Melbsi lõpp

Nädal aega olen juba hoogu võtnud,et kirjutada siia midgai, aga kogu aeg midgai muud ette tuleb. Igatahes mis siis vahepeal toimunud on. Kõigepealt mainiks ära, et hetkel kui ma seda kirjutan on meil pm nädal aega veel Melbournes elada, kuhu edasi, seda ma veel täpselt ei tea ja kerge kass peal seetõttu ka.
Muidu ´kaugemast minevikust rääkides, siis mõned pühapäevad tagasi ajasime ääretult vara hommikul rattad alla Krissu ja Meriliniga ning läksime Great Ocean roadi vurama. Great Ocean road on Victorias vist üks tuntuimaid turistikaid, et pm ookeani ääres olev maantee, kus jäävad teepeal igats surfirannad ning igats looduskaunid vaated ning lõppeb siis 12 apostliga, mis on ookeanis olevad 12 kivi (ma aint 8 nägin aga see selleks) Lõpp oli räigelt ilus ja kuigi meil teepeal sellest S-kujulisest teest süda kergelt paha oli, siis oli väärt ikka minemist. (ma muide üritasin viimased 20 mintsa pilte ka üles laadida,ilmselgelt edutult)
Vahpeal töö,töö,töök, kuigi kuna talv on ukse taga ja vaikseks jäänud, siis kõigil tunde kärbiti ehk suht mõttetu oleks mul siia tööle jääda.
Ma kusjuures olingi kahevahel,et äkki jääks ikka oma sünnani Melbsi, et vähemalt tena mõnda inimest ja linna ja muidu nagu meeldib siis,aga täpselt kui olin et what to do, siis läksin tööle, nägin et mul tunde poole vähem ja oligi otsus minu eest justkui tehtud :D  Kõigepealt on plaan, et 7-13 juuni tiirutan ma TASMAANIAS ringi- ÜKSI. Kuna Krissu juba 3. juuni idakalda trippi tegema läheb, sii am viimased 2 ööd siin üksi ja reisin ka üksi. Vaatame kuidas sellega läheb üldse, et kui selle nädalaga mingi patja nutan aint, siis ma arvan, et mul poleks selle 2. aasta viisaga siin üksi midgai tarka teha :D ok. loodame, et vast nii hull pole. Muidu kes ei tea, siis Tasmaania on Austraaliale kuuluv saar, asub lõunas mandrist ja on väikseim osariik siin, aga sela pidi kõige ilusam loodus olema. Mul vedas, et sain suht hea pakkumise ühets büroost, et  reaalselt teengi tervele saarele tiiru peal. Peale seda tulen 1 v 2ks ööks tagasi Melbsi ja siis mis edasi.... pole mul kahjuks halli aimugi ja see kergelt närve hakkab sööma. Eriti sest et mul pole eriti aega jokutada kui tahan teist viisat saada, kuna sept mul ju enda oma aegub juba. Plaan oli minna Perthi, aga hellasin ühte kohta, mis farmitöid organiseerib ja seal öeldi, et Perthi täietsi mõttetu prageu minna. Üldse nõme, sest mitte kuskil pole hooaeg praegu, kuna talv ju. Nii tahaks selles asjas selgusele jõuda.
Kusjuures täna mul tegelt jumala mott maas on olnd terve päev, eile reaalselt mu kuu aja vanune telefon ära kadus :( :( nüüd ma kõik kontaktid, enda nr, 500 laulu ja uuest mälukaardist ilma jäin :( EI OLE ÄGEEEEE!!!!niigi tööl mingi mõttetult vähe tunde on ja nüüd hakkan veel uut telefoni ja paketti jms ostma.
Ah jaaa, 2 uut kõrvaauku tegin ka. Praegu vasak kõrv nii valus, et öösel selle külje peal ei saa magadagi.
Ma muideks leiutasin, et miks mul päris tihti siin kass peal ja koduigatsus. Ok üks peamisi põhjuseid vist see, et Krissu Eestisse ja  see mind mõtlema paneb, et ta kõiki oma sõpru ja peret jms näeb juba kuu aja pärats aga ma olen täietsi üksi ja ma ei tea isgei kus, aga teine põhjus on see ka, et Melbourne on Austraalia linnadest Euroopale kõige sarnasem ja ilm ka siin nii eestine kohati, et sellepärats vahest on tunne  nagu oleks kodus, aga samas kalleid inimesi pole kuskil lähedal.
Ok ma unelainele end sean, millegipärast ma alati öösiti peale tööd viitsin logi kirjutada, prageu kell just 4 sai. Loodan, et nett veits hoogu juurde võtab, siis panen Great ocena roadist pilte ka veits :)

