Nii kaua on jälle möödas ja palju asju on vahepeal juhtunud, et ma ei teagi kust alustada.
Igatahes Bundabergi tolmu pühkisin jalgadelt 26 oktoober ja põrutasin koos Emma ja Connoriga (iiri paar mu hostelist Bundabergis) Cairnsi poole. Cairns on põhja Austraalias üks suurimaid linni. Tegelt ta suur ei ole, aga nagu keskus ja mulle niiiiiiiiiiiii meeldis seal. Seal on täiega äge lagoon ja pidu käib iga päev esmaspäevast pühapäevani. Tegelt see rohkem siuke puhkuse linn, et isegi backpackerid rohkem lihtsalt läbi sõidavad nädalaks või kaheks kui et paiksemaks siin jääksid. Aga jah mulle väga väga meeldis, ma arvan , et peale Byron Bay see mu teine lemmikkoht siin. Kliima on Cairnsis troopiline ja ma kerge kuumarabanduse äärel pool aega olin, aga õnneks toas oli kliimaseade, et magada sai ok-lt jne. ma mõtlen, kas Bundabergi lõpust ka midgai mainida on...ega väga vist pole, et ma parem hakkan meie roadtripist rääkima. Kõigepealt peale Bundabergi jõudsime Gladstone, kus me saime kokku mu sõbra Brendaniga ,(kellega mul eelmine aasta aastavahetuse roadtrip koos oli) kes elab Gladstones. Ta miinide peal töötab juhatuses ja täiega hästi läinud ja pm läksime sööma, ta firma kõik kinni maksis, siis ööbisime tema juures, basseiniga maja ja värki, täiega äge :P ja üldse tsill oli teda näha üle pika aja jälle :P Järgmine hommik startisime lõuna paiku, tegime kell 1 päeval Rockhamptonis peatuse, ja võtsime väiksed joogid ( see on reisimine iirlastega :D) ning jõudsime õhtuks Airlie beachi, kuhu jäime 2ks ööks. See väga väike aga tsill puhkuse koht, kus jälle pidu paistab kogu aeg toimuvat :D seal nii naljakas asi juhtus, nimelt läksime skuutritega veepeale sõitma ja ma sõitsin Connoriga koos, et ma juhtisin ja ta taga istus. Ja ta pani ka köes käepidemele ja me sõitsime ja üks hetk ta ütleb, et ma hoogu maha võtaks, sest asi hakkas veits liiga kiirust üles võtma,ma hakkasin käsi lõdvemaks laskma,siis märkasin,et hoopis tema hoiab oma käsi kramplikult selle käepideme ümber, kus gaas ja ma üritasin karjuda,et lase oma käed lahti, aga ta ei kuulnud ja skuter võttis aina enam hoogu ja mida kiiremaks skuuter läks seda rohkem Connor karjus, ma hakkasin selle peale ta käsi taguma,et ta need lahti laseks, aga tüüp oli nii surmahirmus,et kramplikult hoidis kinni ja lõpuks me sõitsime juba 71km/h, kui tegelt öeldi, et nad sõidavad a la 60-70km/h üldse. Ma isegi ei mäleta enam kuidas ta lõpuks oma käes lahti lahsi gaasilt, aga ma olin lõpuks nii naerukrambis, sets tüüp kisas nagu naise muselja taga ja ma lihtsalt ei osand midgai teha ka enam ja see, et mina naersin ajas teda veelrohkem paanikasse, et ühesõnaga huumor kuubis oli see sõit :D :D peale 2 ööd Airliel startisime Townsville poole ja mõtlesime sinna ööseks jääda,aga läksime jalutasime linnapeal ja sõime ja pm see nii tühi ja igav oli,et me hoopis kohe Cairnsi poole hakkasime jälle sõitma ja jõudsime alles kl 11 õhtul kohale. Laupeval , millal oli ka halloween ja kuna esimene hostel kus me olime, oli linnakeskusest a la pool h kõndida ja selleks ajaks kui me üldse Cairnsi jõudsime oli kõik rahvas maani täis, ehk minu halloween möödus voodis L nuuks, eelmine