kui kingi ostes mult küsiti et palju ma olen nõus maksma, siis minu öeldud summat isegi ei proovitud muuta, ilmselgelt mina sinna ostlema ei sobi :D

Aga ma ei taha väga halba pilti Balist maalida, sest tegelikult lihtsalt tsilliks puhkuseks on see hea koht ja näiteks sõpradega kunagi tagasi minna, et seal lihtsalt pidutseda oleks ka päris äge, sest Kuta on väga peokoht ja joogid on seal odavad ja baar baaris kinni põhitänaval, et noortele, kes tahavadki lihtsalt möllu, siis ma usun küll, et see väga hea koht.

väravad Kuta randa

Maailma kõige kallim kohvi

(Muide, kui mu tekstid segased tunduvad, siis ma kirjutan, mis hetkel pähe tuleb ja seetõttu vahest suht segane tundub mulle endalegi, kui ma kunagi hiljem neid ise loen :D)

Last one in Land down under

Ja kätte on jõudnud aeg kribada valmis minu viimane postitus Austraaliast.

Kui päris aus olla, siis midgai väga märkimisväärset ei juhtnud alates mu viimasest postitusest. Kuna hakkasime vaikselt plaanima ja mõtlema Aasia reisile, siis põhirõhk oli raha säästmisel ja seetõttu möödus enamus osa ajast töötades ja põhjus, miks me enam Austraalia siseselt trippe ei teinud peale Rottnesti oli selles, et Stephen töötas hommikupooliti ja mina tavaliselt õhtul. Muidugi reedesed päevad olid mul kaunid, kell 7 hommikul alustasin restos ja siis sama õhtu kl 9  alustasin baaris ja jõudsin koju tavaliuselt kell 5 hommikul, ehk kerge 24 tunnine päev venis kokku vahest. Tõõdest veel seda, et restorani töölt tulin viimasel vahetusel ära siuke naeratus näos, et vähe pole, kuid samas baaritööl oli just vastupidi, terve viimane vahetus oli kuidgai imelik tunne sees, kuigi parim vahetus üldse, sest me jumala lolli mängisime terve õhtu ja igast lolle pilte tegime jne, aga pm ära tulles ja kõigile tsau öeldes oli küll väga nukker, sest inimesed supper ägedad seal on, töö on lõbus, juhatajad PARIMAD ja koht ka siuke kus ma ise ka hea meelega paar drinki võtaks. Ja tegelt enne ma kogu aeg mõtlesin, et jeeeei Aasia reis on kohe kohe käes, varsti joon kuskil palmi all kokteile,(sest Perthis NIIIIII külm oli, ma reaalselt endale sooja jaki pidin ostma :D) aga viimane õhtu töölt lahkudes jõudis mulle kohale, et ma mitte ei lähe Aasiasse reisima vaid ma lahkun AUSTRAALIAST, kohast mis mulle viimased 2 aastat on koduks olnud ja kohast, mis mulle väga kalliks saanud ja siis mul korraga siuke kass peale tuli. Õnneks oli 29. Juuni ja koju minnes majakaaslased kõik juba jõid, kuna pidime linna minema minu ja Stepheni sünnipäeva sisse tähistama ning peale 2 kokteili mul endal ka tuju juba paaaaalju parem oli :D mis aga väga tark polnud, et kuna kõik olid juba tükk aega joonud selleks ajaks kui ma koju jõudsin ja valmis sain, siis ma mõtlesin, et teen suts kangemad koksid endale, et järjele saada, tagajärjeks oli see, et ma päris kiiresti olin järjel ja samuti päris kiiresti järjelt maas jälle, ehk polnud just eriti pikk õhtu :D ja sünnipäev möödus ka pool päeva voodis, sest energiat polnud, et isgei oma väikest varvast liigutada, Stephen ka tööl oli nagunii. Kui ta koju tuli, siis tõi mulle maailma kõige ägedama sünnipäeva koogi-valge shokolaadi koogi, kuhu lasi eesti lipu peale joonistada ja kirjutas eesti keeles „palju õnne Kadri“ Suppppper äge see oli :P Sünna möödus suht vaikselt, sets ma polnd ainuke, kes eelmisest õhtust energia puuduses oli. Käisime majakaaslastega pubis söömas ja pärast meiekal mõned joogid võtsime ja suht vara ma juba und nägin- vanaks vist jäänd :D Pubis muiud üks eesti tüdruk töötab ja siis tõi meile 2 shokolaadi kreemi küünlad sees ja siis nad laulsid meile sünnipäeva laulu ka keset pubi :P megaäge!