Jätkuvalt Melbourne

Heihou.
Vahepeal eriti midagi tegelikult toimunud ei olegi, lihtsalt töö ja pidu. Eelmine kolmap. käisime Krissuga teatris ka, käisime Hairspray muusikali tsekkimas ja see niiiiii äge oli,nagu Grease, aga mitte päris, Grease ei suuda miski ületada, aga igatahes kõige selle teatrtiõhtuga tuli mulle jälle meelde, miks mulle see nii väga meeldib. Ühesõnaga väga tore oli. Ahjaa uue telefoni ostsin ka, et juhheii, sain oma vanast pannist lahti :P
Muidu tööga läheb SUPPER hästi, ei oskaks praegu midgai paremat tahta, sets palk on elu suurim+töökaaslased megaägedad, tööd naudin ja järgmisest nädalast saan rohkem tunde ka. Et juhhei, reaalselt ootan, et saaks tööle minna.
Naljakas on see, et siin totaalne sügis, ma üldse ei oodanud, et Austraalias siukest asja üldse näen, aga võta näpust, lehed on kollased ja langevad puudelt :D Kuigi ok, Melbourne ongi suht külmemaid kohti siin riigis, et mujal see lehelangus ei pidand nii hull olema. Aga siiski on siin vahets nii soe, et saan bikiinides aias päikest võtta.
Krissu ostis muidu eile Eestisse piletid ära, jõuab täpselt minu sünnaks koju. Mis tähendab, et ma vist see suvi veel ei tule tagais. Ma isegi ei tea kauaks ma täpselt jään, sest ma TÕESTI ei taha enam farmi minna , ehk vb olen ainult oma viisa lõpuni ehk septembri lõpuni siin, vb proovin pärats seda saada turisti viisat, vb lähen siiski farmi või vb võltsin farmipäevi ehk võtan päris suure riski. Ühesõnaga seda ma täpselt ei tea, millal ma tagasi, aga mitte suvel igatahes. Megakahju, et Krissu ära läheb, ma üldse ei kujuta ettegi, mis siis toimuma hakkab, sest reaalselt selleks ajaks kui me eraldi lähme, oleme me 9 kuud pm iga päev ninapidi koos olnud ja on kogu aeg olemas kellega rääkida ja nõu küsida jne. :( igatahes mul sigakahju sellest, aga samas ma isgei ootan veits, et üksi edasi reisida, sest see oleks reaalselt kõige suurem proovilepanek mu elus, et kuidas ma saan täietsi üksi kuskil teisel pool maakera hakkama ja hetkel see mõte hirmutab mind, aga samas ma usun, et kui ma tulen lõpuks Eestisse tagasi, siis ma palju iseseisvam olen ja julgem ka kindlasti.
Igatahes ilusat kevadet ning kaunist emadepäeva kõigile emadele, eriti minu MAAILMA KÕIGE PARIMALE JA KALLIMALE emale!!!!! :) :*

hakkame kultuurseteks :)