aasta kui ma töötasin, siis mõtlesin, et see aasta tahan täiega ägedat kostüümi ja pidu aga jah, niipalju siis sellest. Ja ühesõnaga kohale me jõudsimegi. Ma esimsed 2 päeva niisama lebotasin ja magasin ja peale seda hakkasin suht käbe tööd otsima ja läks õnneks, sest juba esimene reede siin olles veetsin ma 10 tundi tööl. Mulle alguses räägiti, et siin megaraske tööd leida, aga mul täiega õnneks läks, et sain suht kohe 3 proovipäeva ja esimese koha proovikal sain tööd ka kohe, et ei pidanud teistele minemagi. Koha nimi kus ma töötan on Salt House ja see on niiii peen baar, et alguses kui ma oma cv.ga sisse astusin mõtlesin, kas ma üldse julgen seda pakkuma minna. Meil on 2 baari, üks väljas ja teine sees ja väljas on suuuuur ala ja seal nagu bassein läheb laburündina läbi baari+ asume kohe ookeani ääres ja üldse seal mingi 100 kokteili, ma ei oska pooli neist hääldadagi. Mis veel meeletult kaunis, et me peame kandma musti pikki pükse, kinniseid jalanõusid ja musta vormipluusi ja kujutage nüüd ette neid riideid ja 35 kraadi kuuma. Õnneks see baar küll väga peen, aga inimesed tsillid, et ei pea mingit esmaklassilist teenindust tegema vms...vähemalt baaris mitte, et suht tsill olek sellest suhtes. Igatahes ma töö üle happy happy happy .Ma tegin ühel teisipäeval ultimate party pub crawli, et ostsin pileti ja siis punase double deckeriga sõitsime õhtu jooksul läbi 5 baari. Alguses ma mõtlesin,et teisip arvatavasti suht igav, ja esimesed 3 kohta olidki suht tühjad, aga õnneks see ultimate party organiseeris igast mänge ja asju,et oli suht naljakas, aga viimased 2 kohta jumala rahvast täis olid ja lõppkukkuvõttes hea õhtu oli. Kahju, et ma muidu väga peole ei jõua, sest lõpetan nädala sees kuskil 12-1 paiku öösel töö ja nv 2-3 paiku ja siis jalad konkreetselt surevad, et ma lonkan koju. Nii kaua kui ma tööl käisin ma väga palju muud ei teinudki, sest päris pikad ja väsitavad päevad olid. Aga enne kui me Cairnsist lahkusime võtsin ma viimase nädala vabaks, et midgai huvitavat teha ja esimene tripp oli meil Cape Tribulation, mis põhimõtteliselt on vihmametsa reis. Hommikul vara võttis buss meid peale ja esimene peatus oli mingis väikses karuperse linnas, kus meil oli jõe peal krokodilli tuur, meeletu kroxi tripp oli see küll, sest me ei näind ühtegi krokodilli, lihtsalt mingi sogane vesi ja vsjo. Edasi järgnes vihmametsa tuur, kus giid rääkis taimedest jms asjadest, mis mind unisel hommikul üldse ei koti. Siis jõudsime Cape tribulationi ainukesse söögi ja majutuskohta, kus meil oli lõuna ja saime randa minna, aga tänu millimallikatele v ma ei tea täpselt, mis see eesti keeles on (jelly fish) ei saand ujuma minna, rand iseenesest oli ilus oma valge liivaga. Peale sööki hakkasime tagasi sõitma, kuid käisime veel n-ö loomaaiast läbi, kus olid kroksid ja saime kängurusid toita, mis oli tsill ningtegime veel paar peatust ja mingi kl 6 paiku jõudsimegi tagasi Cairnsi. Selle reisi kohta ma ei oskagi midagi öelda, ma ei kahetse, et läksin, aga samas uuesti vist ei viitsiks, sest taimed ja nende elulugu ei eruta mind väga, ja pool tuuri sellest koosnes, kuigi vihmamets oma troopilise õhu jms on suht tsill.
