Tuesday, March 17, 2015

Bolivia 2 (Salt flats and Sucre)

Kui La Pazis oli piisavalt pidutsetud suundusin koos 2 australlasega, kellega BA-s tutvusin, Uyunisse, mis asub suht lõuna-Boliivias ja on tuntud oma soolajärve tõttu. (Salt flats). Võtsime sinna ööbussi, kus aga sain 0 minutit und järjekordselt, sest alguses ajasime juttu, siis oli tee väga künklik ja lõpuks läks liiga valgeks. Broneerisime 4 päevase tripi ning esimesel päeval viidi meid kuskile „rongide surnuaeda“ mis oli põhimõtteliselt lihtsalt rongirisusid täis, edasi liikusime soolajärve poole, kus tegime igast kihvte pilte (kuna midagi seal peale valge välja pole,saab hästi teha suuruse moondamisega pilte, allpool näete,millest räägin) sõime lõunat, milleks osutus laama, sest neid siin iga nurga peale nagunii. Edasi sõitsime poolteist tundi järve peal ja ausõna miski lähemale ei tundunud tulevat, sest distantse oli võimatu määrata seal järve peal. Peatusime lambil saarel, kus oli hästi palju kaktusi ja hästi suured ning liikusime edasi meie majutuspaika, mis asus vulkaanilisel saarel, toa põrand oli soolast ja samuti seinad, lambi asemel rippus laes pirni ümber vetsupaberirull, laeks oli lihtsalt mingi lina, et väga lamp koht, aga samas huvitav. Õhtul käisime vaatamas järve peal päikeseloojangut ja see oli suurte tähtedega WOW. Tõesti supper ilus.
Järgmine päev algas „mõnusa“ matkaga vulkaanile, mis asub merepinnast kuskil 6km kõrgusel. Ja kuigi me päris tippu ei läind ja tee ei olnud mis teab järsk, siis peale igat 20 sammu pidi tegema pausi, kuna õhk oli nii hõre ja hingata nii raske. Ahjaaa mäe jalamil oli mingi koobas kus olid muumia pere ja neid käisime ka vaatamas, kriiipi. Siis sõitsime uuesti üle järve, tegime veel lolle pilte ning ees ootas pea 2 tunnine sõit meie uude majutuskohta.
Kolmanda päeva veetsime vaadates järvesid ja kivisid...konkreetselt sõitsime ühe juurest teise juurde ja nii terve päev. Okei osad olid kihvtid, nägime roosat järve ja türkiissinist, et ilusad olid, aga see sõit tundus nii lõputu seal kõrbes, sest rohelust ega muud sellist polnud, ainult kivine pruun kõrb. Õhtul saabusime jälle meie uude majutuskohta, milleks osutus kõige karupersem koht, kus ma eales olnud olen.  Nii,dušš ei töödand, pistikuid polnud mitte ÜHTEGI, enne kella 10 pandi terves elamus tuli kustu, väga külm oli seal. Peatänav oli reaalselt selline et heinapallid veeresid ringi, no ausalt, ma ei oska sõnadesse panna meie kõigi ilmeid kui me seda kohta nägime, aga elasime üle ja kõik on korras. Öösel käisime tähti vaatamas, kuna seal mingi valgust ei olnud, siis oli neid nii hästi näha,et jällegi üks ilus õhtu.
Neljanda päeva hommikul käsisime vaatamas geisreid ning looduslikus kuumaveeallikas saime liguneda, tegime veel lõuna kõrbes ja suundusime tagasi Uyunisse, kust poisid võtsid suuna La Pazi poole ja mina Sucre poole.
Väga kihvtid 4 päeva oli, nalja sai rohkem kui krooni eest ja koht ka kindlasti vaatamist väärt.
Aga siis Sucre, ehk Boliivia 2. Pealinn...otsus sinna minna oli suht lamp ja esialgu mõtlesin et see mulle ekstra raha ja aega maksma läheb, aga lõppkokkuvõttes mulle see koht täiega meeldis, ta on palju väiksem kui La Paz, aga samas ka palju ilusam, seal on rohkem ilusaid hooneid, parke, monumente jne. Sinna jõudmine nagu alati mingi jamaga, nimelt ei olnud järve tuuril netti kuskil ja Uyunisse tagasi jõudes oli seal hull torm ja nett ei töödand, ehk mul polnud majutust broneeritud, jõudsime siis 5.30 hommikul kohale, bussijaamas sain tuttavaks prantuse tüdrukutega ja mõtlesin,et proovin nende hostelisse voodi saada, kohale jõudes vaatas vastu aga totaalne mühakas, kes ütles,et enne kl 11 ei ole mingit check ini, kui ma küsisin,et kas tohin tv toas või kuskil olla, vastas ta et ei, pean väljas ootama, võtsin siis oma kohvri ja kell 5.30 hommikul pimedas hakkasin mööda Sucret otsima, kus ma olla saaks, järgmine hostel ei vastand isegi uksele, kolmas vastas aga ütles,et kell 7 pean tagasi tulema, aga ta õnneks normaalne tüüp oli ja lasi mul selle tunnikese hostelis oodata ja sinna ma bronasin ka järgmise öö. Peamiselt jalutasin Sucre vahel niisama ringi ja tutvusin linnaga, käisin hästi palju turul, kuna pool linnast oligi turg. Kokkuvõttes oli hea lõõgastav peale salt flati varaseid ärkamisi ja trippimist.
Sucrest võtsin 2 päeva hiljem uuesti ööbussi tagasi La Pazi, et sealt võtta uus buss Limasse, kust läheb mu lend Kolumbiasse.
La Pazis tagasi olla oli nii imelik, mul oli kokku 10 tundi passida linnapeal ja oodata oma bussi ja kuna ma teadsin,et kõik  n-ö sõbrad on siit ära läinud, siis terve see linn tundus hoopis teistsuguse kohana. Mulle meeldib La Paz ikka, aga iga koha teevad lõppkokkuvõtteks inimesed, selles jõudsin selgusele.
Ja Boliivia kohta lõpetuseks...ma poleks kunagi uskunud, et ma oma elus sellisesse kohta satun ja mul polnud ka peas mingit pilti, mis mind siin ees ootab ja ma olen 100% positiivselt üllatunud, ausõna nagu La Paz, pole ka Boliivia eriti ilus koht, siin rohelist loodust on väga vähe ja maastik mägine, aga miski selle riigi juures paelub mind nii hullupööra, et võin käsi südamel öelda, et see on üks mu lemmikkohti ja üks põnevamaid kohti, kus ma käinud olen.Väga kahju on siit lahkuda, aga mis teha, uued paigad vajavad avastamist J Järgmine kord juba Kolumbiast.