Ilmselgelt ei mäleta ma jälle, kus eelmine kord pooleli jäin, aga igatahes, mis on kõige suurem uudis, millest ma veel kirjutanud pole on see, et ma sain uue töö...jälle, aga selle tööga ma iseenesest SUPPER rahul olen, kuigi täistunde ei saa, eelmine nädal sain veits üle 30 ja see nädal veist üle 20 ainult, aga ma olen jälle tagasi alksi kallamas, ehk baaris, kuigi see koht veits peenem on, kui eelnevad, aga töökaaslased on siiani väga hea mulje jätnud ja ma pole elusees mitte kuskil nii palju veel teeninud ka, et see minu jaoks täielik ulme on, et ma üldse Melbournes sellise palgaga koha leidsin, võrreldes eelnevate töödega oli mul lootus juba suht kadunud. Muidu kuidas ma selle töö üldse leidsin oli nii, et netist vaatasin, et nad otsivad staffi, aga mul läks meelest ära, et ma sinna cv-d üldse viima tahtsin minna ja lampi tulin shoppamast ja olin trammis ja just selle koha ees on peatus ja siis istusin trammis ja vaatasin, et oh tuttav nimi ja hüppasin käbe välja, läksin rääkima mänedzeriga ja pm sisse astudes lehvitas mulle sealt vastu üks yfukas, kes minuga samal aastal Saksamaal käis. Ma isegi ei teadnud, et ta Austraalias on, veelvähem, et Melbournes või, et ta seal töötab. Kes räägib, et Eesti on väike, minu arust terve maailm on kuidagi väikseks jäänud. :D Igatahes töö kohapealt on kõik väga hästi hetkel. Ahjaa,vanadets kohatadest mõlemist tulin ära, kuna palgavahet arvestades oleks motivatsioon nendes tööl käia suht null.

Mis veel, ostsin paar päeva tagasi endale uue telefoni. Jeeeiii,vana tel nii pann oli, et lampi katkestas kõnesid mul jne. Ahjaa, kui tel. Ostma läksin, siis pm küsiti passi ja 2 erinevat pangakaarti, passi mul muidugi kaasas ei olnud ja õnneks oli eesti pangakas, muidu poleks saanudki. Veider igatahes.

Me Krissuga otsustasime, et kui meil nüüd ühised vabad päevad on, siis hakkame midgai tarka ja kultuurset nendega tegema, mitte ei passi lihtsalt maha. Alustasime eelmine nädal, kui läksime St. Kildale (põhi rannapiirkond) vesipiipu tõmbama. LÕPUKS, ma olen 7 kuud piibust unistanud. Igatahes mis toimus oli see, et me istusime terrassil ja väljas oli konkreetne saun ja piibu sessiooni lõpuks olin ma näost jumala valge ja jalad pm värisesid all. Nõrgaks olen jäänud siin L ja siis see nädal käisime Melbourne akvaariumis, kus pm suht lamp oli, mingid kalad ja asjad igal poole, aga äge oli reaalseid pingviine ja hai kalasid näha.

Meil on majas ka veist muudatused, esiteks kolis siia üks geipaar Inglismaalt sisse ja nad niii ägedad, mul pole elusees olnud reaalseid geisõpru ja nüüd on, jeiii :D Nii naljakas nendega rääkida, sest nad nagu väga väga geid, igatahes üks uus asutraalia tüüp kolis ka sisse ja ma esimesena siit majast juhtusin teda nägema ja siis kui nad sellest teada said, siis tulid küsisid, et  kuidas ta välja näeb endal siuke kaval naeratus näos :D oh nalja saab nendega. Ja teine muutus on see, et nett mida me rottisime on kadunud L ja ma pole sellega üldse rahul!