Tegelt tuli mulle just meelde, et enne Cape tribi võtsin ükskord päeva vabaks ning läksime koos Stepheni ja Fabianiga Great Barrier Reefile, mis on suht tuntud a la loodusime vms. Pm on tegu veealuse maailmaga, kes juhuslikult aru ei saanud ja great barrier reef ongi tuntud, et tal on imeilus veealune elu ja korallid jms. Igatahes me kolm võtsime päevase reisi ühe laevakesega, kus sai snorgeldada päris palju ja käisime kõik sukeldumas ka. See oli ilus jms, aga ma käisin mõned aastad tagasi Egiptuses ka sukeldumas ja mul kuidgai meeles, et seal oleks nagu rohkem värvilisi kalu ja ilusaid koralle näind, AGA mida Egiptus ei suuda kuidgai trumbata on see, et ma reaalset nägin haisid. 3 haid ujusidmingi paar meetrit eemal, 2 neist olid väiksemalt ja veits ümarama lõuaga, aga üks oli suur ja täpselt nagu kuskilt õudukast ehk suht kriipi, aga pm sellega oli mu päev tehtud ka. Millal veel avaneb mul võimalus ( või julgus) haidega koos ujuda. Ja suuri kilpkonni nägime ka ujumas.
Järgmine tripp oli meil White water rafting, mile näol on tegu väikse seltskonnaga, kes sõidavad kummipaadis mööda jõge alla, me nimelt käisime Tully jõel ja tegime ekstreemse variandi sellest üritusest ehk extreme raftingu. Vahepeal olid mingi igavad kohad, aga vahepeal täiega järsud ja suurte kividega langused, et suht äge ja huvitav oli. Paadis oli meil 5 inimest ja instruktor ning mingi hetk kõik pidid kuskile paadi otsa jooksma ja paat ümber käis ja me paadi all ja üks koht oli kus hoovus v mis iganes asi oli nii tugev et kõik hüppasid paadist välja ja vesi lihtsalt kandis kaasa, aga seal hakkasid mingi väiksed lained tekkima ja need otse näkku lõid, ehk tegin silmad lahti, et vaadata mis toimps ja hingata- sain lainega näkku ja nii mingi 5 korda järjest, elu käis kergelt silme eest läbi juba :D veel olid seal 3 kaljut kus me käisime vette hüppamas ja kallastel olid niiiiiiii ilusad joad ja asjad. Kokku kestis see asi 4 tundi koos lõunapausiga ja jäin asjaga väga rahule, sest sain korralikult kiljuda ja muljuda ja jälle siuke asi mida ma suure tõenäosusega enam kunagi ei satu tegema, sets mingi ekstreem raftingut emajõel ma ette ei kujuta.
Rohkem me trippe ei teindki, sest need juba väga kalliks läksid ja rohkem sealkandis midgai väga põnevat teha polnudki. Aga eelviimaseks õhtuks bronasime siuke paketi, et õhtusöök ja mustkunsti etendus. Valida sai 4 erineva restorani vahel ja sellest sõltus ka hind, kuna esimene oli rohkem kohviku moodi ja viimane hull peen. Me valisime 3 variandi ja jäime supper rahule. Pm asus retoran kohe ookeani ääres ja see õhtu oli hästi mõnus soe aga mitte megapalav. Me saime 3 käigulise õhtusöögi ja toit oli supper. Eelroaks olid parimad kalmaarid ( ma tegelt ei tea kuidas need eesti keeles täpselt on, aga peaks midgai siukest olema) mida ma elu jooksul olen söönud, pearoog oli Austraalia special ehk känguru, krokodilli, buffalo liha, emu vorst ja barramundi(kala) filee ja maguskartul( see oranz kartul) ja magustoiduks vahukommi pavlova kook. Etendus oli ka supper, Sam Powersi show ja ta ise täiega naljakas, et ma megarahule jäin. Peale neid läksime kasiinosse black jacki mängima :D ma esimest korda elus kasiinos mängimas ja mulle täiega meeldis, me ei võitnud midagi aga väga palju ei kaodanud ka, tsill oli.
