Bolivia (Lake Titicaca and La Paz)

Boliiviasse jõudmine oli minu jaoks nii teistsugune, sest lendasime tumedate mägede kohal ja äkki hakkas maandumisprotsess pihta, kuigi näha polnud mitte midagi muud peale mägede ja mingi hetk olime juba väga madalal, ikka linna (La Paz ehk pealinna) polnud näha. Väga viimasel minutil oli üldse aru saada, et me kuskilegi tsivilisatsiooni suundume. Aga lühiinfona, siis Boliivial on 2 pealinna La Paz ja Sucre ning La Paz asub 3600m kõrgusel merepinnast on linnake mägede küljel ja orus ning kõiki alati hoiatatakse, et siia tulles, eriti lennukiga, võib esimesed päevad väga halb enesetunne olla jne tänu sellele, et linn nii kõrgel asub.

Mina jäin La Pazi esialgu ainult üheks ööks, sest kohe järgmine hommik sain kokku nende toredate norra tüdrukutega, kellega BA-s tutvusin ning läksime Titicaca järve äärde, mis on tuntud kui maailma kõrgemail asuv järv. Kõigepealt sõitsime mingi kohaliku bussiga 4,5 tundi Copacabanani (jah ma tean, kohtade nimed korduvad siin päris sageli)ja see buss oli niiiii ebamugav, mul põlved olid reaalselt surnud sinna jõudes. Võtsime toa ainult 3 peale ehk olid tavalised head suured voodid, vaade merele, käisime söömas ja shoppamas, kuna Boliivias on õhtune temperatuur kuskil 10 kraadi juures ja päeval päris päevitama ka ei lähe, siis mul oli kiiresti vaja pikki ja sooje riideid, sest suure optimistina panin ma kohvri täis tope, lühikesi pükse ja plätusid ainult. Siin müüakse nii kihvte ja kohalike teemadega kampsikuid ja jalanõusid ja värke,et tahaks osta palju,aga kuna tean et mul on veel pool reisi ees, siis ei taha et oleks kohver väga täis.

Copacabanas veetsime ühe päeva ja ühe öö ja ausalt, siis seal midagi väga rohkem teha pole nagunii, sest koht on väga väike ja turistikas. Muide kui me linnapeal ringi jalutasime, siis tuli politsei meie juurde ja ütles, et linnapea tahab meiega rääkida, kuna me nii ilusad :D väga lamp...Aga hästi tore päev oli, ilm oli ilus, käisime söömas, õhtul käisime baaris kohalikku bändi kuulamas ja veini joomas. Järgmine hommik ärkasime vara ja sõitsime paadiga Isla del Solile ehk siis päikesesaarele. Tegu on mägise pisikese saarega, kus on ka natuke rannaosa ning ilus selge vesi, „keskuse“ osa on sadamakai paatidele 3 restorani ja 2 putkat ja liivatee ehk see koht on ideaalne paik end maailmast ära lõigata ja lihtsalt olla. Kuna jõudsime hommikul väga vara juba kohale, siis tegime väikese uinaku ja läksime väiksele matkale mägedesse. Vaated olid päris ilusad ja ilm oli ka megailus.Õhtul läksime tagasi mägedesse ja vaatasime päikeseloojangut. Saarel veetsime samuti 1 öö ning järgmine hommik suundusime tagasi Copacabanasse ning nemad läksid bussiga Peruuse ning mina tagasi La Pazi.

Seekord jäin La Pazi nädalaks. Juba saabudes sain lennujaamas tuttavaks 3 aussi tüdrukuga, kes samas hostelis olid ja nendega koos läksin päev peale saabumist tegema death roadi ehk „surmateed“. Tegu on siis ühe maailma ohtlikuma teega, mis enam õnneks väga kasutusel pole, kuna lähedale ehitati parem tee, aga sinna korraldatakse nüüd rattatrippe, milles on ka tegelikud inimesi hukkunud, aga mitte mingi number autoõnnetuste kõrval.

Igatahes hommikul vara viidi meid 4,5 km kõrgusele merepinnast, anti riided,kiiver ja põlve-küünarnukikaitsmed ning vuramine hakkas pihta. 64km mäest alla. Esimene osa oli asfaldil ning mingi hetk sõitsime reaalselt pilve sees ja näha polnud midagi.  Ja sisi viidi meid sinna reaalsele surmateele, kus oli kivine/liivane/mudane pinnas, tee oli megakitsas, kurviline, ühel pool oli mägi, teisel pool suur kuristik kus mingit aeda ega asja ees polnud ja hoog oli päris korralik. Ses mõttes, et minu silmis see mingi surmaohtlik polnud, sest kes vähegi rattaga sõita oskab, siis kuristikust ikka alla ei pane päris. Aga see öeldud, siis nagu ma enne mainisin, siis õnnetusi juhtub ka ratturitel, sest tegu on ohtliku teega ja kes mind teavad, siis vast imeks ei pane, et ma seal päris korralikult käntsa panin rattaga. Okei, see tegelt oli minu enda süü, sets mulle anti alguses sama ratas mida tuurijuhid kasutavad, ehk paljupalju parem, kui kellelgi teisel seal oli ja kui me asfaldi osa sõitsime, siis ma ikka hoidsin pidureid all ja olin korralik, aga mingi hetk ma sain aru, et minu ratas on peajagu üle teistest ning kimamine hakkas pihta. Ma olin vahepeal pm kohe tuurijuhi taga ja siuke adrenaliin möllas ja õnnek küll suht tripi lõpupoole ma nägin et mu ees on üks suuremat sorti kivi, aga ma ei julgend mööda manööverdada, sest üks teine rattur oli ees, aga ta ratas palju aeglasem tundus, et ma oleks talle reaalselt otsa sõitnud ja panin pidureid nii järsku, et ratas kukkus pikali ja lohises mööda seda kruusateed ja mina siis lohisesin koos rattaga. Terve mu vasak pool oli jumala marraskil ja sinikaid täis ning pluus ribadeks, aga naljakas oli see,et kuna ma olin sellise adrenaliini laksu all too hetk, siis ma ei tundnud valu ega midagi, vaid reaalselt hüppasin rattale ja sõitsin edasi. Alles peale bussis teel tagasi, oli mõte, et päris valus on ja mul õlg vist veits viga sai, sest ma ei suutnud kätt eriti tõsta ega isegi klaasi käes hoida, aga nüüd (nädal hiljem) on asi juba  palju parem, kuigi märk surmateest jääb mu käele vist küll veel pikaks ajaks.