Ammm...what else...kas ma seda juba olen mainind, et me siin ka täiega odava jõusaali pakkumise saime ja veits trenirovkat harrastame jälle? Kui ei siis, nüüd mainisin ja naljakas selle juures on see, et ma mõtleisn igast erinevaid rühmatreeninguid ka proovida, ütleme nii, et joogasse ja body attacki ma vist lähiajal enam ei satu, sest jooga lihtsalt nii uimane oli, et ma oleks tahtnud matile magama jääda ja body attackis käisime krissuga koos ja ma lihtsalt pool aega naerukramis olin, sest treener nii werdo oli ja me krissuga suht daunikud seal olime :D AGA, ma ei tea kas eestisse on siuke asi jõudnud või varasemalt olemas nagu Body combat, igatahes kui on, siis soovitan väga sinna minna, sest minu jaoks on see üks lahedamaid trenne, kus ma üldse käinud olen.

Aga ok, ma vist hetkel pillid kotti ära panen, sest 11 tunnine tööpäev on just selja taga ja mul jalad kergelt surisevad all ja silmad vajuvad kinni, sest kell on veerand 3 öösel.

NB! Õnnesoovid Mariale!!!!!!!! :) :*

                          

töö,töö ja vormel

Hetkel on pühapäeva öö ja kell on 2. Lõpetasin just päris kauni töönädala,nimelt olin 6 päeva jutti tööl+ tänane tööpäev venis kergelt 13 tunniseks, aga kuna hommikud on minu jaoks rasked ja millegipärast keegi daun otsustab mind iga pühapäev kella 9.30st tööle panna (tavaliselt alustan kas kl 11 või 12) siis ma hakkasin end vaikselt kohvi lainele sättima, et neid hommikuid üle elada. Aga siiski mitte päris, hetkel veel mocha lainel ja see ka minu jaoks nii kange ja mõru, kuigi ma mingi vahukoore mäe ka sinna peale veel teen, aga siiski edusammud minu ja kohvi ühendamisel. Kusjuures mis mu jutu point on see tegelt,et kas asi minu mõttetöös, kohvis või lihtsalt oli hea päev,aga esimest korda mulle meeldis seal tööl olla ja ma käisin ja särasin ringi 10 tundi. Viimased 3 juba energia kadus. Ja kui te küsite, et miks ma ei maga peale sellist nädalat kell 2 öösel, siis vastuseks on unetus või midgai sellelaadset. Tegelt mul reziin vist täiega sassis ikka, kuigi hommikuti suht vara pean ärkama,et reaalselt võiks ju normaalsel ajal magama jääda, aga ma vist pean endale ikka mingi öise baaritöö leidma, oleks öösiti vähemalt midgai kasulikku teha.
Muidu kes juhuslikult mu facebooki update ei näind, siis igatahes toimus Melbournes see nv vormel 1 etapp ja kas see rada oli minu majast umbes 1500m kaugusel või ja...vastus on JAAA. Igatahes ma reaalselt kuulsin kodus tv-d vaadates kummide vilinat nagu asi toimuks kõrvaltänavas. (kohepeal käinud inimesed ütlesid kõik, et kohapeal on see üritus ikka meeletult vali ja lärmakas) Igatahes kuiiiii väga am tahtsin ise sinna kohapeale minna, aga krt see pilet mu jaoks hetkel liiga kallis oli, aga kui järgmine aasta siin peaksin olema, siis kindlasti sätin end märtsiks Melbsi jälle.Aga see kummide vilin oli minu jaoks juba nii põnev kogemus :D Nagu reaalselt, mäletan kui maal olin sunnitud alati vormelit vaatama ja sisi mõtlesin, et oh kui ägedates eksootilistes kohtades need toimuvad ja nüüd mingi kiviviske kaugusel vuravad need autod ringi,tsill :P. Muideks tahaksin tänada kõiki, kes viitsisid mulle kirjutada teemal, kas jääda 2.ks aastaks või tulla koju. Ja uskuge või mitte, aga pm kõik kirjutasid TÄPSELT sama :D