Ja 10. Dets oligi aeg Cairnsiga hüvasti jätta, millest mul megakahju, sest mulle tõesti meeldis, kuigi see palavus oli küll killer. Edasi tuleb veits masejuttu, sest tegime vale otsuse, mis meil palju närve sõi. Igatahes otsustasime Stepheniga (mu parim sõber Bundabergist, kellega ma koos reisin nüüd) et ostame auto kahepeale, sest sellega odavam Sydneysse uueks aastaks minna+ mugavam ka, et saab vahepeal igast peatuseid teha+ minu seljakott millega ma poolteist aastat tagasi siia tulin on asendunud 2 suure kohvri ja 2 väikse kotiga ehk bussiga reisides nõme neid kotte ka tassida. Mul üks töökaaslane andis ühe auto nr, mis asus linnast veits väljas ja hind oli hea, tegime proovisõidu ja auto sõitis hästi, kõik nagu toimis, kuna auto polnd registreeritud enam ja kindlustust ka polnd, siis alguses oli, et peaks ikka garaazi viima vms(mida olekski pidand tegema KOHE, aga see hea tagantjärgi tarkus)aga kuna me suht kohe varsti pidime Cairnsist lahkuma ja suht kiireks läks selle asjaga ning omanik tundus tore mees ja ütles ka, et üks ukselink ja üks aken jamavad aga muidu ok,otsustasime auto ära osta. Kui maksmiseks läks saime veel 200 dollarit alla ehk väga hea hinnaga. Paar päeva hiljem läks Stephen garaazi, et ülevaatus jms teha, et saaks kindlustuse tehtud ja tuli välja,et autol päris palju oleks vaja paranda, et midgai ohtlikku polnd, aga a la 3 rehvi oleks pidanud uued panema+ mootoril mingi asi oli ja selle parandamine oleks läind kokku sama palju maksma kui terve auto hind, millega me ta ostsime ja oleks pidanud veel kauemaks Cairnsi ka jääma. Ühesõnaga mõtlesime, et kuna meil kummalgi eriti raha polnd peale neid trippe ja asju, et sõidame Sydneysse, kui tööd saame laseme korda teha. Ja hakkasimegi sõitma Airlie Beachi poole, kus meil oli Whitsunday saarte reis broneeritud. Olime 20 km Bowenist väljas ja Airlieni oli 50 km kui äkki vaatan, et ment on tuledega taga. Edasi toimus see, et mul oli kerge paanika ning õhtu lõpuks oli mul 800 dollarit trahvi,kuna mina olin roolis sellel hetkel, autolt võesti numbrimärgid ära ja me ei tohtinud sellega edasi sõita ning politsei viis meid tagasi Bowenisse, et me saaks bussi võtta ja Airliele sõita, kuna järgmine hommik oli meie reis, auto jäi kuskile karuperse kohta seisma teeäärde ja autovõti oli võhivõõra inimese käes, sest kui me bussipiletit ostsime, siis naine, kes seal töötas ütles, et me ei tohiks jätta autot nii mitmeks päevaks sinna ( 3 päeva oli Whitsunday) muidu pole autot alles enam kui me tagasi, et ta nagunii seda marsuuti sõidab, et viib kuskile turvalisemasse kohta kuniks me tagasi. Ühesõnaga EI olnud tore päev, ma isegi usun, et üks hullemaid mu reisi jooksul, ainuke asi miks ma konkreetselt peale kõike seda jada närvide juurde jäin oli Stephen, kes lihtsalt nii rahulik oli. Tegelt oli aru saada, et ta väga häiritud, aga ta nii rahulikult üritas seda võtta, et ma ka üksi ei viitsind kahe eest paanikat teha, kuigi tuju oli küll suuuuuuuur null.