market in Sucre


After partying in La Paz it was time to calm down again and I went to Uyuni with 2 australian guys I met in BA. Uyuni is known for it’s salt flats and that’s where we were heading. We took an overnight bus from La Paz and had 0 minutes sleep, since at first we were talking, then the road got pumpy and after it got too bright already. We booked a 4 day tour and at first they took us to the „train cemetary“ which is a place full of old rusty train...quite pointless...then we headed to the salt lake and that was amazing, as far as you can see it was just white salt,something I’ve never seen before. Over there we took some pictures and had lama for lunch. Then headed to the fish island, which is a random little island in the middle of the lake packed with cactuses and it’s so weird to drive on the lake, beacause it’s almost impossible to tell the distance and it seemed like nothing ever comes closer. After the cactuses we headed to our first hostel in a tiny volcano island, which had salt floors, salt walls, blanket for a ceiling and instead of lamp a random roll of toiletpaper covered the light bulb, random, but a new experience.
We went to watch the sunset to the lake and I am not kidding, it was breathtakingly  beautiful, already this sunset there was worth the trip.
Next morning we started our day by staring at a mummie family and then had a „lovely“ hike to the volcano. Although we never went to the top and the hike wasn’t too steep, I had to take a break after every 3 minutes, because we were about 6km from the sea level and it was soooo hard to breath while climbing up.After we drove accross the lake again, took more photos and went to our new home and had a quiet night in.
3rd day we spent watching lakes, rocks,lakes,rocks etc. It was quite exchausting, because we drove the whole day in the rocky desert and tho the lakes were really pretty, one was pink, the other turkuise and so, then that was the day when I missed the bed the most aaaaannnnnnndddd we got to our next hostel, in the national park and I am not kidding when saying that I’ve never been in so „in the middle of nowhere“ place before in my entire life. Our hostel didn’t had shower,no plugs at all, lights went off before 10, it was freezing and pretty much the hey rolls were flying around in the main street. In the night time we went to see the stars and since the whole place was dark we could see them soo bright, another really cool night. So we survived the hostel and it’s another new experience J
4th day we went to watch the geisers and soaked ourselves in the hot springs, had lunch in the desert and headed back to Uyuny, where the guys took a bus to La Paz and I headed to Sucre. I really enjoyed the trip, had really exchausting but fun 4 days, defo one of the highlights of my trip. J
So Sucre, the 2nd capital of Bolivia. I spent there 2 days and ofc something had to go weird. So since there was no internet in the salt flats and when we got back to Uyuni there was a big storm and wifi didn’t work, then I didn’t had any accommodation booked. In the bus station I met 2 french girls and  tought I’ll ask their hostel for a bed but an absolute rude guy was in the reception and said there’s no check in till 11am (it was 5.30 am at that stage) when I asked if I can stay in the commun room so long he said no, that I have to wait outside. So 5.30am I took my stuff and started to look for a place to stay. 2nd hostel didn’t even open the door and 3rd one said check in is from 7am but thank god he was nice enough to let me stay there Jproblem solved. Sucre itself I think is smaller,but much more prettier than La Paz, it has parks,monuments,nice buildings,awesome markets. I spent my 2 days mostly wandering around and getting to know the city. After the early wake ups and travelling around it was really nice just to relax again. After 2 days I took an overnight bus back to La Paz to catch another bus to Lima to catch a flight to Colombia. Being back in La Paz was sooo weird, the morning I arrived it was cold and cloudy and I knew all the peole I met have moved on and suddenly the whole city seemed so different. Don’t get me wrong, I was still sad to leave and love La Paz but at the end of the day it’s peole who make the place awesome.
So to sum up Bolivia, I never ever tought I will come here and that’s why I didn’t had a clear picture in my head what to expect, but I am 100% positively suprised. Tho the nature isn’t pretty, hardly any green or trees, no water besides Titicaca and it’s not that much to see or do,but it’s just such and interesting place and soo different and unexpected. Honestly said one of my favourite places so far and I’m gutted to leave, but new places are waiting and the next post will be from Colombia J Adios


No comments:

Post a Comment