Muidu selle F1 pärast terve linna liiklus ja kõik ümber oli suunatud. Hea asi muidugi see, et ma reedel väljas käisin linnas ja jäin töökaaslase juurde ööseks, et ei peaks üksi taksoraha koju kulutama ja hommikul kui hakkasin vana peomeigi ja -riietega kodupoole liikuma, siis pm trammid olid ümber suunatud,tänavad suletud jne. Esiteks ma niigi ei tea kesklinna liiklusest siin suurt midagi ja see päev ma täielik uimane kana olin+ kõik ümber suunatud oli, siis ma kõndisin edasi tagasi 4 korda trammi peatuse ja rongijaama vahet, et otsustada kummaga minna üldse, lõpuks jõudsin otsusele et dvaiks, lähen rongiga, siis ma hakkasin leiutama, et huvitav milline rong üldse läheb mu koju ja kust ma pileteid saan...ühesõnaga...ma olin nagu puuga pähe saanud ja totaalselt lost terve hommik. Lähiajal mul plaani uusi kohti üksi küll avastama pole minna.
Tööl kusjuures on ka paremaks läinud, vahepeal ma absull ei suutnud sinna minna, sets kuidgai ei istu see koht mulle, seal üks vanem ettekandja ka on, kes täiega bitchis ja kamandas kogu aeg, pm ta kellelegi ei meeldi ja ta täiega bossab uutega, aga nüüd am mingi üleöö tal lemmikuks muutunud ja terve õhtu vabandas mu ees ette ja taha iga palve ja asja eest mis ta tegi, kogu aeg loopis komplimente ja kiitis mind ning eile andis mulle kooki :P tsill, niimodi ma võin tööl käia küll :D
Kusjuures Melborune kohta peaksin ära mainima, et see kõige võimatuma ilmaga linn maamunal vist. Melbourne kohta on väljend, et siin vahelduvad 4 aastaaega ühe päevaga mis on täietsiii tõsi. Reaalselt on nt nii, et kui üks päev on totaalne saun ja ma päevitamas käin, siis järgmine päev on nii külm, et ma kõik vähegi enda soojad ja pikad asjad selga topin ja päev läbi teed joon.
Lugesin just paari teist blogi ka ja minu jaoks on naljakas lugeda, sets kõik nii tarka juttu oma koolidest ja õpingutest panevad ja igats eksamitest kirjutavad. Naljakas sellepärats, et viimane kord kui ma neid inimesi nägin olime me veel kõik pm ühes klassis ja nüüd on kõikidel täiesti uus elu ja uued eesmärgid.
Aaa muideks, kui keegi tark teab kuidas ma saan oma logi taustapilti muuta siis andke teada...ma jätkuvalt pole IT vadlkonnas arenenud.
Aaa muideks vol 2. KUIIII väike on maailm, mitte Eesti vaid maailm. Nimelt ma väikselt loodan mingit baaritööd leida ja aeg-ajalt käin cv-sid jagamas. Anyways mingi päev käisin tegelt shoppamas aga cv-d võtsin igaks juhuks kaasa ja tagasiteel nägin ühte baari, millel oli kuulutus netis üleval, et otsivad staffi ja mõtlesin, et dvaiks hüppan sisse korra ja kes mulle sealt vastu vaatas- üks Nele, kes minuga samal aastal Saksamaal vahetusaastal käis. Päris reaalne ju, sets ma isegi ei teadnud, et ta Austraalias on+ see linnaosa kus me elame pole just väga backpackerite rajoon+ ma pm juba mööda olin sõitnud sellest kohast, viimasel hetkel hüppasin trammist välja+ jõudsin sinna 20 minutit enne Nele tööpäeva lõppu. Ühesõnaga kokkusattumus missugune.
Aga okei, lähen üritan magama jääda või vastasel juhul lähen kuulan Krissu nohisemist.
Kallid paid ja KAUNIST KEVADET kõigile!!! :)

                                          Seljataga on minu jaoks paradiis ja põrgu samal ajal

                                        