Muidu La Pazi kohta siis järjekordselt ma armastan seda linna :D tean et see lause hakkab kuluma juba, aga no ma ei saa aidata, et see linn mu südamesse puges. Ausalt öeldes, siis see pole ilus linn mitte üldse, aga niii huvitav ja teistsugune kõikidest kohtadest kus ma varem olen olnud. Ja minu jaoks jääb La Paz peolinnaks, sest pidu toimus seal ABSOLUUTSELT iga päev (va. Õhtu enne surmateed)Minu hostel oligi tuntud kui peokas ja seal sees oli üks väga korralik iiri baar. Üks õhtu näiteks sain tuttavaks baari juhataja ja hosteli omanikuga,kellega koos läksime stipikasse, kuna nad teadsid selle omanikku, teine öö läksime route36, mis üks tuntuimaid baare La Pazis ning saime reaalselt 0 minutit und too öö.Tutvusin väga kihvtide inimestega ning veetsin väga lõbusalt aega.  Väga kurb oli taaskord sealt lahkuda. Ma tunnen, et ma kiindun kohtadesse liiga kiiresti, sest nii paljud kohad mu jaoks koduseks muutuvad ja ei tahakski üle lahkuda, aga usun, et on veel palju põnevaid kohti mis mul selle reisi jooksul veel ees ootab J

My norwegian girlies

Lake Titicaca

Sunset

Death road

My left arm day after falling

La Paz

So my next stop La Paz, Bolivia, one of the 2 capitals of the country and the city is 3600meters from the sea level, so everyone coming here are warned to not feel well in the first few days, because of the altitude and I’m not joking here, but I was out of breath after 5 steps, tho didn’t feel anything else bad.

The morning after arriving to La Paz I left for Lake Titicaca to meet up with the norwegian girls I met in BA. First night we stayed in Copacabana ( yes, the place names are repeating themselves) went shopping (since Bolivia gets quite cold, around 10 degrees at night and me as an optimist, didn’t pack any warm stuff with me, so cardigans and closed shoes were well needed)had dinner, walked around the town (btw at one moment policeman approached us and said the mayor wants to speak with us, since we are so pertty, cool, but really random) and in the evening went to the bar, had some wine and coctails and listened local band play music. Really nice day and soooo good to see the girls again. Next morning we took ferry and went to the Isla del Sol (sunshine island) and spent a day and night over there. We hiked a little bit and saw some awesome views,the sunset and just relaxed. In the island there were no cars and the main street was a sandy road by the pier with 3 restaurants and 2 kiosks, that’s it... :D so a good place to just cut yourself from the world and relax.

Next day we took a ferry back to Copacabana, I went back to La Paz and the girls took the bus to Peru.

Next morning after arriving back to La Paz i did the „death road“, which is one of the most dangerous roads in the world and nowadays there is a safer road close by, so no that many cars drive there, but now bike tours are organized over there. We were picked up really early and they took us around 4,5 km high up, gave us our bikes and gear and the 64km downhill cycling could start. I was lucky since they gave me the same bike as the guides were using and it was soooo smooth and fast. So first half an hour we went down the asfalt road  and there I was really careful, useing my breaks really often and avoiding overtakeing people, at some point we actually were in the middle of the cloud,everything was so wet and could hardly see anything, but soo aweosme. Then we had a break and they drove us to the actual death road. It was soo cool, the road was narrow, curvy and one side was a mountain and the other side a massive cliff down, and since it was downhill the speed was quite high as well. And I got bit too carried away with my awesome bike and the speed and fell with my bike, not over the edge, just on the road, but since I pressed the breaks on a realllllly high speed my bike was skiing on the ground with me, so my whole left side is scratched, bruised and sore. But it was my own fault, since I went wayy too fast....if going with decent speed and using breaks, its not dangerous and even after my fall I enjoyed every second of this day. At first after I fell I was so full of adrenaline and just jumped back to the bike and kept going fast, but afterwards sitting in the bus it all went really really sore, I wasn’t able to lift anything with my left arm for a week, but it’s all better now...:)

Despite my accident I would recommend everyone to do death road, it just fills you up with adrenaline and is seriously one of the coolest things I’ve ever done.

So about La Paz, once again, I LOVE this city, I’m not saying it’s beautiful, cuz it’s not, but it’s soo cool and different from any other places I’ve ever been in my life. To me La Paz is officially the party town, since there was party EVERY single night (besides the one before death road) and they ended so cool, for example one night I ended up in a stripclub with the owner of the hostel, bar manager and few bar staff, the next night we went to route 36 which is quite known bar in La Paz and had absolutely 0 minutes sleep...So yeah...La Paz for me was loads of party and hardly no sleep, but will miss this place soo much and met so cool people here. Defo one of my favourite places I’ve been so far.