Viimased päevad niisama pakkisime ja veel ajasime reisiasju korda, mis veel lahtised olid ja tegime viimaseid kingi shoppingut. Kui lõpuks aeg minema oli hakata, siis kõik kuidagi VÄGA kiireks läks, kuna ma linnas pidin hommikul käima, siis ütlesin, et Stephen meile mingi majutuse bronaks, kuna jõudsime südaöö kanti alles Balile kohale ja pm ta on meeletult äge organiseerija. 5 minutit enne kui takso tuli, et meid lennujaama viia polnud meil mingit majutust, siis ta kuskile helistas ja õnneks asi ikka korda sai :D Muidu kes kursis pole siis meie tripp peaks välja nägema, et alustasime 3. Juuli õhtul lahkudes Austraaliast, siis edasi Bali-Malaisia-Vietnam-Laos-Kamboodža-Tai-ja 16. August EESTI.(proovin ka Aasiast blogipostitusi teha, kui keegi juhuks plaanib neisse kohtadesse kunagi minna vms, siis äkki on abiks:)) Antud hetkel kui ma seda kirjutan oleme jõudnud juba Vietnami ja ausalt öeldes olen ma hetkel väga põnevil Eestisse tulekust, oma kodust,perest,sõpradestm toidust ja üldse kodutundest.

Mis ma Austraalia kokkuvõtteks oskan öelda? Palju on öelda, aga raske on sõnadesse panna. Mäletan kui ma veel Eesti olin aastal 2010 siis ja põdesin, et raudselt ei leia tööd ja olen 2 kuu pärast Eestis tagasi, sest minu Austraaliasse mineku otsus tuli suht lampi ja organiseerimine oli ka nii ja naa, enamuse infot otsis välja Kris :D

Aga ei kahetse ma mitte midagi ning SAIN hakkama!selle peaaegu 2 aasta jooksul oli mul supppppper häid aegu, kus mõtlesin, et see ongi elu, mida ma tahan elada, samas oli ka langusi, kus mõtlesin, et mis ma üldse nii kaugele ronisin, aga kokkuvõtteks ei kahetse ma MITTE midgai, kui saaksin kõike otsast alustada, teeksin kõik samamoodi, sest need inimesed, keda ma seal kohtasin jäävad mu mällu, mõtetesse ja südamesse veel VÄGA kauaks, seiklused, mida ma Eestisse jäädes poleks iial kogenud ,kohad kus ma käisin ning üldse see elulaad, et kõik oli nii tsill ja rutiinivaba. Kui tekkiski rutiin, oli see märk sellest, et aeg on uude kohta kolida :D

Tegelt võlgnen palju ka Krisile, kes oli supper reisikaaslane ning ilma kelleta ma ei tea, kas mul oleks olnud julgust nii kaugele kolida.

Parim töökoht!

meie maja Perthis

Ühesõnaga-nägin koalisid, kängurusid, proovisin surfi, nautisin päikest, töötasin farmis, hakkasin veggiemite armastama ja üldse nautisin elu ja nagu öeldakse, nüüd mul on mida lastelastele rääkida :P

Näeme Eestis juba 16. August!!!!!!!!!!!!!!!!!! J