Aeg lendab

Hei hei. Tulin just töölt ja mõtlesin, et kirjutan veits mõtteteri siia. Hetkeseisuga ma 6 päeva jutti 2 koha pealt tööl olen käinud, et kerge zombi tunne on, aga vähemalt teenisin nädalaga peaaegu kuu rendiraha kokku J Kõige parem oli laupäev, sets ma arvasin, et ma pean tööl ainult 3 tundi lõunat tegema ja läksin eelmine õhtu välja, aga tööl olles selgus, et mu päev venis 11 tunniseks. Homme lähen kesklinna uut tööd otsima, sest selliste palkadega ma ei suuda eriti midgai säästa, ühesõnaga loodan, et saan mingi normaalse palgaga baaritöö J Muide, mul on 2 vaba päeva jutti, oh seda õnne ja rõõmu, viimased 2 tundi tööl lihtsalt olin õnnelik, et ma homme ega ülehomme tagasi ei pea minema :D

Seoses kojutuleku mõttega olen ma üldse hakand mõtlema, et mis vahepeal toimunud on ja milles ma selgusele jõudsin on see, et AEG LENDAB. Uskumatu lihtsalt, et me oleme Austraalias olnud juba peaaegu pool aastat, sest ma nii hästi mäletan veel kõike seda mis toimus Eestis enne kui ma siia tulin ja nüüd juba võib- olla hakkan vaikselt tagasi tulema. Kõik see Brisbane algus ja Fidzi ja Sydney tunduvad nii kauge minevikuna, just nagu neid polekski olnud, et nagu kõik see oleks olnud lihtsalt üks huvitav ja meeldiv unenägu. Okei tegelikult ausalt öeldes on Brisbane terve Austraalia tripi kõige reaalsem osa, sest kuigi me vingusime ja virisesime seal nii ilma, linna, töö ja kõige kohta, siis ma ei tea kas sellepärast, et see oli meie esimene linn Austraalias, kus me maandusime, töötasime ja kust me kõige paremaid sõpru siin Austraalias leidsime, aga Brisbanele tagasi mõeldes tuleb väike kodutunne peale. Just 10 minutit tagais istusin ja vaatasin igast ehteid ja nänni, mis ma siin endale kogunud olen ja on üks roheline käevõru, mille Kenny mulle Tinbillys andis ja siis mul tulid jälle tinbilly ajad meelde ja need olid lihtsalt parimad, kuigi viskasid kiiresti kopa ette, aga sellist peomaratoni ja nii palju uusi tuttavaid korraga pole kunagi varem olnud. Kõik need inimesed, see haisev baar, kogu aeg sama muusika ning purjus kliendid, kõik see, mille ma tahtsin selja taha jätta ja edasi minna, siis nüüd ma vaikselt isegi igatsen seda. Kuigi Melbourne linnana on kordades huvitavam ja põnevam kui Brisbane, siis Brisbanes olid inimesed, kes selle lühikese ajaga suutsid südamesse pugeda ning kellele mõeldes tule igatsus peale.

Ah ma ei oskagi väga rohkem midagi kirjutada, mõtteid on nii palju,aga käed on väsinud. Lihtsalt...aeg möödub... liiga kiiresti L

Melbourne

Lõpuks oleme end Melbournes sisse seadnud ja Andy toa jälle vabastanud, nimelt kolisime laupäeval oma uude koju. Üürime South Yarra piirkonnas ühte tuba tavalises majas ning me ARMASTAME oma uut kodu. Ok tuba on küll väike ja meil on ainult üks voodi, aga see eest see voodi on täiega suur ja pehme ja ilus ja tuba armas, maja on täiega kodune tagaaia ja elutoa jms, megahubane igatahes ja esimest korda on meil reaalne kodutunne, sets esimest korda Austraalias on meil näiteks võtmed :P Peale meie elavad siin majas veel üks inglise-austraalia segapaarike ja austraalia kutt( keda me muide pole siiani näinud, tekib juba vaikselt tunne,et ma mingi legend vms) ja aias on ka väike maja, kus on 2 tuba ja seal austraalia paar elab. Ning mis veel äge, et me elame 1 minut kõndida Melbourne parimast shoppingu tänavast ning ühest tuntuimast peotänavast ning raamatukogu ja park majats migni 3 min kõndida ning mere äärde saab ka kõndida, okei see pikem, mingi 45 min eemal, aga ma juba kõndisin sinna ja tagais, et pole ka midgai hullu J Ütleme nii, et me siiamaani ei suuda uskuda, et sellise hinnaga nii ilusa kodu saime. Muideks meil käib koristaja ka siin J