Igatahes lõpuks me Airliele jõudsime ja käes oli aeg Whitsunday-de jaoks (googeldage, sest see paradiis näeb välja ja minu vuhvel kaamera postkaarte ei tootnud kahjuks). Whitsundayd on siis saarestik great barrier reefil ja palju on pisikesi saarekesi ja neid külastatakse seilates, kestvused ja paadid on erinevad. Meie valisime 2 ööd/3 päeva Atlantic clipperil, mis on kõige suurem peopaat. Paadid jagunevadki 2ks, on sukeldumispaadid, kus kell 7 hakatakse sukelduma ja on peopaadid, kus pidu ja muud möllud ka snorgeldamise ja sukeldumise vahepeal ja meie laev oli see põhipeo koht. Tegelt ausalt öeldes ma ootasin midgai suuremat, asi lihtsalt selles, et mulle reklaamiti nii whitsundayd kui atlantic clipper täiega üle. Whitsundayd olid ilusad, ma ei vaidle vastu, selge vesi ja valge liiv- paradiis, aga samas näiteks ujuda sai aint sukeldumiskostüümis tänu jelly fishile jälle, mis veits võlu ära võttis ja ma ootasin lihtsalt rohkem sellest. Laevaga sama, et ma kujutasin ette et pidu veits metsikum on või rohkem, et oli küll, et rahvas jõi ja värki ja kui meeskond mänge ja võistlusi korraldas oli küll nalja rohkem kui krooni eest, aga kui need läbi said, siis kuidagi uimaseks muutus see asi. Aga samas ei nurise, ülejäänud paadid olid juba kell 9 vait kui meil alles hakati muusikal volüümi keerama,meedkond oli äge ja meie paadil oli suur mullivann, toru, kus sai paadi pealt vette lasta ning hüppelaud, et kõik oli tegelt väga tsill ja need 3 päeva merel kuidgai see autojama, mis tol hetkel väga värske oli tundus ka kaugena. Samas mul see nädal vist neetud oli, sest kuskilt ma pole kindel, aga staff ütles et Whitehaveni rannast sain ma sandflydelt (putukat, ei tea jälle eestikeelset nime) hammusta ja mitte paar korda nagu enamus, vaid mingi 60-70 korda, ehk põhimõtteltiselt ma sügelesin igalt poolt ja nägin välja nagu mul oleksid tuulerõuged kui ma seal paadilt tagasi tulin.
Airlile tagasi jõudes meie äpardused ei lõppend, nimelt järgmine päev sõitis Stephen tagasi Bowenisse, et ajutist registreeringut saada, et me saaks Bundabergi sõita autoga ja kui ta kohale jõudis polnud majas elektrit, ehk keegi ei teadnud kas nad üldse avavad see päev, siis kui elekter lõpuks tagasi tuli, siis tuli välja ei ta passi maha unustas, ehk ma pidin bussiga kuskile iks kohta Airlie büroosse minema, et nad saaksid seda skännida Bowenisse, siis neid midgai seal jälle ei töödanud, mul juba närvid jumala otsa korral, et me ei saa never seda autot kuskile liigutada. Lõpuks sai ta paberid kätte ja läks auto juurde ning siis hellas mulle, et autol on tagaaken sisse löödud. Nagu mismõttttttttes, sela polnd mingit bensukat ega pöördekohta lähedal, et keegi lihtsalt jäi seisma, lõi akna sisse ja läks minema, mul kottides oli veel pudi-padi, see alles, stereo alles. Ma ei saa aru miks inimesed nii kurjad on L igatahes LÕPUKS saime hakata Bundabergi poole sõitma, vahepeal vihma sisse sadas ja üldse kaunis sõit, sest me enne südaööd pidime kohale jõudma, sest sint senikaua see ajutine kindlustus kehtis. Rockhamptoni juures sõitis ment meie taha, nägi et meil tagaakent ega numbrumärke pole, sõitis ette vaatas eest ma,sõitis uuesti taha, ma et appi kuigi meil paberid olemas, ma ei taha et meid kinni peetakse, Stephen arvas et siis panevad vilkurid tööle kui teel siuke koht tuleb, kus me kinni saaks peatada. Igatahes nad sõitsid meie taga tükk aega ja siis pöörasid minema. Meil oli, et mida hekki, kui meil pole akent ega numbrimärke, siis