Hea uudis on veel see, et ma sain endale töö ja mitte ainult 1 vaid lausa 2. Töötan 2s erinevas itaalia restos ettekandjana, mõlemas poole kohaga ning saan sela tasuta süüa ja juua ka, mis suur pluss, sest mulle tuli väga suure üllatusena, aga palgad siin väga madalad. Isegi Mildura baaris sain ma 30%-50% kõrgemat palka, kui siin. Üldse naljakas on see, et Melbourne on üks kallimaid linnu, kus ma siin viiinud olen, aga palgad on megamadalad.Veider. Aga muidu ei virise midgai, sest ilmad on ka siin soojaks läinud, et saab päevitada jne, alguses see külm küll veits ära ehmatas.

Hmmm...mis veel rääkida...Melbourne on sigaäge linn ja siin väga palju teha, et kui keegi Austraaliasse tuleb, siis kindlasti siin peatuda veitsaks. Ah jaaa, leidsime vesipiibubaari ka, juba mingi 5 kuud on selline piibunälg, et hulluks ajab.

Muidu mind üks asi hulluks ajab...ma ei suuda ära otsustada, kas jääda 2. Aastaks või mitte (olete teretulnud nõu andma selle kohapealt, sest mul ajud kärssavad sellele mõtlemisest juba). Niii palju on siin Austraalias mida ma veel teha ja näha tahaks, aga see pole ikkagi kodu. Näiteks täna kõndisin vihmaga raamatukokku ning oli täpselt selline soe juulikuu Eesti vihmane ilm ja sama suve lõhn, aga see pole üldse nii eriline siin, kui see on Eestis. Pluss mul on kogu aeg tunne, et ükskõik kui äge siin ka poleks, et midgai on puudu ja nüüd ma olen aru saanud, et mis asi see puudu on ja see puuduv osa on Eestis. Ühesõnaga vaikselt peaks juba ära otsustama, et kas peaksin hakkama vaatama lennupileteid Eestisse või tööd, kus saaksin 2. Aasta jaoks allkirjad, aga hetkel on täpselt nii, et üks hommik ärkan üles ja mõtlen, et dvaiks, aitab küll rändamisest on aeg koju minna ja teine päev ärkan üles ja mõtlen, et Eesti jõuab oodata, aga 5 aasta pärast ma enam arvatavasti ei tuleks niimodi kaugele trippima.

Aga okei, et ma brainin siin edasi ja lähen lülitan end korraks seksi ja linna lainele (mul 4 hooaega dvd-l ;))

                                            St.Kilda

                                          Meie suuuuur voodi meie ilusas kodus :)

Farmist minema!! Melbourne

Ma suht pissed, sest kirjutasin rongis Mildurast Melbourne pika pika teksti ära ja kui hakkasin blogi üles laadima, siis panin valele asjale kopi-paste ja kõik kadus ära L

OK üritan seda teksti meelde tuletada, kuigi emotsioonid on suht tuimad võrreldes eelmise tekstiga, sest siis ma olin nii pühaõnne täis, et Mildurast minema saame. Muidugi ei suuda ma mitte kuskilt ilma draamata ära minna ning kui buss oli 5 min sõitnud helistas mulle see loll Larry ja karjus mu peale 15 min jutti, mis on kusjuures suht hämmastav, sest tavaliselt ta ainult häälitses telefoni.