nad ei pea kinnigi, ja kui kõik olemas, siis mingi jõhkrad trahvid. Teepeal ka veel mingi õnnetus oli, et pidime mingit iks mudateed mööda sõitma vahepeal. Tegelt ka nagu tundus, et need jamad ei lõppegi ja ainuke soov oli lihtsalt kohale jõuda,sest me mingi 10 h jutti sõitsime. Lõpuks jõudsime kohale alles pool 3 öösel, aga NIIII hea oli näha kõiki sõpru ja lihtsalt sealt autost välja saada. Bundas olime 2 ööd, siis olime veel 2 ööd Brisbanes (deja vu, et kõik teed mind sinna alati viivad) Hetkel on auto Bundabergis ja me oleme oleme suunal Sydney poole ja pole halli aimugi, mis auto ja trahvidega teeme L
Ahjaa unustasin mainida enne veel, et kui me oma roadtrippi lõunasse hakkasime tegema ja enne kui ment meid kinni pidas, tegime peatuse veel Townsvilles ja sealt läksime Magnetic islandile, mis pisike saar, vaid 15 min praamiga mandrist ja seal väga ilus. Hostel oli seal kämpingute stiilis, aga kohe ookeani ääres. Me pidime ainult 1ks ööks minema, aga koht meeldima hakkas ja lõpuks 2 ööd olime seal. Päeval käisime austraalia stiilis loomaaias, ehk nägime känkse, krokodille (ise hoidsime väikest krokodilli süles ka), toitsime mingit lindu nii, et panime sihvka seemne huulte vahele ja lind sealt võttis selle, mingeid sisalikke hoidsime veel süles ja ma nägin esimest korda oma elus KOALAT!!!!!! Jeeeeeii,,, nad nunnud ja uimased, aga pehmed. Btw krokodilli nahk kõige pehmem üldse, mida ma vist katsunud olen. Õhtul oli torm, et vihma sadas ja välku lõi ja see ebareaalne oli, sest taevad pidevalt valge oli ja megatsill oli istuda õues ja vaadata seda kõike.
Nüüd täna kui ma oma elu pikimat postitust vist lõpetama hakkan on käes JÕULULAUPÄEV!!!mu kõige lemmikum päev aastas! Kuigi võib arvata et jõulutunnet väga pole, kui hommikul käisime rannas, päike paistab ja kuum on. Jõulud veedan ma BYRON BAYS, mis mu absoluutne lemmikkoht Austraalias. Väike surfilinn, Austraalia kõige idapoolsem punkt asub siin, atmosfäär on megatsill, pidu iga päev, noored inimesed igal pool,ühesõnaga love love love! Rentisime sõpradega 9 peale maja siin ja üritame viisakaid jõule korraldada. Maja on meil nädalaks, siin tohib olla 5 inimest ja ma arvasin et raudselt ongi mingi väike aint 5le inimesele aga maja on suppper luks. Suured voodid, 2-kordne, basseini, grilli, nahkdiivanite, suure tv-ga. Ühesõnaga supper. Seltskond on ka parim mida tahta, need inimesed, kellega ma 6 kuud tagasi Bundabergis tuttavaks sain ja kes sellest ajast peale on nagu pere. Meil on 3 eestlast koos minuga, sotlane, 4 iirlast ja inglane ja kuna teised jõule 25. Dets tähistavad, siis täna me teeme eesti jõulud. Temme sealiha,hapukapsa ja ahjukartulitega ning kräsupea kooki ja homme nemad teevad nende sööki, kalkun täidise ja ma ei tea mis iks asjadega veel. Äge, nüüd meil topelt jõulud. Üks sõbranna ostsis väikse kuude ka ja ehtisime selle ära ja igaüks pidi kellelegi kingi tegema ja nüüd äge kuusealune kinke täis. Eile kui poes käisime ostmas 2ks jõuluõhtuks sööki ja veits snäkke, läks meil 400 dollarit ehk 4000 krooni toidupoes :D käru oli niii täis,et inimesed käisid küsimas, et kas ujutused tulevad uuesti vms :D :D
Igatahahes aitab ka, nagunii loete 5 aastat seda siin :D nüüd kõik kes kirjutasid facebooki, et miks blogi ei kirjuta, siis edu lugemisel :D kui vigu palju vms, siis ma ise seda enam läbi lugeda ei viitsind :D
Aga ok ma lähen meie eesti sööki meisterdama ja KAUNEID KAUNEID JÕULE KÕIGILE NING ILUSAT AASTAVAHETUST!!!!!!!!!ja palju lund ;)