Kokkuvõttes oli meie farmikogemus täielik FEIL ning mul pole enam mingit plaani sinna kunagi tagasi minna, me ei teeninud mitte muffigi seal, meile ei meeldinud seal nign tegime konkreetset orjatööd ning me tülitsesime ja nokkisime kogu aeg üksteise kallal ja viisapäevi sain ka aint 18 kirja. Kusjuures kõige ägedamaks päevaks kujunes viimane päev, siis oli ka mu viimane vahetus baaris ning kõik olid  kuidagi kohal ning ma suht suu kõrvuni käisin ringi seal terve aeg. Kuigi ma vaevalt kuu aega töötasin seal, siis need inimesed ja see koht üldse jätsid ühe vähestest positiivsetest emotsioonidest Milduras ja veits nukker oli sealt lahkuda. Kui mul töö läbi sain helistasin Janetile ja nad tulid Tristaniga sinna ning võtsime siidrid ja rääkisime mu töökaaslastega juttu ning peale seda läksime jõele Tristani pere mootorpaadiga sõitma. KUI äge see oli, hullu stereosüsteemi ja nahkistmetega paat ning Tristani õde tegeleb siukse spordiga, mis on nagu lumelauatamine, aga vee peal, megaäge.

Seal jõe peal paadiga ringi kimades, soe tuul juukseid sasimas ning päike paistmas, külm õlu käes ning muusika põhjas, oli ideaalne pärastlõuna!Supper lihtsalt! Pärast läksime jälle Janeti ja Tristaniga vabaõhukinno mingit austraalia filmi vaatama. Ma pole kunagi vabaõhukinos käind ja seega oli suht huvitav kogemus lihtsalt tähistaeva all filmi vaadata...ja sääski sööta. Pärast istusime meie juures 4kesi ja rääkisime juttu kuni kella 2ni. Ja siis tuligi hommik ning oli aeg Mildurast lahkuda...jeeeei :D

Reaalselt vaatamata sellele, et Lärts meid kõnedega pommitas ja lolli juttu ajas oli meil tuju terve tee Mildurast Melbourne (7 tundi) tuju laes ja naeratus näol.

Melbourne jõudes tabas meid kõiki väike shokk, sets siin on NIIIII KÜLM. Me tulime kõik ülikuumast Mildurast lühikeste pükste, plätude ja maikadega, siin kõndisid inimesed meile vastu mantlite ja saabastega. Postitiivne selle juures on see, et mul tekkis kodutunne :D

Melbournes kolisime me alustuseks sisse Andy juurde (meie toanaaber tinbilly alguses), mis on SUPPER, sest hostelid on täiega kallid ning ta meie oma toa andis ning kuna ta kokk, siis ülihead süüa teeb ja mahla toob hommikul voodisse, täiega äge. Mul täiega hea meel, et meil on siin Austraalias tekkinud sõbrad, kelle juures saab olla ja kes aitavad. Andy kusjuures üldse pakkus, et me võiks siia sisse kolida, aga megakitsaks läheks ehk me ikkagi edasi oma elamist otsime. Muideks Janet lendas Perthi siit suht kohe, et olemegi jälle Krissuga 2kesi.

Melbourne ise linnana on täiega äge, täielik tudengilinn, kus enamus inimesi on totaalsed kunstiinimesed ja hipid. Meenutab veits Tartut, kuigi elanikke kordades rohkem (ligi 4 miljoni). Mulle igatahes täiega meeldib, kuigi peab sooje riideid shoppama minema.

Eile ehk kolmap. saime kokku Deani ja Stuga, kellega kohtusime ka Brisbanes baaris, kui nad kogu aeg  sela joomas käisid ja nalja sai kõvasti rohkem kui krooni eest. Nad eile koju Inglismaale läksid, naljakas, sest paljud kellega me alguses kohtusime on hakanud tagasi koju lendama, see paneb veits mõtlema ja teeb kadedaks, et peale lendu näevad nad jälle oma peresid ja sõpru. L

Igatahes soovige edu, et me leiaks omale normaalse elukoha ja hea töö. Kallid J